Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/54

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
52
Päätük X. 1206 aasta.


Daani piiskopid Andreas ja Nikolaus Riias. Liiwlased heidawad alla.

Eesnimetatut Lundi erzpiiskop, ja piiskop Nikolaus4) põõrasiwad aga kahe laewaga, täis sõõgiwara, ja kõik nende pere, Riia poole. Riiga jõudes saiwad nemad Engelberti5), püha Maarja kiriku prausti poolest ja kõige tema seltsi6) poolest wäga wagal wiisil wastu wõetut. Ja kui nad nii suurest ristikoguduse tagakiusamisest ja uueste ära pääsemisest Jumala abi läbi, kuulsiwad, soowisiwad nemad õnne ja rõõmustasiwad ühes, Jumalat auustades, et ta kesket paganaid ühe niisuguse weikse meeste hulga läbi oma kogudust ikka on hoidnud. Selle järele kutsus erzpiiskop kõik kiriku ammetnikud kokku, õpetas neile Jumala õpetusi ja lugesiwad Taaweti laulusi, ja elasiwad nõnda kõige selle talwe Jumala sõna tähelepanemises.

Ja nii kuida õige, on nende sõdade järel Jumala sõna õpetus tulnud, sest et sellelsammal ajal kõikide eesnimetatut sõdade järel terwe Liiwlaste maa ümberpõõrdut7) ja ristitut on saanud. Sest pärast Wene kuninga äraminekut oma wäega, tuli Jumala hirm Liiwlaste pääle üle kõige Liiwi maa, ja saatsiwad saadikuid Riiga, niihästi Toreidalased kui Düüna Liiwlased, ja palusiwad seda, mis rahuks tarwis on8). Siis pandi Toreidalastele kõik see kurjus ette, mis nemad rahu ajal sagedaste oliwad teinud ja rahu rikkunud. Sest nemad oliwad palju maha lõõnud, Kaupole, kes neid maha jätnud ja Kristlastega ikka ühes sõdis, oliwad nemad palju kurja teinud, tema warandused kõik tulega ära häwitanud, mesipuud ära lõhkunud ja pääle seda palju ülekohtusid sõdasid Riiglaste wastu tõstnud. Sellepärast ei tahetut neile mitte rahu anda; aga õigusega; sest et nemad mitte rahu lapsed ei mõistnud olla ja rahu igal ajal rikkusiwad. Aga nemad palusiwad weel südamelikumalt, endid ristida ja preestrid nende juure saata, kelle sõna nemad kõikis kuulda tõotasiwad. Ka Lenewardlased lubasiwad preestri Daanielile, kellele see kants juba ammugi pruukimiseks oli antut9), tasumiseks iga aasta iga adra maa päält10) poole talenti11) rukkid anda, — mida nemad ka sellest ajast kunni tänapäewani12) on maksnud, mille mõet hiljemalt on suurendatut.


4) Schleswigi maa piiskop.5) 6, 2 ja edasi.6conventu.7conserva = ligiteenijaks ehk kindlaks oma päriseks tehtut.8) Room. 14, 19.9) 5, 2.10) 2, 7.11) Wissist Liespfunde = Liiwi naelad = L℔, ehk meie praegused leisikad; Liiwi hõbeda talentidest waata 18, 5.12) Muidugi selle päwani, kus Hendrik seda