Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/132

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
9
Päätük XVI. 1212 aasta.

ja õiguseks tarwis oli. Aga mõned neist tuliwad selja takka selle wale täädusega, et rüütli wennad ühe wäehulgaga nende maad riisumas olewat. Selle pärast wõtsiwad nemad suure kisa ja käraga prausti Johannese ja Theodorichi, piiskopi wenna, ja Gerhardi16) kantsi ülema, ja rüütlid ja kleerikud kõige sulastega kinni, wedasiwad neid kantsi, peksiwad neid ja paniwad neid kinni. Ka piiskopi tahtsiwad nemad kinni wõtta, aga seda keelas neid tema preester ja tõlk Läti Hendrik17). Kui aga nende kisa ja nende mässamine järele jäi, nõudis piiskop, et tema praust kõige teistega temale wälja peaks antama, ja lisas ka ähwarduse sõnu selle teotuse eest sinna juure. Ja need toodi temale kõik tagasi, kus juures piiskop neid jälle ja uueste maenitses, mitte ristmise saakramenti alwaks pidada, mitte oma kristliku usu ja Jumala tunnistust teotada, mitte pagana elusse tagasi pöörata, ja nõudis kahte ehk kolme nende poegadest pandiks. Aga nemad wastasiwad kül meelituse sõnadega, ommeti pantisi anda ei tahtnud nemad mitte. Ja piiskop ütles: „Oh teie uskmatad südamest ja tuimad silmist18) ja libeda keelega, tundke oma Loojat!“ Ja ta ütles weel: „Jääge rahule, ja tundke oma Jumalat ja jätke paganate kombed maha!“ Aga et nemad midagi ei saanud õiendada, waid oliwad kui need, kes ilmaasjata tuult peksawad19), siis pöörasiwad nemad Riiga tagasi, ja Liiwlased hakkasiwad, nii kui enne, jälle rüütli wendade wastu sõdima.


Dabreli kants Sateseele piiratakse ümber ja wõidetakse ära.

§ 4. Kui piiskop Albert nüüd umbrohtu nisust ära lahutada1) ja neid pahandusi, mis maal oliwad tõusnud, ära kaotada tahtis, enne kui need endid rohkendasiwad, siis kutsus tema ristisõitjad rüütlite ordumeistriga ja tema wendadega, ja Riiglased ja Liiwlased, kes weel omas truuduses kindlad oliwad, enese juure kõik kokku. Ja kui nemad ühe suure wäe kokku oliwad kogunud ja enestega kõik ligi wõtnud, mis tarwis oli, läksiwad nemad Toreidasse ja piirasiwad selle Dabreeli kantsi ümber, kus sees need ära taganenud Liiwlased oliwad; sääl ei olnud mitte üksi need Liiwlased, kes rüütli wendade al oliwad, waid ka need Liiwlased, kes piiskopi maajao sees teine pool Koiwa jõge elasiwad, kelle


16) wist seesama 18, 2 ja 23, 7 ja piiskopliku Toreida walitseja.17) Meie kroonikus; teda nimetatakse ka 18, 3 ja 19, 5 Wiilippi preestriks.18) Eesekiel 3, 4. 6. 3, 8.19) 1 Kor. 9, 26.

§ 4. 1) Matt. 13, 25 järele.