Vana kannel/II
II.
Nr. 15. Neiu kiitus.
Keä siist kuhjale minezi,
Keä saist' sarra saiba'alle?
Neio kuhjale minezi,
Neio saist' sarra saiba'alle,
Hamme'ella valge'ella,
Puute'ella punatsella,
Kõrikalla mustazella,
Veeritsällä verevällä.
Hameh masi Halu liina,
Puudeh masi Pala liina,
Kõrik masi Kõnnu liina,
Veerik masi Venne liina.
Mis sie neio ezi masi,
Mis sie kabo ezi kaald'?
Ezi masi Erästveere,
Ezi kaald' Kazaritsa.
Sada masi neio sarna,
Tuhat masi neio tuttu.
Nr. 16. Viha vele pääle.
Mull om viha vele pääle,
Kuri miel' kulla pääle.
Tegi tare tie vierde,
Kiviliste kinnaste kuivada,
Sepiliste sängü säädä.
Miä tull' poisi Poolamaalt,
Hahka-särki Harjomaalt,
Kõik mie' sõbras sõimativa',
Kõik mie' naabris naaretiva'.
Ülti mull rinnah sõbra sõle',
Ülti kaalah kaaza helme',
Ümbrel ülä kõriga',
Vüölä ülä vaski-vüödä.
Ole-e rinnah sõbra sõle',
Ole-e kaalah kaaza helme',
Sõlg' om uma ezä toudu,
Helme' hellä vele saadu.
Kõrik mul uma imä ko'et,
Veerits uma imä ve'et,
Uma imä hameh säläh,
Uma kandja kaput jalah.
Nr. 17. Varajazed kozjad.
Õtak tule mie' küläle,
Vilu veerüs vaanijalle.
Õtak tule kodo kutsma,
Vilu maija viiemä,
Hämmär maija häälima,
Pimme maija pettemä.
Ei ma lää õdagu kutsuh,
Vilu maija viiehnä,
Hämärägi hääliteh,
Pime'egi pette'eh.
Perrä tulgu hellä veli,
Hellä veli, kulla veli.
Tulli perrä hellä veli,
Hellä veli, kulla veli:
Tule kodo, kulla sõzar,
Istu sisse, siidi sõzar!
Sinno kotoh müüdänes,
Kallist kaupa tettänes.
Sull o kotoh kuvve' kozja',
Velitsil sull viie' viina'.
Kuule, kulla velekene,
Mine kodo kurjaline,
Võta kouku koa tielt,
Tapidza' tare läveltä,
Pesä kotost kuvve' kozja',
Velitsista viie' viina'.
Ei saa minost minejät,
Temäst tõizest võttijat.
Tulli perrä hellä veli,
Hellä veli, kulla veli:
Tule kodo, kulla sõzar,
Istu sisse, siidi sõzar!
Kotoh uotova' kuvve' kozja',
Velitsil jo viie' viina',
Tuhat hobest tulba küleh,
Sada hobest saiba'ah.
Ärä vässü värehte tulba',
Ärä painu aia paari',
Peio hobest pitehnä,
Kaaza ratsu kandehna.
Kuule, kulla velekene,
Mine kodo kurjaline,
Saada kotost kuvve' kozja',
Velitsista viie' viina'.
Ei saa minost minejät,
Temast tõizest võttijat,
Ezäst, imäst panejat,
Ei saa velest viina tuojat,
Sõzarest sõba päätijät.
Tulgu ta tuleva sügüze,
Astku tõizel ajastajal,
Sis saa minost minejä,
Temäst tõizest võttija,
Sis saa ezäst paneja,
Imäst sõira sõkkuja,
Sis saa velest viina tuoja,
Sõzarest sõba päätijä.
Pange tie' no tie tähele,
Rahvas pange raamatuhe,
Lööge kirja kivi pääle,
Arpi aia saiba'alle,
Viige märko mäe pääle,
Kulda koa harja pääle.
Nr. 18. Poizi' lei tsõõri morala.
Poizi' lei tsõõri morola,
Vaski-tsõõri vainiulla,
Kulda-tsõõri koppelih.
Mina mari manna vahe,
Virvi veerel veerätelli,
Leivä põrmu põlle päälä,
Sine siidi räti päälä,
Udzu uvve kängä päälä.
Lätsi kodo ikke'ehna,
Imä mulle vasta tulli,
Küzütelli, nõvvatelli:
Mis sa iket tütär nuori?
Mis ma ike, imäkene?
Poizi' lei tsõõri morola,
Vaski-tsõõri vainiulla,
Kulda-tsõõri koppelih.
Mina mari manna vahe,
Virvi veerel veerätelli,
Leivä põrmu põlle päälä,
Sine siidi räti päälä,
Udzu uvve kängä päälä.
Ärä ikku, tütär nuori!
Meil juosk oja use alt,
Meil om läte läve al,
Meil om väinä värehte al.
