Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/26

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 26 –


2. Eestlased ja nende sugulased.

Eestirahwas on suurest Tschudi-Soome rahwa perekonnast, kes Kesk-Aasia 1) mägiselt maalt tulles ennast üle terwe põhjapoolse Wenemaa laiali laotas 2). Tschudid ehk Skiitid 3) oliwad wanal ajal wägew rahwas. Aastal 639 enne Kristuse sündimist ajasiwad Aasiast tulewad Skiitid endised Wenemaa elanikud Tsimbrid 4) eest ära ja jäiwad ise nende asemele elama. Tsimbrid põgenesiwad Weike-Aasiasse osalt ka Jütimaale. 637 läksiwad Skiitid üle Kaukasia mägestiku Aasiasse ja wõitsiwad wägewa Asiria riigi waenlase Euaxarese ära, kes Niniwe linna ümber oli piiranud. Neli aastat pärast seda oliwad nad Palestinas, kust neid Meeda rahwas aastal 610 tagasi ajas. 531 enne Kr. wõitis kuulus Pärsia kuningas Cyrus Skiitid ära, aga langes ise ka ses sõjas. 515 sõdisiwad Skiitid Babeli kuninga Dariusega, kes suure sõjawäega praegust Wenemaad mööda kaugele üles põhja tungis 5). Sell ajal räägitakse juba kahesugustest Skiitidest. Ühed oliwad karjakaswatajad ja ümberrändajad wõi nomadi-Skiitid kuninga Idantiruse ja teised põlluharijad Skiitid (melanchlänid ehk mustakuue kandjad) 6) kuninga Skopsise all. Musta kuue kandjad rändasiwad Dariuse ajal põhja poole ja jäiwad ühel maal elama, kus palju järwesid oli 7). See järwerikas maa oli wistist Soomemaa. Selle järele wõiksime Soomlaste rändamist nende praegusesse elukohta 6. aastasaja sisse (515) enne Kristust arwata. Sinna maale oliwad Eestlased ja Soomlased wististe üks rahwas ja asusiwad põhjapoolsel Wenemaal Läänemerest Urali mägestikuni 8). Et