Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/S
s.
saatekond 1 (Deputation), seltskond mehi, keda rahwa ehk seltside etc. poolt mingi asja pärast kuhugile saadetakse, näit. keisri juurde.
saatus 1 (Schicksal) juhtumine, mille põhjus meil tundmata ja millest meid ei wõi ära hoida, mis nagu ülemalt saadetud, läkitatud on; Eesti pärispõlw oli kurb s.
saaw kääne 1 (Factiv), neljastõistkümnes kääne, kostab küsimuse pääle kelleks? milleks? jalaks, jalgadeks, mereks, meredeks.
Saksla 2 (von Deutschen bewohntes Land), maa, kus Sakslased elawad; tema piirid lähewad Saksa riigist üle, näit. ka Austriasse, Ameerikasse, kus Sakslased elawad.
saksus 2 (Deutschthum), saksalik elu, olu, saksalik mood, kombe, loomus, kõik, mis Sakste iseloomusse puutub ja sellest tuleb.
salanõuunik 1 (geheimer Rath), auunimi, tõsine s., ekstsellentsi kõrgune auunimi.
salatuli 1 (verdecktes Schach) niisugune tuli malemängus, mille juures wastase kuningas tulesse jääb, kui üks malend eest ära tõstetakse.
saldo 3 (Saldo), see arw, mis rehnungi, konto seletuses järele jääb; on wõlg ehk warandus.
salmija 2 = laulik.
salmik (Vers, Strophe, Gedicht), wäikene laulukene, salmikene.
salmind 1 (Poesieform), luuletuste salmitud kuju, kõnewiis, mis weerde, takti, riimi etc. külge seutud; wabandi wastand.
salong 3 (Salon), saal, seltsituba, uhke ruumikas kammer.
salustama 1 (verheimlichen), salajasse ära peitma, salgama.
salustus 1 (Verheimlichung), salajasse ärapeitmine, ärasalgamine.
samakohane 2 (homolog), ühenimeline, ühesarnane.
sammas 2 (alliterirender Buchstabe), täht, mis mitme sõna algul järestiku seisab.
sammasriim 2 (Alliteration), see kõla, mida sõnade ühesugused algustähed annawad: Leiba luusse laskemaie, wõtab wihu wõltsiwallast.
sandar 3 (Gendarm), soldatiline politsei-ammetnik, hobusega ehk jala, enamiste sisimiste asjade ministeeriumi juhatuse all.
sankt 3 lühendatud St. (Sankt, St.), püha.
sarnadus 1 (Aehnlichkeit), ühesarnane olek, ühtemoodu loomus.
sarnandus 1 (Assimilation), sõna painutamise kuju, milles üks täht oma naabriga kokku sulab: muld, mulla, kond, konna, hamba, hammas etc.
sarnanema 1 (ähnlich werden), ühesarnaseks minema, oma loomu tõise loomu wasta ära wahetama.
sarnane riim 1 (identischer Reim), ühe riimijärgu ehk -sõna kordamine: kasekene lillekene.
seadlus 1 (Verordnung, Einrichtung), mingi asja sisseseadmine, kord; kooliseadlus, koolide sisseseadmine.
seaduse jõuuline 1 (rechtskräftig), seaduse ees maksaw, millel seaduse sundus pääl seisab.
seede 1, seete, seedet (Verdauung), seedmise wõim, äraseedmine.
seedlik 1 (verdaulich), seedmiseks kõlbulik, sünnis.
seeria 3 (Seria), rida, nimelt numbrite rida.
seespidisus 1 (Innerlichkeit), sõnast seespidine, seespidise; seespidine olek, sisimine külg; tihedus, südamelik olek; wäljaspidisuse wastand.
seestütlew kääne 1 (Elativ), seitsmes kääne, kostab küsimuse pääle kellest? millest? kust? jalast, jalgadest, merest, meredest.
seeshäälik 1 (Inlaut), sõnatüwi keskpaigas olew täht, nagu k-u-s, kes, ilu etc.
seesütlew kääne 1 (Inessiv), kuues kääne, kostab küsimuse pääle kelles? milles? jalas, jalgades, meres, meredes.
segaarwud 1 (gemischte Zahlen), murrud ja täisarwud segamine: 5⁶/₇, 24 1/₁₄₁.
segapind 1 (gemischte Fläche), labapinnast ja kumerpinnast etc. kokku pandud pind; w. pind.
segarent 1 (gemischte Reihe), turnijate seis, milles selg selga ja suu suud wastu ehk parem käsi paremat, pahem pahemat kätt wastu seisab; (maks).
