Liiwi maa kroonika (Jung)/VIII
←VII
|
Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat Läti Hendrik, tõlkinud Jaan Jung |
IX→
|
VIII. Päätük.
Piiskopi Alberti kuues aasta.
Littawid ja Liiwlased teewad Riia linnale kitsikust.
§ 1. Kuuendamal ammeti aastal on piiskop Albert kartuse pärast, et lin, mis alles weike ja nõder oli, oma weikse usklikkude seltsiga paganate tagakiusamise läbi raske häda sisse wõib sattuda — jälle1) ristisõitjaid koguma Saksa maale läinud, ja on oma kätte ustut ümberpöörmise tööd hoolega tehes, Saksamaale minnes ja säält tagasi tulles iga aasta sagedat ja wäga rasket2) waewa pidand kandma. Pärast tema äraminekut tuliwad Littawid, ristiinimese nime wihkajad, Ascheradi3) ja Lenewaadi4) Liiwlastega, kes alles paganad oliwad, ligi kolmsada — Riia alla, ja püüdsiwad nende elajaid karjasmaalt juba teistkorda kinni wõtta ja ära wija. Et nüüd aga wähä mehi weel Riias oli ja igaltpoolt suurtest ligiseiswaist metsadest waritsejaid kartsiwad, siis ei usaldanud nemad mitte kõik korraga wälja minna, waid ligi 20 wapert linna meest läksiwad waenlaselle järele, otsisiwad omad elajad ülesse, ja kui nad kõigewägewamat Jumalat endalle appi oliwad hüüdnud, ja ka linnast rüütlid nende juure tuliwad, hakkasiwad nemad Wana mäe kõrwas paganatega sõdima; see oli üks kibe taplus ja nad sõdisiwad niikaua, kunni nad wäsinud, üksteisest lahkusiwad. Mõned Liiwlased sõitsiwad ka Düüna mööda alla, et rahwa äraoleku ajal teisest küljest linna sisse tungida. Aga Jumal kaitses omaksid, sest mõned linnast tungisiwad neile noolidega wälja wastu ja nõnda pöörasiwad nemad põgenema. Kui see oli lõpetatut, läksiwad Littawid Liiwlastega ära, ja on ainult kolm koddanikkude hobust ära wiinud. Ja Sakslased kiitsiwad ühelmeelel inimeste kaitsmise ja elajate tagasisaamise eest Jummalat, ja läksiwad rõõmsaste linna tagasi.
Theodorich ja Kaupo tulewad tagasi. Ristisõitjate kimbatus Lääne mere pääl.
§ 2. Selle järel, kui talwe tulemas oli, tahtsiwad mõned rüütlid, Arnold von Meyendorf nimelt1) ja Bernhard von Seehausen, kui ka mõned teised kes, risti tähte oliwad uueste wõtnud ja aastaks sinna2) jäänud, Saksa maale tagasi minna; nad walmistasiwad omad asjad reisi tarwis ja sõitsiwad oma laewaga enne püha neitsi Maria sündimise päewa wälja, ja kui nad Düüna jõest wälja läksiwad, saatis Jumal nõnda, et neile kolm laewa teiste ristisõitjatega sadama ees3) wastu tuliwad.
§ 3. Nende laewade pääl oliwad wend Theodorich ja Kaupo, kes Roomast tagasi tuliwad ja Riiglasi, kes mures oliwad, oma tulekuga rõõmustasiwad. Aga mida suuremaks Kristlaste rõõm lähäb, seda suurem on kurwastus1) ja ehmatus paganate hulga juures.
§ 4. Kui eesnimetatut rüütlid mere lainete sees oma seltslastega kaua aega oliwad waewa näinud, jõudsiwad nad wiimaks ühe Eesti maa jao1) juure, kus Eestlased nende wara ja elu ära wõtta tahtsiwad ja kümne riisumise laewaga ja kaheteistkümne teise laewaga nende pääle tuliwad. Jumal aga hoidis omaksid, et nemad midagi häda ega wiga waenlastest ei saanud; palju enam sai Kristlastest üks riisumise laew ära purustatut, mitmed paganad maha löödut ja mitmed neist uppusiwad jäledal kombel merde ära. Ühte teist riisumise laewa püüdsiwad nemad raud haagiga eneste ligi tõmmata; aga paganad tahtsiwad ennemine mere lainetes otsa saada, kui Kristlastest endid maha lüüa lasta, kargasiwad üks teise järel laewast wälja, ja kuna need surma suhu langesiwad ja otsa saiwad, taganesiwad teised laewad tagasi ja pääsesiwad ära. Ehk kül kõige wägewam Jumal oma ärawalitsetud mõnesuguse häda sisse wiib,2) ja kui kulda tules katsumatta3) ei jäta, siiski ei jäta ta neid iial hoopis maha; palju enam kisub ta neid kõigest kurjast wälja ja teeb nende waenlastelle seda suuremat hirmu. Selle järel edasi minnes ja palju waewa kannatades, isiäranis nälja ja jänu sees mitu päewa olles, ehk kül wähäse toidu waraga, wõtsiwad nad ommeti wiiskümmend merehädalist Kristlast, kes kaldal seisiwad, eneste juure laewa pääle, kellele nad halastust näitasiwad ja oma wähäst toiduse wara nendega pruukisiwad. Ja kui nüüd ainult üle jäi, nälja surma surra, waata! kuida siis neid katsma tulnud See, kes tõuseb kõrgest!4) Üks suur kauba laew tuli nende wastu, kes toidust ja kõiki eluülespidamise wara neile niihästi muidu andis, kui ka müüs, ja näljatsid jälle jahutas, et nende kõhud täis saiwad.5) Edasi sõites aga on nemad weel suurema häda sisse sattunud, sest maru ilm ja suur torm ajas neid kõige kardetawamate kaljude wahele, kelle wahelt ja kust nad suure hirmu ja raskusega lahti pääsesiwad ja õhtul enne püha Apostli Andrease päewa Wisbi sadamasse jõudsiwad, ja selle järel, kui nad toiduse wara endile olliwad muretsenud, Daani piiride ligidalle purjutasiwad. Et nemad aga külmuse pärast, mis otsatu suur oli, laewa mitte kaldalle ei wõinud ajada, jätsiwad nad selle jeä sisse maha ja läksiwad Daani maa kaudu Saksa, oma isamaale, ja oliwad omad warandused ligi wõtnud.
§ 1. 1) rursus = tagasi. — 2) intolerabilem = ära kannatamatta. — 3) Ascheradi on Düüna ääres praeguse Ascheradi kiriku ligidal; üh. 9, 9. Siin elasiwad kõige hommikupoolsemad Liiwlased. — 4) 5, 2. — Lenewaadi ka säälsammas Ascheradi ligi. —
§ 2. 1) videlicet = kergeste näha, muidugi arwata. — 2) Alberti äramineku ajal oli § 1. nende esimene aasta mööda; uued ristisõitjad (9, 2) tuliwad weel parajal ajal. — 2) Düüna suus, 19, 1. 10. 20, 1. 29, 9.
§ 3. 1) dolet = walutab. —
§ 4. 1) See oli kas Saare ehk Hiio maa. — 2) positos = säeb. — 3) Hiiob 23, 10. — 4) Luuk. 1, 78. = qualiter visitavit eos Oriens ex alto — kuidas katsus neid tõusew päike ülewelt. — 5) et saturati sunt = ja täidetut saiwad.