Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/204

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
17
Päätük XXIII. 1220 aasta.

samma sugust kurja, ja säädsiwad oma kogupaiga Loone külasse, mis kesket maad on33), Liiwlased asutasiwad aga teisekohta oma Maja, ja Sakalased34) wõtsiwad oma aseme Talinna ligi. Need oliwad wanemate35) käsust üle astunud ja ka Talinna maad riisunud, kes Daanlaste iket juba wastu oli wõtnud. Aga Warbolased36) saatsiwad saadikud meie juure ja palusiwad seda, mis rahuks tarwis on, ja et meie nende rajadest ära peaksime minema. Ja ordumeister Volkiin ütles: „Kui teie meiega ühte Jumalat auustada tahate ja püha ristmise weega endid kasta lasete, ja omad pojad pandiks annate, siis tahame meie teiega alalist rahu teha.“ Ja see sõna oli Warbolaste meele pärast, ja andsiwad pantisi.


Esimene tüli Daanlastega Eesti maal.

§ 10. Ka meie rüütlid saatsiwad saadikud kõrgeauuwäärt pääpiiskopi Andrease ja teiste Daani piiskoppide, ja kuninga meeste juure, kes Talinna kantsis oliwad. Need saatsiwad kohe kuninga mehed meie juure, kes Jumalalle ja meile tänu andsiwad paganate, see on niihästi Saarlaste kui ka Harilaste wõitmise eest, ja pääle seda weel juure lisasiwad, et kõik Eesti maa Daani kuninga päralt olla, sest et see Liiwi maa piiskoppidest1) temale olla antut. Ja nemad palusiwad. et Warbolaste pandid nende kätte peaksiwad antut saama. Ordumeister Volkiin aga kinnitas et tema Eesti maa Daani kuningalle kinkimisest ei midagi täädwat, tunnistas Sakseni herzogi Alberti ja kõikide meeste ees, kes nendega kokku tulnud, et kõik terwe Eesti maa püha neitsi lipu al Riiglastest ristiusu ikke alla olla heidetut, üksnes ilma Talinna2) maa jaota ja Saarlaste saareta, ja ütles weel: „Praegused Harju maa pandid anname meie kül nende isadelle jälle tagasi ja tahame sellega Daani kuningalle häämelega seda auu näidata, ommeti selle tingimise al, et selle läbi Riiglaste õigused kuidagi wähändatut ei saa.“ Sellepärast jätsime meie kõik selle maa pandid maha ja pöörasime oma saagiga Liiwi maale tagasi.


33) 20, 2.34) kus on siis Ugaunialased ja Järwlased jäänud?35) Eesti wanemate?36) 15, 8. —

§ 10. 1) Muidugi on need Albert ja Theodorich olnud, 22, 1. Mis nemad Daanlastele lubanud oliwad, keda Volkiin, siin ja Albert 24, 2 wastu ajawad, on täädmatta; Theodorich wõib ehk palju lubanud olla, aga Albertiga ei olnud wissist midagi kindlaste ära tehtud, nõnda et neil wastastikku palju, ehk ei midagi nõuda et jäänud.2) Harju maa taga Talinna ümber mere ääres.