seis (Stand), asjade olukord, kord, milles asjad seisawad, kuna seisus inimese olekut seltslises elus tähendab: talupoeg, mõisnik, kodanik.
seisus (Rang, Stand), riigialamate seisukord nende wälimises, seaduslises auus: talupoja s., waimulikkude meeste s., mõisnikkude s.
sekt 3 (Secte) mingi usu seltskond.
selgitama 1 (Definiren), selgitust kokku seadima, aime tundemärkisid üles lugema.
selgitus 1 (Definition), Soome k. määritys; aime tundemärkide üleslugemine: kala on külma werega, lõpuste wahelt hingaw, wees elaw, oimustega ehitatud, ujuw selgrooelajas.
selgroolased 1 (Vertebrata), elajad, milledel täielik, muskulitega kaetud luukere on, nagu hobune, kana, konn, räim, aga mitte kärbes, wihmauss etc.; ka selgroolisteks elajateks, lülisambaelajateks nimetatud.
selgroolised elajad 2 = selgroolased.
selts (Gesellschaft, Gruppe, Abtheilung etc.), mingi kogu ühesugusist asjust; seltsi wõiks nii liigitada: 1. selts, 2. seltskond, 3. jagu, 4. jagukond, 5. osa, 6. osakond (Section), 7. liik, 8. liigikond; kui elukaid liigitatakse, siis tuleb weel juurde sugu, sugukond, pere, perekond.
seltseluline 2 (social), seltselusse puutuw, riigi rahwaste elust tulew.
seltsiaime 1 (Gattungsbegriff, genus proximum), see aime, mis selgitatawa asja ligema kõrgema aime üles annab: kala on külma werega, lõpuste wahelt hingaw, wees elaw, oimustega ehitatud, ujuw ‚selgrooelajas‘.
seltskond, w. selts.
semester 3 (Semester), kooli poolaasta, kooliaeg suwest Jõuluni ehk Jõulust suweni.
semikoolon 3 (Semikolon), kirjamärk ;, tarwitatakse kahe koosolewa päälause wahemärgiks.
seminaar 3 (Seminar), kool, milles koolmeistrid, õpetajaid etc. kaswatatakse.
sentimeeter 3 (Centimeter), sadandes jagu meetrist.
sholastika 3 (Scholastik), keskaja tõdeteade, mille waral arusaamata, tundmata asju, iseäranis usuasju, taheti tõdestada.
side 1 (Copula), ütelduse käimine aluse kohta: tuli, ‚on‘ palaw, wesi ‚on‘ wedel, lumi ‚ei ole‘ soe.
sideslikult 2 (synthetisch), kokkuwõttes, ühte sidudes, sidestuse najal.
sidesõna 1 (Bindewort), sõnade ja lausete sidujad sõnad: ja, ning, ehk, et, kui; seitse jagu: ühendawad, harutawad, wõrdlewad, tingiwad, põhjendawad, tõisendawad, küsiwad s.
sidestama 2 (synthetisch verfahren), üht sidestust walmistama, mõtteid üheks kawastikuks, ühiseks mõttekonnaks kokku wõtma; lahustama wastand.
sidestus 2 (Synthese), meelestuste ja aimete, mõtete kokkusidumine üheks ühisuseks, koguks, mõttereaks; lahustuse wastand.
siduwad asesõnad 1 (Relativpronomen), asesõnad, mis ühendamiseks tarwitatakse: kes, missugune, kumb.
sihiline ajasõna 1 (transitives Zeitwort), niisugune ajasõna, mille tegewus ühe asja pääle sihib: lööma, korjama, hoidma, armastama; olulise ajasõna wastand: rõõmustama, kaswama, seisma.
sihitaw kääne 1 (Accusativ), kolmas kääne, wastab küsimuse pääle kelle? mille? jala, jalad, mere, mered, näit. murrab jala katki.
sihitus 1 (Objekt), see asi, mille pääle mingi tegewus sihib: kütt laseb jänest, kohus nuhtleb warast, inimene palub Jumalat.
siiber 3 (Schieber), rauast tehtud uks, mis ahju lõõri ette lükatakse, et ahju soojus korstnasse ei pääseks; (lükkeuks?).
silmaring 1 (Horizont), see maatükk waataja ümber, mille ta korraga üle ära wõib waadata, teadukond, mille üle keegi walitseb.
silp 3 (Sylbe), sõnajärk, nagu tu-le-ma, ol-gu etc.
silt 3 (Schild), nimekiri uste kohal, kaubamajade seinte pääl etc., mille pääl kaupmehe nimi ja kaup üles tähendatud.
simpatii 3 (Sympathie), kaastundmus, sõbrust sünnitaw olek, loomus.