Mõze põrmu põlle päält,
Sine siidi räti päält,
Udzu uvve kängä päält.
Nr. 19. Jummal tied, kos mino oza.
Jummal tied, kos mino oza,
Mino oza ollenes,
Jago jalga nõstenes.
Kas om ammu haina niitjä,
Kenä kaari keerotaja,
Vai no istus imä üzäh,
Käändles imä käsi pääl,
Sööze leiba lõigatut.
Imä puti poodetut.
Nr. 20. Unenägu.
Magazi mari mäelä,
Lebäzi lindu kezälä,
Näie unda hirmezat,
Tõista unda armezat:
Viznapuu vie veereh,
Kuzlapuu koa lävel,
Sarapuu sanna takah.
Tulli üles hummogul,
Inne varra valge'et.
Imäkene, helläkene,
Mõista sie uni minosta:
Viznapuu vie veereh,
Kuzlapuu koa lävel,
Sarapuu sanna takah.
Viznapuul viina' veerüze'
Kuzlapuul kozja' tuleva',
Sarapuul saja' saawa'.
Nr. 21. Ärä tuima mulle tulgu.
Ärä tuima mulle tulgu,
Sao liha mulle saagu.
Ma lüö tuima tulpa vasta,
Sao liha saina vasta.
Mulle tulgu torre miesi.
Mulle saagu saksa miesi.
Miä saa vanasta mehestä,
Kulunusta kuradist?
Leivä hukku, soola hukku,
Vaeze neio vaiva hukku,
Kinä neio kirstu hukku.
Minka ma vana elädä,
Vana sao sannutelle?
Kivikist ma keedä pudro,
Sõmerist ma heidä soola,
Lehesist ma küdzä leivä,
Vii vana värehte taade,
Laze kõivo kõtu pääle,
Laze haava habenihe,
Kivi kindre soonde pääle.
Nr. 22. Mille noroh noore' neio'.
Mille noroh noore' neio',
Vaiki saizva' vaha hiuse',
Kurvah kulladu hiuse'?
Ärä küll viidü hää' poizi',
Viksi viidü Vinnemaale,
Sõnni' suure' Saaremaale,
Pulli' suure' Poolamaale.
Selle noroh noore' neio',
Vaiki saizva' vaha hiuse',
Kurvah kulladu hiuse'.
Siijä jätet halva' poizi',
Tougat tuule alodze',
Vizat vier'poolidze'.
Nr. 23. Neiu kaup.
Huo kaupa huulitsal,
Varza kaupa vaanijal,
Neio kaupa kambereh,
Neio kihla keldereh,
Olle püttä otsahna,
Viina vaat'e vaihe'el.
Teede, teede neio hinda,
Teede kallis kabo hinda.
Miä neiost antanesa,
Kua kabost kaubeldi?
Sada salve nizuda,
Tuhat püttü püüdelit,
Külümüt kilingida,
Vakk vanno taalderida,
Tuo neiost antanesa,
Tuo neiost saadanesa.
Nr. 24. Halb pois.
Innemb maka kivi man,
Kivi man ja kannu man,
Kui üte halva poizi man.
Kivi ei kizo, kand ei kaku,
Pois ei jäta putumata,
Käe kätso kaemata.
Pois om luodu pettijäs,
Pettijäs ja võttijas.
Är ta peti, es ta võta,
Är ta naari, es naida,
Peti üöl pime'el,
Vanne päiväl valge'el,
Vanne iho, vanne hinge,
Vanne põlvini põrguhe,
Kihä kievä kattelahe.
Nr. 25. Küla ütel': küll o suuri!
Küla ütel': küll o suuri!
Valda ütel': küll o vana!
Ole-e suuri, küläkene,
Ole-e vana, vallakene.
Küzüge igä imältä,
Ajage takah arma'alt.
Külep tuo hameh alale,
Puudeh pooli pidämätä,
Nuo' räti' rästä'äl,
Nuo' kabla' katuseh,
Miä ma peie väikohna,
Kua kanni kanazeh.
Kõiv viel nuori nurme pääl,
Vaher valge mäelä,
Koh mu hällü hällütedi,
Kõivo ladvah kõigutedi.
Nr. 26. Neiu vastus.
Olge terveh, imäkene,
Kavva kandija elagu!
Imet' mu piimal ilozal,
Võõrut' võiula selge'ella,
Kazut' mu kana munela.
Anna-as amme imetädä,
Pordo piimilä pe'eldä,
Hata nännä haugutella.
Anna-as hameht ammele,
Pordole puolt liniket,
Alta sõle päältä tele,
Alt viie viilo helme,
Päält kuvve kubra lehe.
Ezi imet' imäkene,
Ezi maat' mammakene,
Imet' mu piimäl ilozal,
Võõrut' võiula selgela,
Kazut' mu kana munela.
Es peä perre ruvval,
Jooda mõhe mõskme'il,
Pidi piimä päälisil,
Söödi sõira suuremil,
Pikk' sai piimä päälisist,
Suur' sai sõira suuremist,
Kabos sai kana munesta.
