Daani hindamise raamat/Jõelähtme

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

III. Repel kylaekund. =

Tallinnamaa ümberkaudne rannamaa.


5. Parochia Jeetleth = Jõelähtme kihelkund.

Kohta nimetatakse ka Jõelehtme ja Jõelahkme. Kihelkunda arwati osa praegust Harju-Jaanigi kihelkunda.

Hirvae, 7 = Hiru küla Nihatus. Wanades kirjades esineb küla Hirwen nime all. Mõlemad nimed juhatawad meid hirwe juurde. Kreutzwald on Kalewipojas Hiru asemel „Iru“ ämm kirjutanud, ehk sel põhjusel, et rahwas Hiru asemel Iru kõneleb. Soomes esineb Iro-neitsi. See sööb marja ja sünnitab kolm poega: Wainämöise, Ilmarise ja Joukamoise.

Nigattae, 7 = Nihatu, Nehatu. Wist sõnast nihkuma.

Koskil, 4 = Kose Tallinna ligidal ehk Kose küla Saha wallas. Nimi wanasti ehk Koskila, Koskela, millest hiljemini Kose tekkis.

Pirsö, 8 = Pirso küla Hanijas. Alguses wist Piirsoo. J. Jõgewer oletab nime tekkimist pirsust = Krickente.

Alber, 5 = Altpere Maardus. Paucker oletab: Alupere küla Jõelähtmes. Rahwajutu järele kannud praegune Kroodi küla wanasti Allpere küla nime. Kroodi küla nime wist kelleltki omanikult Grotilt pärinud.

Lillaeuerae, 9 = kas Lellepe Nihatus ehk Lillebergi Kodasoos. Igatahes ei ole Lillebergi wana nimi; wist Lillebergi Lilleperest tekkinud. Lillaeveraest on öeldud, et see 4 adramaad suur, ja siis leidub „Lichard 5“. Mõned oletawad, et Lichard koha teise omaniku nimi, Knüpffer ja Paucker aga. et Lichard Lükatit Nihatus ehk Lagedal tähendab. Wöörlas esineb Lichard 5 adramaaga.

Pasies, 6 = Paasiku küla wanasti Jagalas. Wõimalik, et ärakirjutaja Pasicus nimest Pasies tegi.

Kallaeuerö, 15 = Kalawere küla Maardus. Kohta hüütakse tawalisesti Rootsi Kalawereks. Enne leidunud weel Maa Kalawere, aga see nüüd karjamõisaks muudetud.

Waerael, 17 = Wöörla Maardus. Rootsi ajal seal Wariell küla.

Parenbychi, 17 = Tundmata. Mõni arwab Parasmaa külaks Kostiweres. Sõna esimese poolega ses seletuses wõiksime leppida, see wõis umbes parembi kuuluda, aga teine nime pool puudub, c t-ks lugedes saaksime parempidi. Niisugustki kohta ei leidu.

Reppel, 8 = Räbala küla Hülgases. Schüdlöffel arwab, et nimi Soome sõnast räpäly, räpylä = hülge jalg tuleb (Neus, Revals sämtl. Namen, lk. 17). Minu arwates parem räbala juurde jääda.

Jeeleth, 14 = Jõelähtme.

Jukal, 8 = Jagala, Saksa keeli Joal. Wanasti koha nimi wist Jugala, sõnast juga; sest näikse hiljemini Jägala, Jagala tekkinud olewat. Wõib niisama hästi Joa Jagala jõe ääres tähendada. Ennem ehk Joa. Jägala jõesuus oli wanasti sadam, kus soomlastega ja rootslastega palju kaubeldi; sinna ilmus nende laewu. Jõe ääres on weel wana linnamägi, mille ümber mõnda muistist mälestust leitud.

Silmel, 5 = Silmsi küla Pärilas.

Periel, 10 = Pärila Harju-Jaanis.

Haeunopo, 3 = Õunapuu, tundmata.

Maleiafer, = Maniwa ehk Maniwere küla. Liberi kirjutaja n asemel l kirjutanud. 1586 nimetatakse Pikawere wallas Mallewere küla.

Kogael, 10 = Koogi küla ehk Koila Jagalas.

Socal, 10 = Soodla küla Hanijas. c t-ks lugeda, seega õieti Sotala = Soodla. On Suka kohtki olemas.

Hauaueerae, 8 = Aawere Hanijas, ehk Haawamäe. Wiimasel korral seletamata, kudas weerae asemele mäe tekkinud. Waewalt wõis -werest — mägi saada.

Wanghaelae, 8 = Wainjala Kostiweres. Esiti Wainuala, sellest Wainala, Wainjala.