sinat 3 (Senat), kõige ülem kohtukoht Weneriigis; kõige ülem ilmalik kohus Wenemaal.
sinator 3 (Senator), sinati liige.
sinfonii 3 (Symphonie), muusikatükk mitmesugustele muusika riistadele.
sink 3 (Zink), tinasarnane metall.
sinod 3 (Synode), kirikõpetajate koosolek; püha sinod ehk walitsew s., kõige kõrgem waimulik kohus Weneriigis.
sirgenurk 1 (gestreckter Winkel), nurk, mille mõlemad harud ühe õige joone sees seisawnd, 180 graadi ehk pool ringjoont suur.
sirm 3 (Schirm), wari, wihmawari, päewawari, tuulewari.
siselus 3 = juhtkawa.
sisikond 3 = juhtkawa.
sisimaa 1 (Inland), see maa ja riik, kus selle sõna pruukija elab; Eestlaste s. on Wenemaa, Prantslaste s. Prantsusmaa; wäljamaa wastand.
sisipuu 1 (Innholz), puu, millest laewa sisimine wärk ehitatud.
sisseütlew 1 kääne (Illativ), wiies kääne, kostab küsimuse pääle kellesse? millesse? kuhu? jalasse, jalgadesse, meresse, meredesse.
sissewedu 1 (Import), kõik kaup, mis ühte riiki wäljamaalt sisse weetakse; wäljawedu wastand.
sissewõte 1 (Einnahme), sisse wõetud raha.
skitse 3 (Skizze), kawasarnane töö, lühidelt jutustatud jutu sisu, ülestähendatud joonestus; lühidelt ette joonestatud maal.
sohwa 3 (Sopha), polsterdatud toolisarnane iste mitme inimese tarwis.
soojamõõtja 2 (Thermometer), riist, millega soojuse (ja külmuse) suurust mõõdetakse, elawhõbedast, spiiritusest, klaasist, metallist etc. tehtud; Reaumuri s. on 80, Celsiuse s. 100 graadiline.
soolo 3 (Solo), üksi, üksik lauluhääl, tutti wastand.
soomestama 1 (finnisiren), Soomlaseks tegema, Soome keelde tõlkima. Soomestus.
soomuslaud 1 (Schindel), paar jalga pikk ja tolli 4 lai lauakene katuse katmiseks, on niisugune laud paku küllest lõhutud, kistud, ilma hööwlega wõi liimeistriga silumata, siis on ta nimi kisulaud. (Koiwa kallastel pruugitaw).
soowiw kõnewiis 1 (modus optativus), ajasõna kuju, milles soowi, ihaldust, tahtmist awaldatakse: mina palugu, sina palugu, nemad palugu.
soowkõne 2, w. soowiw kõnewiis.
sopran 3 (Sopran), kõige kõrgem hääl neljahäälega laulus, diskant, meestekooris esimene tenor.
sorteerima 3 (sortiren), sortidesse, seltsidesse arendama, seltside järele kokku seadima.
sotsialdemokratlane 3 (Sozialdemokrat), ühe politikalise erakonna liige, kes riigi alamate elukorra muutmist mässamise läbi tahab ette wõtta.
sotsialismus 3 (Sozialismus), inimeste seltskonna elukorra parandamise püüdmine.
sotsialist 3 (Sozialist), inimeste elukorra parandamise soowija, osalt ka mässaja, kes olewat riigikorda pühaks ei taha pidada.
soust 3 (Sauce), raswast, wõist etc. walmistatud kaste.
sõnajuur 1 (Wortwurzel), sõna esialgune keha ilma lõputa ja muutuseta, näit. ilm, puu, laud, tee, maa; pääjuur ja kaasjuur: raud-jas, kõrts-mik.
sõnaõpetus 1 (Wortlehre), see jagu grammatikast, mis sõnadest, nende juurtest, tüwedest, muutmistest etc. seletust teeb.
sõnaselgitus 1 (Nominaldefinition), selgitus, mis asja nime, sõna selgeks teeb; asjaselgituse wastand.
sõnastama 1 (sprachlich darstellen), sõnade abil, keele waral oma mõtteid awaldama, kirja seadima; sõnastaja.
sõnastik 1 (Wortschatz, Wörterverzechniß), sõnade kogu, sõnaraamat, sõnade juhtkawa.
sõnastus 1 (Darstellung vermittelst der Sprache), mõtete awaldus sõnade, keele abil, mõtete ülessesead.
sõna tüwi 1 (Wortstamm), see sõnajagu, mis sõna muutmises kindlaks jääb: tule-n, tule-d, tule-b, tule-me, tule-mas, tule-w etc.; kahesugune: lihttüwed ja liittüwed.
