Liiwi maa kroonika (Jung)/III

Allikas: Vikitekstid
II
Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat
Läti Hendrik, tõlkinud Jaan Jung
IV

III. Päätük.

Kolmandama piiskopi Alberti esimene aasta.

Albert walmistab ennast ristisõidu pääle.

§ 1. Aastal 11981) sai auuwäärt Albert, üks Breemi doomihärra piiskopiks õnnistatut.

§ 2. Oma pühitsemise järel läks tema järgmisel suwel Gootlandi ja on sääl ligi 500 meest risti tähega Liiwi maale tulejaks tähendanud.

§ 3. Säält läks ta läbi Daani maa, kus ta kingitusi kuninga Kaanuti, herzog Woldemari1) ja piiskopi Absaloni käest oli saanud.

§ 4. Kui ta Saksa maale tagasi oli pöörnud, oli ta Isanda sündimise päewal Magdeburis mitmed tähendanud1), kus kuningas Wiilip oma abikaasaga kroonitut sai2).

§ 5. Sellesamma kuninga ees sai nõuu pidades küsitut, kas nende omandus, kes Liiwi maale ristisõitjaks lähäwad, ka nõndasammuti paawsti warju alla wõib saada kui neil, kes Jeruusalemma lähäwad. Otsuseks anti aga, et need, kes Liiwi maale lähäwad, niisamma püha isa1) kaitsmise al seisawad ja täieliku pattude andeksandmise osalised on, kui need, kes Jeruusalemma tändawad2).


§ 1. 1) Läti Hendriku aastad p. Kr. hakkawad alles 25. Märtsiga ja nimetatakse „Maarja aastadeks,“ sest 25. Märts on Maria kuulutamise päew. Albert on aga 1199ma. Jaanuari aasta sees Märtsi hakatuses, mis alles 1198 Maarja aasta sees on, piiskopiks saanud. — Waata Dr. Hanseni eeskõne lehek. 26 Script. rer. Livonicarum.

§ 3. 1) Kuninga wend Schleswigi herzog, hiljemalt isi kuningas. Vide Index tertius in Script. rer. Liv.

§ 4. 1) Risti tähega, Liiwi maale tulema.2) Hendrik ütleb kül, et ta kroonitut saanud, aga Magdeburi kroonika Meibom. tom. 2. p. 330. jutustab, et kuningas oma abikaasaga ennast sääl kuninglikus ehtes krooniga awalikult olla näidanud.

§ 5. 1Apostolici comprehendi = apostliku kokkuwõtmise al.2) Paawst Innozensi III. kirjas aastas 1199 5. Oktobril (Urk. 12) tulewad otse niisamma sugused sõnad ette, millest wistist see wastus on wõetut, mis sääl neile küsijatele on antut. — Vide Script. rer. Liv. not. e.