Kostaeuerae, 6 = Kostiwere.

Rutae, 8 = Ruuküla Jagalas, kose ligidal. 1586 nimetatakse Ruddo küla. Rudu külast on d wäljalangemisel Ruu tekkinud.

Jakawoldal, 17 = Jagala, Jägala. Näib, nagu oleks Liber nime wald sõnaga ühendanud.

Saintakae, 43 = Selle nimega nimetati wanasti praegust Harju-Jaani kihelkunda. Nimi ise tähendab wist sama, mis Soodetaga, Soidentaga, Sointaga. 1254 nimetatakse koguni Sagentake (Bunge I, 1, 270) ja 1314 Sayentaken (Bunge I, 2, 652). Riimikroonika ütleb Suntaken. 1582 kirjutatakse Sayentaka. Wõrdle Läti Hindreku Sotagana (Ajaraamat XVIII, 5) ja Sontagana (XIV, 10 jne). Liberi kirjutaja ja järeletulijad on muidugi eksikombel o a-ks muutnud, siis Sointaga asemel Saintakae kirjutanud. Wigalas praegu weel Soewahe. Kohal ei ole soojaga midagi tegemist; koht seisab soode ja rabade wahel. Ennem ehk kutsuti kohta Soenwahe.

Kaeris, 8 = Kärso küla Jagalas. Nimi muiste Käärsoo, millest hiljemini Kärso tekkis. 1249 nimetatakse üht kohta Karies, Rootsi ajal Kairas. Rootsiaegse nime waral wõib arwata, et see Kaersoo küla Paasiku wallas tähendab.

Kallis, 6 = Kallisi küla Peningis.

Pikaeuaekae, 8 = Pikwere. Liber eksikombel Pikaeuaekae Pikwere = Pikaeuaerae asemel kirjutanud.

Vbbianes, 9 = Ubina küla Pikweres. Rootsi ajal nimetatakse kohta Ubenek. Wist sõnast ubin; J. Jõgewer sõnast ibe = walge liiwamaa.

Vrvas, 5 = Urwaste küla Pikweres.

Sambas, 10 = Sambu küla Halljawas. Nimi tuletab sammast meelde.

Halenhabus, 8 = Halljawa, Saksa keeli Hallinap. Saksakeelse kui ka Liberi nime järele wõiks arwata, et kohta wanasti Hallinaba hüüti (wõrdle Soomes Kiwennapa).

Kiumbala, 5 = wist Kambi. Liber kirjutas eksikombel a asemel u. Knüpffer arwab kohta Kima külaks Pärilas. Kambi ometi sugunimest Kambi alguse saanud.

Pariol, 3 = Parila küla. Parila = ahingas. Wanasti aga ka paar = pori.

Keamol, 3 = Tundmata. Kemba küla olemas, kuid küsitaw, kas sel Liberi nimega midagi tegemist.

Hanaegus, 6 = Hanija. Wanemais kirjus Saksa keeli Hannigeck. Liberi ja saksakeelne nimi tunnistawad, et koht wanasti Hanijõe nime kannud ja rahwas sellest hiljemini Hanija teinud.

Köhoy, 15 = Knüpffer arwab Kiwioja külaks Pikweres. Paucker oletab, et koht rootsiaegne Kyfion Kose kihelkunnas. Näib, nagu oleks koht Liberi ajal Köhoja, Köhioja nime kannud.

Ketherae, 10 = Kehra, Saksa keeli Kedder. Liberi ja saksakeelne nimi tunnistawad, et kohta alguses Keder, Kedra hüüti, millest rahwas pärastpoole Kehra tegi. J. Jõgewer arwab tuletuse sõnast kedarik = Haidelraut wõimalikuks.

Martaekilae, 12 = Maarduküla. J. Jõgeweri oletamise järele sõnast marto = wiljakandmata maa.

Sarnae, 6 = Saara küla Rummus. Nimi tähendas ehk wanasti saart = saarepuud.

Saunöy, 28 = Saunja küla Rummus. Koht alguses wist Saunoja. Saunjast öeldakse, et sellest 17 adramaad Dünamünde munkade päralt olnud.

Uiarna, 7 = Piarna talu Rummus. 1553 nimetatakse sealpool Wärne.

Jaergaekylae = Järweküla. g nimes Liberi kirjutaja wiga.

Heckelal, 20 = Koht tundmata. Igatahes wist Järweküla ligidal, sest Järwekülaga koos öeldakse sel kohal 20 adramaad olewat. Paucker arwab, et Jäsala küla peale wõiks mõtelda. Heckelal tuletab ennem Jägalat meelde.