sõre kiri 1 (gesperrt gedruckte Schrift), kiri, mille tähed ükstõisest natukene kaugemale lükatud, näit. „Meil aia äärses tänawas“.
sõrmiline 1 wärsijalg (Daktylus), wärsijalg, milles tõusu järel kaks mõõnajärku käiwad: ┴◡◡; näit. elagu kaswagu, õitsegu.
spatseerima 3, patseerima 3 (spazieren), jalutama.
spiraal 3 (Spirale), kruwi wiisi ümmarguse asja ümber painutatud traat, wits etc.
spiritismus (Spiritismus), usk, mille järele surnute waimudega wõib kokku saada nõidumise teel etc.
staatua 3 (Statue), elusuurune ehk suurem nikerdatud, walatud etc. kuju.
sugulus 1 (Anverwandtschaft), suguwerelik köide, ühest sugust olek, suguwõsalik seis.
suhwlaadik 3 (Schieblade), lükataw kast laua all, kummutis etc.
suits 1 (Patt), kuninga seis malemängus, kus ta küll tules ei ole, aga ju esimese sammuga tulesse astub.
sulumärk (Parenthese), kirjamärgid () ehk [], mida lisatähenduste ees ja taga tarwitatakse.
summadann 3 = kohwer.
supelkoht 1 (Bad, Badeort), koht, mereäär, hallikas, kus terwise hääks supeldakse ehk mille wett terwiseks pruugitakse.
supelmaja 1 (Badehaus), suplemise tarwis pruugitaw maja.
superwoswat 3 (Superphosphat), wosworhapu lubi, luust, guanost etc. walmistatud põlluwägi.
surnud kapitaal (totes Kapital), niisugune raha, wara, mis surnult, s. o. ilma kasuta, ilma intressita seisab.
suurriigid (Großmächte), Euroopa suuremad riigid: Wenemaa, Inglism., Prantsusm., Saksam. ja Austriamaa.
suurusteade 1 (Mathematik), teadus suuruste mitmesugustest kujudest. Jaud: puhas s. (arwuteade ja ruumimõõde) ning tarwitatud s. (maamõõtmine, weeloodimine etc).
suurwõim 1 (Großmacht), suur riik, nagu Wene-, Saksa-, Prantsusmaa etc.
suwitama 1 (im Sommer aus dem Lande leben), suwel maal elama; linnalased suwitawad, kui nad suwel maale elama lähewad; suwitaja, suwitus.
sündeselgitus 1 (genetische Definition), niisugune selgitus, mis selgitatawa olewuse sündimise ette toob: kreisjoon on see joon, mis siis sünnib, kui meie tsirkli ühe otsa paberi sisse pistame ja tõise otsaga esimese ümber ümmarguse joone tõmbame.
süsinik 2 (Kohlenstoff), lihtne keha, mida keemilikult enam lahutada ei saa, „ollus“, millest diamant on kokku pandud; läkastikuga ühendatud saab temast kihwtine cyan.
süütegu 1 (Vergehen, проступокъ), kergem, wähem seaduse üleastumine. Wastand: kurjategu.
stanowoi 3 (становой), iseäraline ammetnik Wenemaal.
stempelmark 3 (Stempelmarke), mark, mida mõnesuguste kirjatükkide, nagu palwekirja, kaebukirja etc. pääle tuleb panna, et kroonu sissetulekut st. rahaga suurendada.
stempelpoogen 3 (Stempelbogen), tühi kõrgehinnaline paber, mille pääle mõned kontrahid, lepingud etc. tulewad kirjutada, ja millede hind kroonu kassasse läheb.
stimmima 3, timmima 3 (stimmen), mänguriista häälde seadima.
studeerima 3 (studiren), ülikoolis õppima, uurima.
streik 3 (Strike), ühine töö seismajätmine tööliste poolt, et tööandja käest kõrgemat palka saada.
streikima 3 (striken), tööd ühel nõuul seisma jätma, et suuremat palka saada.
sugunimed 1 (nomina appellativa), sõnad, mis olewuste sugu liikmeid üleüldse tähendawad: inimene, lind, kala, järw, põld.
sulasus 1 (Servilismus), madal, alatu, sulaselik meelsus.
sulejahwatus 1 (Geschreibsel), halb, põlgamise wääriline kirjatükk.
surewus 1 (Sterblichkeit, Mortalität), surew olek, elu kadumine surma läbi; surnute arw ühes kohakonnas.
suurwürst (Großfürst), Wene keisri ja ta liikmete auunimi.
süülane 2 (Verbrecher), süüalune, süükandja, kurjategija.
swamm 3, w. wamm.