Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/27

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 27 –

Soome sugu rahwad kord laialt Wenemaal on elanud 9), seda tunnistawad Wene maakondade ja jõgede nimed, mis Eesti keelest on wõetud 10). Ka kultura jälgi on Eestlased Wenemaale jätnud, iseäranis põhjapoolsete Wenelaste keelesse, kombetesse ja rahwa lauludesse 11). Siis tungisiwad Slaawi rahwad lõuna poolt Wenemaale ja lõhkusiwad nad koost ära. Ühed litsuti õhtu poole Läänemere kallastele, teised hommiku poole Urali mägedeni ja kolmandamad ülesse põhja Jäemere randa eest ära. Suur Tschudi sugu rahwas lagunes rahwa killukesteks, kes weitsete rahwastena weel tänini põhja ja hommiku poolsel Wenemaal edasi on elanud. Hommiku pool oliwad kaua aega Peramaalased wõi Bjarmalased 12) kõige tähtsamad, kuulsad oma rikkuse 13) ja tugewuse poolest. Neil oli oma riik ja walitsus, ise oma jumalad ja hiied 14). Mõned peawad Bjarma maad muinasjutuliseks Kunglamaaks 15). Teised rahwad oliwad Karjalased, kust Soomlased suurema jao oma Kalewala korjanud 16), Soomlased, üsna põhja jäämere ääres Laplased, lõuna pool Liiwlased ja Kuurlased j. n. e. Praegused Eestlased asusiwad 1. kristlikul aastasajal Weikseli jõest kuni Soomelaheni 17) terwel Läänemere hommikupoolsel rannal. Missuguse aja sisse Eestlaste Läänemere randa asumine langeb, selle üle ei leia meie kusagilt selgemaid sõnumid. Nagu all pool nägema saame, räägiwad kõige wanemad Daani, Gooti ja Rootsi ajaraamatute kirjutajad Saxo Grammatikus, Journandes, Johannes Magnus, Petrus Olai ja nende järele mitmed meie maa wanemad ajaloo kirjutajad, nagu Moritz Brandis, Thomas Hiärne, Kristjan Kelch, Franz Nyenstädt,