Liiwi maa kroonika (Jung)/IV

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
III
Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat
Läti Hendrik, tõlkinud Jaan Jung
V

IV. Päätük.

Piiskopi Alberti teine aasta.

Albert Liiwi maal. Liiwlaste wastu panek. Piiskop lähäb Saksamaale.

§ 1. Oma piiskopi ammeti teisel aastal reisis tema Dortmundi1) grahw Konradi ja Harbert von Iborgiga2), ja paljude ristisõitjatega Liiwi maale, ja neil oli seltsis 23 laewa.

§ 2. Pärast Düüna sisse sõitu läks ta, ennast kõikide omadega Jumala hooleks andes, Holme kantsi, läks säält edasi ja tahtis Ükskülasse minna. Aga Liiwlased tuliwad sinna minnes nende pääle, haawasiwad mõnda ja lõiwad preestri Nikolause teistega maha. Piiskop aga ja tema omad jõudsiwad, ehk kül waewa ja raskusega, Üksküla kantsi, kus wennad, kes sääl hirmuga esimese piiskopi Meinhardi ajast saadik elasiwad, ja ka teised neid rõõmuga wastu wõtsiwad. Sinna kokku kogunud Liiwlased tegiwad Sakslastega kolme päewa pääle rahu, aga kawalusega, et nimelt oma wäge sellewahel kokku koguda.

§ 3. Kui rahu oli tehtut, läks piiskop alla Holmi ja saatis säält, seda rahu usaldades, saadikud oma tooli ja piiskopliku ammetiriiete, kui ka teiste tarwilikkude asjade järele laewade juure Düünamünde. Kui nemad enestega oliwad wõtnud, mis nad tahtsiwad, pöörasiwad nemad suure rahu julguse al, seda teed, mida nad alla läinud, jälle tagasi. Selle tee pääl Rummelist1) üle tulles, rikuwad Liiwlased rahu ja tormawad waljuste nende pääle; kuna üks laew tagasi taganeb ja ära pääseb, wõtsiwad nad teise kinni ja lõiwad pea kõik, kes sääl sees oliwad, maha, läksiwad Holme kantsi alla ja piirasiwad piiskopi kõige oma seltsiga sisse. Kui aga ümberpiiratutel ei enestel ega hoostel toidust ei olnud ja õieti kartuses oliwad, leidsiwad nemad wiimaks maad ümber kaewates mitmete aukude seest palju wilja ja toiduse wara. Sellewahel tuliwad Wriisi mehed ühe ainsa laewaga ja süütasiwad Liiwlaste wiljad põllul põlema, ja tegiwad selles ja muis asjus, niipalju kui aga wõisiwad, neile kahju. Kui Liiwlased seda nägiwad ja suuremat häda kartsiwad, uuendasiwad ja kinnitasiwad nad jälle rahu, ja läksiwad piiskopiga ja teiste Sakslastega Riia kohta, kus Aazo2) ja palju teisi ristmise armu saiwad.

§ 4. Et aga piiskop Liiwlaste wõlskuse pärast nende rahu mitte ei usaldanud, mida nemad juba mitu korda oliwad rikkunud, siis nõudis tema pantisi Aazo1) ja Kaupo2) ja maa wanemate käest, keda Sakslased ühe joogi pidule kutsusiwad, kuhu nemad kõik ühes tuliwad ja ühe maja sisse kinni pandut saiwad. Et nemad nüüd kartsiwad, endid üle mere Saksamaale wiidawat, andsiwad need, kes Düüna ümber ja Toreidas ülemad oliwad, omad pojad piiskopile, ligi kolmkümmend, pandiks: Ta wõttis neid rõõmuga wastu, jättis selle maa Isanda hooleks ja läks Saksa maale3).


Riia linna asemest ja nimest.

§ 5. Enne tema äraminekut on Liiwlaste wanemad piiskopile linna aseme kätte näidanud1), mida kohta ka Riiga nimetati, kas Riia järwest2), wõi kastest3), kellel kaste on al ja üks kaste ülewel; — al, sest et ta karjamaad ja aasad weetõusude läbi wäga kastetut on; ehk sellepärast, et tema sees patustelle täielikku pattude andeksandmist jagatakse ja tema läbi ülewelt kastetakse, ja selle läbi taewariiki antakse; wõi Riiga, s. o. „uue usuga kastetut“4), sest et tema läbi paganad5) ümberkaudu püha ristmise hallikast kastetut saawad.


Theodorichi teine teekond Rooma.

§ 6. Et piiskop aga Liiwlaste tigedust täädis ja nägi, et ta ilma ristiwäe abita selle rahwa juures midagi ei wõinud teha, saatis ta Theodorichi Toreidast, (kellest ülewel Meinhardi loo juures kõneldi), ristisõtta kutsumise lubakirja kinnituse1) pärast Rooma2). Kui see oma kätte antut nõudmist kõige pühamalle isale Innozenziuselle, III selle nimeline, awaldas, on ta tema käest eesnimetatut3) kirja armulikult kätte saanud. Sellesamma wenna Theodorichi palwe ja nõudmise pääle on seesamma püha isa Roomas kõigile, kes kauplemise pärast Semgallia maal käisiwad, nende4) sadamasse minekut kiriku wande ähwarduse al ärakeelnud.

