Liiwi maa kroonika (Jung)/VI

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
V
Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat
Läti Hendrik, tõlkinud Jaan Jung
VII

VI. Päätük.

Piiskop Alberti neljas aasta.

Albert lähäb teistkorda Saksamaale. Tema wend Engelbert saab Riias Doomi praustiks.

§ 1. Neljandamal aastal pärast piiskopi ammeti pääle saamist sai wähäde ristisõitjate hooleks, kes kui müür endid Jumala koja warjuks säädsiwad1), lin antut, ja piiskop läks isi teiste ristisõitjatega Saksa maale.

§ 2. Pärast tema äraminekut tuli tema wend Engelbert, üks waimulik ordu liige Neumünsterist,1) kes seie oli kutsutut, esimeste kodanikkudega Riiga ja hakkas Selle abiga, kes Ewangeeliummi kuulutajatale sõnu jagab, Kristuse nimet paganate seas wälja laotama Toreida wenna Theodrichi, Alobrandi ja teiste wendadega, kes Liiwi maal ordu sääduste järele elasiwad.

§ 3. Et tema eluga ja orduga rahul oldi, siis walitsesiwad lühikese aja pärast püha neitsi Maarja kloostri1) wennad Riias teda omaks praustiks, sest et sellestsammast2) ordust Siigeberti kloostrist auuwäärt3) Meinhard esimeseks Liiwlaste piiskopiks oli walitsetut, kes4) neid enese sarnatseks teha tahtes, neile sellesamma ordu kloostri Üksküla kihelkonda kõige esite sisse oli säädnud.

§ 4. Ommeti selle ordu kloostri ja piiskopliku aseme on piiskop Albert hiljemalt, s. o. kolmandamal aastal pärast ammeti pääle saamist Ükskülast Riiga asutanud ja seda piiskoplikku pääkirikut terwe Liiwi maaga kõige pühamalle1) Jumala emale Mariiale auuks kinkinud2).

§ 5. Ka ühe Zisterziini munkade kloostri on ta1) Düüna suhu asutanud, mida kloostert ta Düünamündeks wõi2) püha Nigula3) mäeks nimetas, mille kloostri üle ta oma kaastöötegijat Ewangeeliummi põllul4), wenda Theodrichi Toreidast abtiks oli pühitsenud.

§ 6. Sellelsammal ajal on1) piiskop Albert abtiga, wenna Theodorichiga Liiwlaste wõlskust ette nähes ja kartes, et ta paganate hulgale mitte wastu seista ega ka oma usklikkude aru kaswatada ja kirikut paganate hulgas alal hoida ei wõi — Kristuse rüütli wendade seltsi2) asutanud, kellele3) paawst Innocezius III. Templi ordu säädused4) andis, ja märgi riiete pääl kanda, nimelt mõega ja risti5), ja käskis neid sõnakuulmises oma piiskopi al olla.


Semallide waen ja sõbrus.

§ 7. Selle järel on Semgallid, kellel mitte Liiwlastega rahu ei olnud1), Holme kiriku2) kõige terwe külaga ära põletanud, ja kui nad kantsi pääle kaua oliwad tunginud, ja seda mitte kätte saanud, läksiwad nad tagasi. Aga Jumal, kes seda noort ristiusu istandust laiendada ja temale igalpool kestwat rahu kinnitada tahtis, on sellesamma sõasõidu järel nimetatut Semgallid Riiga rahu tegema saatnud, ja nõnda, et kui rahu paganate kombel oli kinnitatut3), nemad, kui endised waenlased, nüüd Sakslaste ja Liiwlaste sõbruks4) tehtut saiwad.


§ 1. 1) tuleb sagedaste ette, Eesekiel 13, 5.

§ 2. 1) Novum Monasterium (Uus klooster) on Holsteini maal. —

§ 3. 1Fratres de Conventu beatae Mariae virginis tahab näidata, et need wennad ühe kiriku walitsuse — conventu — liikmed on olnud, aga mitte ainult ühe kloostri seltsi liikmed.2) Augustiini ordust, 1, 2.3bonae memoriae = auuwäär mälestuseks, — millest wiimne sõna meie kõne sisse ei sünni.4) Meinhard.

§ 4. 1beatissimae = õnsamale.2) Sellestsaadik nimetatakse meie maad Maarja maaks, mis praegu weel rahwa suus on.

§ 5. 1) 1202 enne oma äraminekut? — Wõi on see § 4. järele weel 1201 aastast? Theodorich saab aga pärast Alberti äraminekut aast. 1202 § 2. ja 6. sees kui ka 7, 5 ja 8, 3 sees ikka weel kui wend nimetatut; alles 9, 7 järele aast. 1205 saab see klooster ehitatut ja tema abtiks sisse säetut. See wõib olla, et aastal 1201 seda kloostrit ehitama hakati ja 1205 lõpetati, millal ka walmis arwatut Theodorich sinna abtiks säeti.2quod claustrum Dunemundum et coenobium Montem Sancti Nicolai appellavit = mida kloostrit Düünamünde ja kloostrit (?) püha Nigula mägi nimetas. — Ega sääl ommeti kahte kloostrit ei olnud: claustrum Dunemundum ja coenobium Mont. St. Nicolai?3) Püha Nigulas oli laewasõidu kaitsja; sest sääl kohal Düüna suus pidi sellel ajal üks sadam olema olnud.4in Evangelio = Eewangeeliummis. —

§ 6. 1Dominus = härra jäeb wälja.2) Hendrik räägib sellest hakatuses wäga weiksest rüütli ordust alles 9, 2. ja 10, 8. jälle, ordumeistrist koguni alles 12, 6. — Neid nimetati fraters militae Christi = Kristuse rüütli wennad, ehk lühidelt fraters militae = rüütli wennad; nimi „gladiferi = mõegawennad“, on palju noorem.3Dominus jäeb wälja.4) Innocentsius III. räägib 1204, et nemad Templi ordu riided kannud; 1210 jätab ta neile kül kõik need säädused, kässib aga neid ühte teist märki oma riiete pääl kanda.5) Neil oli walge mantle pääl punane rist ja selle al punane, terawa otsaga alaspidi pöördut mõek.

§ 7. 1) Waata 1, 6. 5, 4.2) Wist oli see kirik puust ehitatut? Juba 7, 9 on ta jälle olemas.3) Wist ohwerduse läbi, kui 5, 3.4) Nii kui 5, 4. 9, 2.