Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/180

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
57
Päätük XXII. 1218 aasta.

kõik maad ja külad puhtaks, wedasiwad naised ja lapsed wangi, ja kõik mehed keda nad kätte saiwad, tapsiwad nemad ära ja paniwad ka kõik wilja põlema, mis igalpool põldude pääl hunnikusse5) oli pandut. Ka tuli Jaroslaw, Woldemari poeg, ühe teise wäega ja piiras rüütli wennad Wõnnus6) ümber, ja sõdis nendega terwe päewa. Ja järgmisel päewal läks tema üle Kõiwa ja tõttas edasi Nowgorodi kuninga kui ka oma isa juure Iidumeasse, ja on kõik Lätlaste, Iidumealaste ja Liiwlaste maa teistega ühes paljaks riisunud, ära häwitanud ja kurja teinud, nii palju kui ta aga wõis.

Ja kui Riiglased kõiki seda kurja kuulsiwad, mis Wenelased Iidumeas tegiwad, tõusiwad nemad rüütlite ordumeistri Volkiiniga ja Hendrik Borwiniga, kui ka ristisõitjatega ja oma Liiwlastega ülesse ja tuliwad Toreidasse, kus nemad ümberkaudsist maadest mehed kokku kutsusiwad, uueste Wenelastega sõdima. Ka saatsiwad nemad salakuulajad nende järele wälja, need leidsiwad warsi ühe hulga Wenelasi Immekülas7) eest, kellele nemad8) kunni Raupa järele läksiwad. Need läksiwad aga oma wäe juure tagasi ja andsiwad tääda, et Sakslaste wägi tulemas olla.

§ 5. Seda kuuldes taganesiwad Wenelased niikohe selle koha päält ära, läksiwad üle Koiwa, piirasiwad Wõnnu kantsi ümber1) ja sõdisiwad kõige selle päewa Wõnnulastega. Siis tuliwad ka rüütli wendade kütid omast kantsist2) wälja ja astusiwad Wendide juure3) sisse, kus nemad oma ammudega palju Wenelasi on surmanud ja sure hulga haawanud. Sellepärast saiwad ka palju ausaid mehi raskeste haawatut; keda kahe hobuse wahel woodides poolsurnud ära kanneti. Wõnnu rüütli ordumeister oli aga oma wendadega4) päewal enne seda, pärast Saks-


5) peksmata wili, ühenda 25, 3.6) uues Wõnnus, waata § 5.7) Praegu Inzeemi (zeems Lätikeele küla) mõisa koht Treida kihelkonnas, Raupa ja Treida wahel. Lätlased on Liiwi Imekülast Inzeem teinud. Ommeti on Aloja, Ummurge ja Lemsali kihelkonnas praegu weel Liiwi keelest üle jäänud „küla“ lõpeotsaga koha nimesid. Salmiku kroonika tääb 1553—1612 suurest Wenelaste ära wõitmisest Immeküla juures jutustada.8) See oli Salmiku kroonika 1572 järel wara hommiku. See wõib õige olla.

§ 5. 1) wana Wõnnu, ühenda 10, 14. Juba 12, 6 ja weel 14, 8 oliwad rüütlid Wendidega selle wana kantsi sees ühes elanud, kelle waremed weel Arakste juures leida on.2) Uue Wõnnu kantsist, keda Berthold (waata 16, 6 kunni 20, 7) praeguse Wõnnu linna juure suuremalt näis ehitanud olewat, keda Wene kroonikud tema nime järele Pertujew nimetawad. Ühenda 25, 3 ja 29, 3.3) wana kantsi.4) See oli wist meister Rudolw (13, 5 ja 16, 3). —