§ 7. Seda tegu on kaupmehed isi hiljemalt kiitnud ja nimetatut sadama ühes nõuus niisuguse keelu alla pannud, et kui keegi edespidi kauplemise pärast sinna peaks tohtima sõita, see wara ühes ja elu peaks kaotama. Sellepärast, kui hiljemalt, s. o. kui kaks aastat pärast linna ehitust, mõned nende ühendust ja kinnitust tühjaks teha tahtsiwad, saiwad nad esiti kõikide kaupmeeste poolest, mitte Semgalliasse minna, wäga palutut. Aga ilma paawsti käsku tähelepanemata ja kõikide kaupmeeste keelust hoolimata, sõitsiwad nad ommetegi Düüna jõge mööda alla. Kui teised nüüd nende wastupanekut nägiwad, läksiwad nad teiste laewadega järele ja sõdisiwad nendega. Wiimaks saiwad kaks meest, laewa juhataja1) ja kaptein2) wälja wõetud ja hirmsal wiisil otsa tehtut ja teised tagasi minema sunnitut.


§ 1. 1) Dortmund on Westwaalia maal. Grahw Konrad arwatakse aastal 1225 Kölni piiskopi Engelberti seltsis rööwlitest ära tapetut olema.2) Iiborg Osnabrükis; wana piiskopi asukoht.

§ 3. 1) Wiimne Düüna juga Dalholmi juures; waata ka 5, 4. Ka Stablite juures nimetatakse üks Düüna juga nõnda, ja ka üks juga Windawi jões. Rummel tähendab wist niipalju kui: juga.2) Kas see ei ole mitte Toreida wanem Anno 1, 11? — Temast räägitakse kui Aazo weel 16, 4; ommeti ütleb Ed. Pabst

§ 4. 1) et ta Anno olla, kuna Hansenil ja Arndtil Aazo kirjutatut.2) Waata 1, 10. 7, 5. — 3) Kõige pantidega, waata 5, 1.

§ 5. 1) Wissist kui kingitut ehk müüdut.2) See on ainult õige, sest sellel ajal käis Düüna jõest üks aru kõwerdi wälja, jooksis ümber wana linna ja läks alpool jälle Düüna sisse. Seda aru, ja maad sääl wahel, nimetati Rige, Lätikeele Riising, mis 1½ penikoormat päälpool linna ühest halliklesest kohast pääle hakkas ja keda Düüna jõgi suurte wete aegul üle kallaste täis täitis. Hendrik nimetab seda sellepärast Riia järweks. Aast. 1200 oli ta laewade sadam, 1621 maeti kindluse wärkide ehitusega ta päälmine ja alumine ots kinni; aga et ta wesi siis haisma läks, täideti ta 1733 hoopis täis ja ehitati majad pääle.3vel quasi irriguam = wõi kui kastetut.4vel Riga nova fide rigata = wõi Riga uue usuga kastetut. — Hendrik tahab siin Ladina sõna irrigua ja rigata Riia linna nime alustuse põhjaks panna, nii kui ta weel wiimaks ütleb: vel Riga nova fide rigata et quia per eam gentes in circuitu sacro baptismatis fonte rigantur; seda püüdmist tuleb weel 19, 7. 21, 5. 30, 35. j. n. e. ette, mis aga Riia linna nime hakatuseks midagi ei tähenda.5gentes = rahwad.

§ 6. 1pro literis confirmationis = kirja kinnituse pärast. — 2) Albert, keda paawsti kirjade sees aastast 1199 sugugi ei nimetata, soowis nimelt enesele ühte ristisõtta kutsumise lubakirja, et temal wõiks meelewald olla, ristisõda kuulutada, nagu Meinhardil ja Bertholdil, 1, 12. ja 2, 3. see luba on olnud. Waata weel 15, 2. 19, 7.3) Gruber seletab not. g., et see eesnimetatut kiri Theodorichi enese kirjutatut olla olnud, mida paawst aga oma kombe ja pruugi järele olla lasknud ümber kirjutada ja Theodorichile kätte anda. Niisugusid kirju olewat kolm tükki paawsti kirjade seas!4) Semgallia.

§ 7. 1) gubernator ja 25, 2. rector navis näis üks ja seesamma ammeti mees olewat, keda meie ajal lootseks wõi laewa juhatajaks nimetatakse, nimelt kes kitsa kohtade päält laewu läbi wiib ja sadamates neid sisse ja wälja juhib.2ductor navis = tüürimees; arwatakse aga ka, et kaptein, laewaperemees ja kaupmees, kelle oma laew olnud, sellesamma sõnaga ka olla tähendatut. Ommeti arwab Dr. Hansen, et see ainult tüürimees olnud ja et kaupmehed ja laewaperemees terwe nahaga ära pääsnud. — Et laewad mitte Semgalli sadamasse, see on Miitawi ehk praeguse Kuura maa Aa jõe suhu ei pidand minema, sai sellepärast ära keelatut, et kõik kaup aga üksi Riia kaudu Semgalli ja muunde maade sisse pidi minema, ja Riia lin nõnda oma suure kauplemise pärast ruttu kaswama.