Meie jõulud/Kurjad vaimud ja ristid

←Surnud kodus ja kirikus

Meie jõulud Matthias Johann Eisen

Õled→

EPUB

Kurjad vaimud ja ristid.

Jõulu ajal esineb, võiks ütelda, päris ümberpöördud maailm. Pimedus ja valgus võitlevad teineteisega, aga niisama ka headus ja kurjus, elu ja surm. Ühel pool pühitseb kirik Jeesuse sündimist ja seega uue elu algust, teisel pool usub rahvas jõuluöösi kõigi põrgu ja Manala vägede vabanemist senistest kütketest ja vaba liikumist maa peal. Rahva arvamine selles suhtes avaldab oma jagu vastuolu. Ühe väite järgi on vanapagan põrgusse kinni köidetud, kuid ta püüab oma ahelaid katki saagida, habrastada. Kreutzwaldi Kalevipoja järgi^[1] lähevad lülid jõuluajal peene hiuksekarva paksuseks; kui aga koidukukk kuulutab jõulu algust, muutuvad ahela lülid järsku jälle jämedamaks. Üldisema väite järgi aga on vanapagan jõuluöösi põrgust vabaks pääsenud ja hulgub nüüd mööda maailma enesele saaki otsides. Aga mitte ainult vanapagan ei uida väljas, vaid kõik kurjad vaimud, isegi surnud; peale selle on veel liikumas kõik loksberisõitjad, maksamerelised ja muud nõiad. Nagu ühel pool jõul kristlastel suurim püha, nii teisel pool ka vaimudel ja vägedel. Kardetav on liikuda jõuluöösi väljaspool kodu; igal silmapilgul võib liikuja mingisuguse vaenlasega kokku puutuda ja sattuda hirmsasse hädaohtu. Jõuluöö ühel pool õnnis öö, püha öö, imede öö, teisel pool ohtude öö, hirmu öö, kardetav öö, patuöö. Mõlema vahel ainult samm vahet. Sammuga langeb ettevaatamatu inimene koleduste kimpu.

Kurjade vaimude vastu otsitakse abinõusid. Üldiselt peetakse kõige paremaks abinõuks rist. Rist arvatakse igat kurja vaimu eemale hirmutavat. Rist tehakse sellepärast igalepoole, kust arvatakse sisse pääsevat kurje vaime, näiteks ustele, akendele, kirstudele, kappidele, kottidele, väravatele, katuseungastele, loomade selga või külgedele, saanidele, aga isegi kaevuraketele; viimastele sel põhjusel, et kuri vaim ei rikuks kaevuvett^[2]. Risti asemele astub mõnikord muid märke, mis enam-vähem meelde tuletavad risti^[3]. Saaremaal tehakse uusaastal jõuluristi ümber veel rõngas, nii et rist saab ratta sarnaseks. Sangastes joonistatakse jõulus koguni kolm viisnurka.

Rist tehakse kas kriidiga või söega ja mitte ainult jõulus, vaid ka uusaastal ja kolmekuningapäeval, viimasel sagedasti just söega, sest piibli kolm kuningat olnud mustad; Reigis tehakse rist koguni tõrvaga^[4]. Kohati tehakse jõulus üks rist, uusaastal teine ja kolmekuningapäeval kolmas^[5]. Põltsamaal täidab risti kohuseid mõnikord ukse kohale pandud karuohakas^[6]. Rapla Järvakandis lukustati uksed enne risti tegemist, peale selle pandi veel kirves ukse ette^[7].

Kartes, et kuri vaim kogemata ometi sattunud elamusse, suitsutatakse seda jõuluõhtul kadakatega, et teda sedaviisi välja kihutada^[8]. Kohati peletatakse kurje vaime eluhoonetest ja lautadest eemale püssilaskmisega.

Kirbla kihelkonnas otsitakse ustele risti tegemisele veel teist tähendust. Ristid ustel peavad kuulutama, et majas elab ristirahvas. Nagu Iisraelil muiste Egiptuses olid verega võitud uksepostid rahvuse tunnusmärgiks, nii Eestil ristid. Jõulu- või vanaaasta öösi uksest möödudes ei kipu hingevaenlane majasse sisse risti nähes; see sümbol teatab majas asujate meelsust^[9]. Kirbla elanikkude arvamisest võiks järeldada, nagu tungiks vanapagan jõuluöösi just neisse majadesse, kus ei asu ristisõpru. Kaarmas katsuti veel teist viisi pahu vaime majast eemale hoida; nimelt nii, et saunast tulnud peremees käis kolm korda ümber maja ja vaatas igast aknast kolm korda sisse^[10]. Sedaviisi tehtud, ei tulnud pahad vaimud pühal ööl pererahvast tülitama. Kärla elanikkude arvamise järgi pandud ristpuud väravatele ja mulkudele seks, et Jeesus teaks sisse tulla. Kadrina-Hõbedal seletatakse risti tegemist tõkkeks inimeste suremise vastu^[11]. Audrus väidetakse, et vanapagan käib öösi 7 sulasega mööda talusid; kus ristid ustel puuduvad, sealt viib ta pühade rõõmud ja tunded^[12]. Eesti saarte rootslased teevad toomapäeva õhtul pihlakaokstest väikseid riste ustele ja akendele kaitseks kurjade vaimude vastu^[13].