Ega või võhlu' nätä,
Külä kade' kaeda.
Kohn es meid meeleh pe'etäs,
Kohn meid haardas hambihe?
Kõigih jutah joogi teil,
Kõnnih kõrdzi läve pääl.
Nr. 27. Oles ma luodu poizisani!
Oles ma luodu poizisani,
Luodu poizi palge'es,
Lääzi iks mõtsa, teezi mõnda,
Sääl ma teezi tele puid,
Loogustazi looga puid,
Imä iks teezi lehmä nüskit,
Ezä teezi härä ikkit,
Vele ratsu vehmerit,
Teezi ma ruhe ruunazille,
Tõize ruhe tõperille,
Kolmanda kodo-karjale.
Tühi loonu tütterit,
Nälg' iks loonu nädezit,
Põud põlle pidäjit.
Nr. 28. Tütterida, vaezida!
Tütterida, vaezida,
Ala ilma armetuid!
Ega anda ezä aita,
Kanneta-a kodo karja,
Poigezida varge'ida,
Ratas-kaala käänijit,
Kelle anti ezä aita,
Kallutedi kodo kari.
Tütterille, vaezille,
Ala ilma armetuile,
Anti ütsi kiilo kirstu,
Kiilo kirstu, mõõlu vakka.
Tuogi tormil tougati'e,
Silmapilgul pillati'e.
Ega küzü künnü maid,
Ega taha talo maid,
Ega taple taosit,
Ega riidle rinnusit.
Saa-a hobest hoolitus,
Sadulalla sõidetus.
Ezäkene, helläkene!
Kui saaze saja päiv,
Astus armu aokene,
Ärä saajo suohu saatku,
Ärä peigo perrä lasku!
Anna tare sajal saista,
Kambre kaazikil karada,
Pinki peio istaskella.
Nr. 29. Vaene tütarlaps.
A.
Mis mass maa hobene
Säksa sälluste seähnä,
Kulda-nuppa kottaal,
Vaski-nuppa vaihe'el,
Sie masa mina vaene
Muide nädeste seähnä,
Kulda-päie kotta'al,
Vaha-latvo vaihe'el,
Kiä pidävä' peenüht hameht,
Kudavagi kulda-kangast,
Veerätäze' viker-vokki,
Höörätäze' hellä hoid.
Miä tie mina vaene,
Ilma imätä tütär,
Ilma kandjata kanane?
Kost ma korsi kolkemida,
Kost ma haari harjandida.
Siegi saize sita al,
Ajastaja azu al.
Säält ma veljä palle'elli,
Kulla veljä kumardelli:
Pane tele' teie pääle,
Peele' mõtso peräle,
Pane suga soie pääle,
Madalide maie pääle,
Sis ma tie teole minneh,
Sis ma koa kodo tulleh,
Saa haardeh hamme tükk',
Kavvüh käüse' ko'etus.
B.
Miä tie mina vaene?
Liivah mull lina tegijä,
Kalmuh kanga kudaja.
Naksi veljä pallema,
Kulla veljä kumardama:
Velekene, noorekene!
Anna nulk nurme hüvvä,
Paik maad parembat,
Kohe ma sine sisse külvä,
Kohe heida hellä lina.
Ega sine suohna kazu,
Hellä lina liivakuh,
Sine taht iks sitalist,
Hellä lina hüvvä maad.
Sis viijas minno muule maale,
Kandas kavvete kanane,
Üle vete ütsi lats'.
Kui mull saaze kümme kütü,
Kui mull saaze sada nato,
Olgu küü' kördelize',
Olgu nao' narmelize',
Olgu mull kümme körditüt,
Olgu sada sangatut.
Naksi iks veljä pallema,
Kulla veljä kumardama:
Tie tele' tillokeze',
Peele' mulle peenikeze'.
Kuna tie mina vaene,
Kuna koa kodota neio!
Sääl tegevä' teolize',
Alostaze' abilize',
Tuletuoja lööze langa,
Karja saatja lööze kats',
Sääl tege iks imätä neio,
Kuda kodota neio.
Illos neio imäline,
Kabos neio kandjaline!
Neio tundu imä ehtist,
Kabo kandja rõive'ist,
Hameh säläh käüsine,
Kõrik ümbre veeritsäne,
Ilotu imätä neio,
Karehtunu kandjata kabo!
Hameh säläh käüsitä,
Kõrik ümbre veeritsätä.
Läts' ta mõtsa ehtimähe,
Küsse haavalt hamme'it.
Küsse lepalt linikit,
Muilt puilt puute'it.
Illos iks neio imäline,
Kabos neio kandjaline!
Läts' ta aita ehtimähe,
Aida pääle päätimähe,
Kirstu kirivä nõale,
Vaka valge varjole.
Võt' ta kirstust kirivit,
Võt' vakast valge'it,
Alt kaane kauni'it.