Mine sisu juurde

Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/234

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
70
Keskaeg. II. osa. 1. piir: IX, §§ 145. 146. 147. Magyarlased.

maad leidnud, mis Eestlaste juures wist sisserändamisega ühes sündinud. Ei näita ka üleüldse ega üksikute suguharude juures kuninga wõimust tuntud olewat, waid walitud wanemad walitsenud üksina suuremate maakondade ehk wähemate kihelkondade üle ning juhatanud mehi sagedate sõdade ajal waenlaste wasta. Usu poolest olnud kõik looduse-auustajad.


§ 146. Magyarlased.

Magyarlaste esilugu.1. Magyarlased tõttasiwad Soome esirahwast lahkudes lõuna poole, kolisiwad mõne aja Wolga ja Karpati mägede wahel seiswais lagedikkudes, kuna mitmed wähemad Türgi suguharud nende sekka sulasiwad, ning tungisiwad 9. aastasaja lõpul oma wanema Arpad: 889.Arpadi all Ungria maale. Siin elasiwad nad weel ligi sada aastat wana wiisi: wiledate hooste seljas ilmusiwad nad äkiste Greeka ja Saksa riigi piiridesse, riisusiwad, põletasiwad, surmasiwad, wõtsiwad wangi, ja niisama kähku üle raja tagasi. Merseburgi lahing (§ 108, 2) ning weel enam keisri Otto I. wõit Lechwäljal (§ 108, 3) tegiwad ju rahutumaid taltsamaks, aga wast ristiusk suutis neid täieste korralise riigi liikmeteks muuta.

Ungria kuningriik: 10—14 aastasajani.
Geisa I.: 973.
2. Esimene ristiusku walitseja, Geisa I., seletas rahwalle targu ära, kuda ‚alatiste riisumiste läbi Magyarlaste nimigi kustuda wõiks‘, ning meelitas nad nõnda rahule. Ristiusu põhi aga jäi talle nii tundmata, et ta endisel wiisil rahwajumalaile ohwerdas ja noomiwalle piiskopile kostis: „Mis sest? Mul on nii palju wara, et mõlemad küllalt saawad!“ Taga rohkem kandis tema poeg Stephan I. kuningas: 1008.Stephan I. ristiusu wäljalautamise eest hoolt: käskis ristiusku orjad priiks lasta, kutsus Italiast ja Saksa maalt armuõpetuse kuulutajaid oma riiki ja ehitas hulga kirikuid ning kloostreid. Niisama tähtsad oliwad tema tegemised walitsuse asjus: eneselle pani ta paapsti luaga kuningakrooni pähä, jautas riigi parema korrapidamise pärast wäiksisse maakondadesse ning rajas kohtumõistmisele oma seaduseraamatu läbi kindlad piirid ette. Pärast tema surma takistasiwad troonitülid mõne aja riigi edenemist, kunni Ladislause I. ja tema wennapoja Kolomanni wõidud, kes Kroatin ja Dalmatia maa ära wõitsiwad, riiki uueste kinnitasiwad. Järgmiste kuningate seast asutas kuningas Geisa II. Saksa wäljarändajaid Ungria maale elama ning Andreas II.: 1222.Andreas II., seesama, kes ristisõjas käis (§ 130, 4), andis waimulikule ja mõisniku seisuselle suured eesõigused osaks, nii et edespidi kodaniku ja talupoja seisusest wähe lugu peeti. Andreas III.: † 1301.Andreas III. oli wiimne Arpadi sugu wõsu ning pärast teda kutsuti Neapoli kuningas Ungria auujärjele (§ 166).


§ 147. Soomlased.

Soomlased.1. Soomlased rändasiwad esirahwast lahkudes loe poole. Newa jõe kaudu praeguselle Soome maale jõudes tõrjusiwad nad säälse pärisrahwa, Jättiläised, läänenaabrite sekka, kus nende nimigi kustunud, ning asusiwad ise Baltia mere põhjalahede ja Ladoga järwe wahele jäädawalt elama. Siin hüüti neid sugukondade järel läänes Soomlasiks, keskel Hämäläisiks, idas Karjalasiks; üleüldine nimi Soome rahwas sai wast aega mööda pruugitawaks. Wiimse nime