Mine sisu juurde

Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/J

Allikas: Vikitekstid
I
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein
K

j.

jaanikuu (Juni), kuues kuu aastas, lehekuu ja heinakuu wahel, 30 päewa.

jaatamise ja eitamise määrasõnad1 (Umstandswörter der Bejahung und Verneinung), sõnad, mis määrawad, kus midagi sünnib: jah, täitsa, teadagi, ei, ei mitte.

jaatamise kõne2 (bejahende Redeweise), niisugune kõne, ütlemine, lause, milles mingi tegemine ehk olemine saab awaldatud: olen, kirjutan, mõtlen; eitawa kõnewiisi wastand: ei ole, ei kirjuta, ei mõtle.

jagu, w. selts.

jagundus2 (Division), selgitus, lause, milles aime mitmesse ära jautatakse: elajad jagunewad selgroota ja selgroo elajateks, linnud on õhu-, maa- ehk wesilinnud.

jauskond1, w. selts.

järeldama1 (folgern), walmi mõiste, mõtte järele uut mõistet tegema, antud mõttest uut mõtet sünnitama.

järeldus1 (Folgerung), walmi mõiste, mõtte järele tehtud mõiste, mõte: Aristoteles oli Aleksandri koolmeister, järeldus: ‚Aleksander oli Aristotelese koolipoiss‘.

järelikult1 (folglich), seega, nii, sellejärele, sedawiisi, üht asja mööda, mingi olewuse järele tulew, mingist asjast wälja kaswaw; wihma sadab: järelikult on maa märg.

järelkõne1 (Epilog), kõne, mis mängu lõpul näitelawal peetakse.

järellöök1 (Nachschlag), noodi ehe.

järelpööre1 (forma analogae), sõnakuju, mis tõise järele tehtud.

järestik1 (Reihenfolge), asjade ükstõise järel seismine, kord, reas-olek.

järk1 (Akt), jagu, waade näidendist, mis eesriide ülestõmbamisest mahalaskmiseni kestab.

Jesuiitlane3 (Jesuit), „Jeesuse Seltsi“ liige, kes paawsti wõimu suurendamise eest tööd teeb; kurikawal inimene.

jooksik1 (Trochäus), wärsijalg, milles sõnajärgud „raske“ „kerge“ järestikku käiwad; tähendatakse nii: ┴◡ ehk —◡; näit. maja, mine; w. Dr. Kreutzwaldi „Tuletorn“.

joonabiriist2 (Zeichenapparat), riist, masin, mille abil joonestatakse, maalisid, joonestusi walmistatakse.

joonestama1 (zeichnen), joontest pilti, plaani, ehet tegema, joontega kujutama.

joonestik1 (Zeichnung), joontest tehtud pilt, plaan, ehe.

joonetama1 (schraffiren, schattiren), joontest warju tegema, üht pildi jagu joonte abil mustemaks tegema; joonetus.

joonima1 (liniiren), jooni tõmbama.

jõekond1 (Flußgebiet), kõik see maakond, mille wesi ühte jõkke jookseb.

jõulukuu (December), kakstõistkümnes kuu aastas, talwekuu ja näärikuu wahel, 31 päewa.

jõuujahu2 (Stärkemehl), wiljaterade, nagu nisu seest saadud materjaal, suhkru sugulane, paisub soojas wees kliistriks, suures soojuses suhkru sarnaseks materjaaliks.

Jõuujüri2 („Kraft-Jüri“), pilkaw nimi sellele, kes ülemäära jõuuga oma jonni ajab.

jubilaar3 (Jubilar), see, kellele üht juubelipidu, rõõmupidu peetakse.

juhataja3 (Register), kirja, raamatu sisu, päätükkide lühikene kokkuwõte; juhtkawa, sisilus, sisiord, sisu etc.

juhtkawa1 (Register), kirja, raamatu sisu, päätükkide ülewaade, kokkuwõte, sisikord.

juhtmõte1 (Princip), põhjusmõte, teaduse juhataw, ühine mõte, mõte, mis üht teadust, tööd juhatab, eesmärgi poole saadab; mõne inimese tegewuse j. on omakasu, mõne auupüüdmine, mõne häätegemine etc.

juhtuwik3 = saatus.

juhtuwus1 (Zufälligkeit), kogemata ette tulnud asi, lugu, juhtumine.

jumalanna1 (Göttin), naestesugust jumal.

jumalus1 (Göttlichkeit, Gottheit), jumalik olek, jumalik waim.

juubel3 (Jubel), suur, elaw, kõlaw rõõm, rõõmupidu.

juubileum (Jubiläum), rõõmupidu mingi asja 25-, 50-, 100-aastaseks etc. mälestuseks.

juudistama1 (ein Jude werden), Juudiks minema, Juudiks tegema, Juudi keelde tõlkima; juudistaja, juudistus.

jürikuu (April), neljas kuu aastas, paastukuu ja lehekuu wahel, 30 päewa.