Üleüldine ajalugu (Bergmann)/2125
V. Järk: Lõuna-Europa riigid.
§ 114. Pyrenäi poolsaar.
Ristiusk islami ajal.1. Pyrenäi poolsaarel sai 8. aastasaja algusel ristiusku Gothlaste ärawõitmise läbi (§ 92, 6. 102, 2) islam walitsema. Ometi ei kadunud ristiusk maalt mitte täieste, sest üks osa Kristlasi põgenes Põhja-Hispania mägede pääle ning wõitles säält suure julgusega ning wahwusega wõerausuliste wasta, kunni üksikud salgad endid ühendasiwad ja Leoni riik: 792.Leoni riigi asutasiwad. Selle kõrwa asus 10. aastasajal teine ristiusku riik Kastilia riik: 933.Kastilia maa nime all elule ja mõlemad hoidsiwad Arablased ning islami enestest hoolega eemal.
2. Mõlemad riigid ühendas „Hispania rajamaa“ (§ 105, 3) asemelle sündinud Navarra maa würst Sancho Suurem: 1003—1035.Sancho, keda sellepärast liignimega „Suuremaks“ hüüti. Aga riigi nõdruseks jautas ta maa oma nelja poja wahel ära, nii et Arablastele riisumine koguni kerge oli, kunni wäikesed wallad kaheks, Kastilia ja Aragonia riigiks, uueste ühendati. Ja oligi ühendust tarwis, sest maa-ahne Marokko kuningas Jussuf tuli Afrikast Hispaniasse, wõitis säälsed Arablased ära ning oleks ristiusku riikidega sedasama teinud, kui mitte säälsed kuningad oma rüütlite wahwuse läbi, kelle seast Cidi †: 1099.Cid kõige kuulsam, teda tagasi minema ep oleks sundinud. Nii oli islami wõimus Hispania pinnal ühte puhku wähenemas (§ 138).
§ 115. Appenninuse poolsaar.
Karli Suure suguwõsa: 843—875.1. Verduni lepingu järele (§ 106, 2) sai Italia maa Ludwigi Waga wanema poja, Lothari I., käe alla, kes tema üle kui keiser pidi walitsema. Aga Lothar läks pea südametunnistuse sunnil kloostrisse ning jautas riigi oma kolme poja wahel ära, kelle seast kõige wanem, Ludwig II., keisri nime kandis. Aga nooremad wennad suriwad warsti ja Prantsuse ning Saksa onud pärisiwad põhjapoolsed maad enestelle, nii et keisrille Italia üksi surmani osaks jäi.
Italia ristisõdadeni.2. Pärast Ludwigi II. surma oli Italia mitu sada aastat alaliseks tüliõunaks ning wõitlemisepaigaks: oma würstid ja Saksa kuningad, sagedaste ka paapst ja Prantsuse kuningas, püüdsiwad sääl, igaüks rahwa kulu pääl, oma wõimust edendada, walitsust laiendada ning kasu kaswatada. Ega olnudgi kahju, mis seeläbi maale ning pääletungijatele sündis, mitte wäike; iseäranis rängaste maitsesiwad seda Saksa kuningad, kelle paremad päewad ning wõimsamad wäed keisrikrooni püüdes Italia pinnale jäiwad. Ei paranenud lugu enne, kui iseriigid, osalt würsti, osalt waba walitsuse all, asutati ning maa wälisest waenust hingastada sai (§ 139.
§ 116. Balkani poolsaar.
Pilditüli.1. Wäljaspoolt jäi Greeka riik nõdraks Arablaste wõitude läbi, kes Herakliuse ajast pääle (§ 99, 5) aega mööda kõik Asia ja Afrika maakonnad ära wõtsiwad, seespool ei lõpnud werised riiud ega kadunud tühised kiriklikud tülid. Wiimiste juure asus 8. aastasajal weel kuulus Konstantinopoli pilditüli, mis enam kui sada aastat käredaste kestis ning riigile ja keisrille palju kahju tõi. Tüli algaja oli keiser Leo III.: 740.Leo III. Tema käskis, sest ‚et õpetamata rahwas kujusid jumalaiks pidawat, kõik pildid kui ebausu edendajad kirikust ära wiia.‘ Käsu kannul ilmusiwad kaks liiki, pildipalujad ja pildipurustajad, kes lõpmata wihaselt teine teist taga kiusasiwad. Ei mõjunud järgmisegi keisri Konstantinuse V. waljus, kes pildisõpru armuta surma ja wangi saatis. Sedasama tegi tema poeg, kelle abikaasa Irene: 800.Irene aga, kui pärast mehe surma walitsejaks sai, pildid kirikutesse tagasi wiia käskis, kunni mõnesuguste segaduste järele keiserlik lesk Theodora, kes oma noore poja nimel walitses, Konstantinopoli synodi läbi Piltide auustamine lubatud: 850.maalitud piltide auustamist õige usu osalistele kohuseks tegi. Ning kui patriarch Photius: 866.Photius Rooma paapsti Nikolausega tülisse läks, Greeka ja Rooma kirik lahus: 1054.lahkus ju Greeka kirik Rooma kirikust, ehk küll täieline lahkumine kaheks kirikuks wast paar sada aastat hiljem awalikult kuulutati.
Greeka riik 9.—12. aastasajani.2. Sisemisest ja wälisest nõdrusest hoolimata kestis Greeka riik weel edasi. Pärast Theodora ja tema poja surma sai Basiliuse I. Makedonia sugukond auujärje pääle ning jäi sinna ligi kakssada aastat. Ja mitte riigi kahjuks, sest mõnedki keisrid oliwad wahwad pääle tungiwaid waenlasi riigiradadelt tagasi tõrjumas, kuna teised seaduste ehk kirjatööde läbi oma tähtsust üles tunnistawad. Michael III. oli selle sugukonna wiimne liige ning tema järel sai Komnenuse suguwõsa Greeka troonile (§ 140).