Jõhvis tehti laudaustele vanaaasta õhtul koguni 7 risti, kuid siin seletati, et kaitseks hundi kallalekippumise vastu^[14]. Teisal Jõhvis kästakse kolmekandilise kasukanõelaga laudauksele kolm risti teha, et vanapagan sisse ei pääseks^[15]. Veel tehakse seal teisal samal eesmärgil vasema jalakannaga kolm risti laudaukse ette^[16]. Öösi õue minnes, piibel käes, võib vanapaganat näha^[17].

Jõuluõhtul kaabiti hõberaha küljest hõbedat põrandale, et hõbe hoiaks vanapaganat tuppa pääsemast^[18]. Vist tuleb seda väidet nii mõista, et niisugusel korral ristid ustel ja akendel puudusid.

Martnas varustati metsas isegi heinaküünid ristidega, et kuri vaim neissegi ei pääseks^[19].

Nagu uksi, varustatakse väravaid ristidega, Rõuges isegi aluspakk. Hallistes pistab väravate kinnipanija enne pastlanõela ja soola kindasse, kui läheb sulgema väravaid^[20]. Sool peab muidugi takistama, et värava sulgemisel mingisugune vaenlik vägi kätte ei hakkaks. Kui värav sügisel jäänud kinni panemata ja jõuluks kinni tuisanud, nii et teda ei saa sulgeda, võetakse kaks teivast ja kaks roigast ja pannakse risti ette värava kohale^[21]. Kursis joonistatakse uksele valge ratas, ratta sisse kolm risti ja öeldakse: Issand Jeesus Kristus, hoia ja kaitse ise!^[22] L.-Nigulas märgiti kõik majaasjad ristidega, näiteks ka pajakaaned, ämbripõhjad jne. Kirikusse sõites said look ja saanitagune koguni kolm risti. Vigalas tehti rist saani põhjale^[23]. Kullamaal kaitsti väljaminekuid viljakottidele tehtud ristidega^[24].

Mitmes kohas tehakse jõulus ristid söega, uusaastal kriidiga; teisal puudub vahetegemine söega ja kriidiga joonistatud ristide vahel täiesti. Rõuges joonistatakse mustale kohale ristid kriidiga, valgele söega.

Sagedasti pannakse ka kirves ukse pealispuu külge, et kui vanapagan tahaks majasse tungida, kirves talle kaela langeks^[25]. Jääb hämaraks, miks kirvest vaja sinna panna, kui väravatele ja ustele muidugi juba vanapagana peletamiseks ristid ette tehtud.

Tori kihelkonnast Taalist on teateid, et seal kas ristide kõrval või ristide mittetegemisel otsitud kaitset eriliselt kaitsevaimult. Jõululaupäeva õhtul videviku saabudes ruttasid pere nooremad õue, labidad käes, usinasti töösse: oli tarvis valmistada lumest majakaitsja Tõnn, kes hirmutaks kurjad vaimud maja ümbrusest. See andis tükiks ajaks tööd kõikidele. Tõnn oli väga kurja näoga. Ta nina oli ees kui kirves (!), mis tundis iga kurja vaimu liginemist, ja silmad nagu rätsepa õpipoisi õmmeldud nööbiaugud, jalad jämedad ja kõht ees nagu silgutünn. Seda parem, mida hirmsam ta välja näeb, oli kõikide soov^[26].

See teade jõulutõnnist on ainus minule silma puutunud teade. Vändrast ja mujalt tõnnikultuse kohtadest puuduvad sellekohased teated.

Pärnu-Jaagupis viidud rahvajutu järgi vanasti tõnnivakk jõuluks pööningule. Vakka pandud igasugust „kraami“, millele loodetud kratt lisa juurde vedavat^[27].

Jõululaupäeval ei tohtinud mõnes kohas Pärnumaal välja aia peale ega pööningulegi ühtki riidehilpu jätta, et vanapagan neid kätte ei saaks ega nendega pühiks silmi. Arvati, et Jeesuse sündimine paneb vanapagana nutma^[28].

Varblas lükati vankrid ja reed jõuluõhtul küljeli ja hobuseriistad viidi tuppa, et vanapagan ei saaks öösi nendega sõitma minna^[29].

