Lehekülg:Veeteede seadus 1938.pdf/7

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
7.

litsus tasuta kasutada laeva-peatuskohtade ehitamiseks.


4. peatükk.
Kallasrajad.

1. jagu.
Üldeeskirjad.

§ 29. Kallasrajaks loetakse veekogu kaldariba, mille laiust arvatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest, kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.

§ 30. Kallasraja laius on:

1) laevatavais ja parvetavais veekogudes (alaline kallasrada) – 10 meetrit,

2) ajutiselt metsamaterjale parvetavais veekogudes (ajutine kallasrada) – 4 meetrit.

Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, võib vajaliseks liiklemiseks kasutada veeäärset 2 meetri laiust üleujutamata kaldariba.

§ 31. Teedeminister kokkuleppel asjaolude kohaselt kas Põllutöö- või Majandusministriga võib määrusega tarbe korral kallasrada teatud veekogudes või nende osades kas kitsendada või ära kaotada.


2. jagu.
Kallasraja kasutamine.

§ 32. Alalisi kallasradu võib igal ajal tasuta kasutada veeteede ja kallasradade korrastustööde teostamisel ning laeva-peatuskohtade ehitamisel.

Nii alalistele kui ka ajutistele kallasradadele võib igal ajal asetada veekogu süvendamisest saadud kive, mulda ja liiva, kuid põllumajanduskultuuride hävitamisel tuleb maksta nende omanikule tasu.

§ 33. Alalist kallasrada võivad laevurid, parvetajad, samuti