Kuigi kurjad vaimud püüavad jõuluöösi väljas liikuvatele muile inimestele viga teha, ei tarvitse vargad midagi karta: nende ettevõttu näevad kurjad vaimud meeleldi. Õnnestub vargal vargus jõuluööl, võib varas kogu aasta varastada, ilma et oleks karta kinnivõtet^[30]. Just samasugust arvamist varaste kohta tunnevad sakslasedki^[31].

Jõuluöösi otsivad kurjad vaimud maja juurest ratsutamiseks leivalabidat ja ahjuluuda, ka roopi^[32]. Saardes pesti ahjuluud ja leivalabidas puhtaks, — muidu sõitvat kuri vaim nendega soo peale^[33]. Miks kuri vaim pestud luuaga ja labidaga ei sõitnud, seda ei seleta rahvasuu. Leivalabidaga ja ahjuluuaga ei ratsuta ometi vanapagan, nagu Ristil väidetakse, vaid nõiad, loksberilased ja maksamerelised, kes luuda ja labidat oma hobuseks tehes ratsutavad jõuluöösisele või vanaaastaöösisele peole^[34]. Nõiad on lihtsalt tehtud kurjeks vaimeks.

Ei selgu käsutatavast materjalist, kas ei peetud riste alati mõjuvaks abinõuks või jäeti need mõnikord tegemata; olgu nüüd lugu, kuidas oli, aga Koselt on teateid kirja pandud, et jõuluöösi keegi isik majas kurjade vaimude eemalepeletamiseks ikka valju häälega lugenud piiblit või laulnud vaimulikke laule^[35].

Jõulukommetest ei saa kindlat ülevaadet, kas kurjade vaimude tegevus ka jõuluöösi kell 12 lõppeb, nagu see sünnib muul ajal. Vististi ei kardetud pärast keskööd enam kurje vaime kuigi palju, sest varemal ajal asuti juba varahommikul kirikuteele.

Ei või sugugi imestada, et ebausklik rahvas arvas kõik kohad olevat täis kurje vaime. Kirik andis selleks eeskuju, eriti rooma kirik.

Luther oli omal ajal veel kange kuradite uskuja. Otsekohe Luther ei ütle, et kuradid jõulus eriti liikvel, aga kui neid Lutheri arvamise järgi juba kõik kohad täis, kui palju ei sünnitanud nad siis kahju jõuluöösi, millal nad kõik nagu vangist vabastatud, millal nii-ütelda nendegi jõulud, millal neil luba igalpool uita. Kõigiti aitas kirikki omapoolt toetada usku kurjade vaimude üldisse ilmumisse.

Risti tehakse jõuluöösi kõikjal põhjamaal, Soomes niisama kui Eestis, ja rataski joonistatakse Soomes mitmes kohas ristile ümber^[36]. Ingeris teeb tavalisesti peremees riste; tegijal on kirves vöö all; tuppa tulles paneb ta kirve laua alla^[37]. Skandinaavias esineb rist elamu ja muude hoonete ustel. Rootsis lõigatakse mõnikord rist noaga või aga maalitakse tõrvaga, vahel koguni lehma otsaesisele, ikka selle mõttega, et rist kaitseks kahju eest. Eestist on harva kuulda, et oleks verega tehtud riste, rohkem aga Rootsist, kus niisugusel ristil arvati eriti suur vägi olevat, niisama jaaniöösi põletatud tõrvaga tehtud ristil. Skandinaavia ristid varustatakse paiguti rõngaga. Viimase, s. o. rõngaga risti järgi otsustavad rootsi õpetlased, et need ristid põlvnevad paganuseajast. Joonistatud ristide kõrval tuntakse Rootsis veel õlekõrrest riste, nagu meil neid ainult väiksemal mõõdul leidub siin-seal kaevusalvedel^[38], harukorral aga ka mujal.

1. XX laul 1030–1036.
2. E XV 5.
3. Varonen, Vp 207.
4. E 65413 (3).
5. E 64371 < Jämaja.
6. E XII 54.
7. E 65010.
8. H I 1,407 (31) < Risti.
9. E XV, 63.
10. E 64632 (1).
11. E 33552 (3).
12. E 67102.
13. Russwurm, Eib II 299.
14. E 72406.
15. E 72413.
16. E 72438.
17. E XIV 47.
18. E 70951 < Tartu.
19. E 71497.
20. H II 22, 407 (4).
21. H III 14, 646 (16) < Pilistvere.
22. H III 26, 31 (55).
23. E 65379 (2).
24. E 65339 (1).
25. E 6452 < Pöide.
26. E 65905.
27. E 67251.
28. E 67221.
29. E 67353.
30. E XV 18.
31. Cassel, Weihnachten 283.
32. E 19662.
33. E 65487.
34. Eisen, EM I 33.
35. E 36223.
36. Varonen, Vp 198.
37. Suomi IV 11, 68.
38. Celander, Nord. jul I 65.