Mine sisu juurde

Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/T

Allikas: Vikitekstid
S
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein
U

t.

tabel3 (Tabelle), ülenähtaw arwude, asjade etc. kokkusead ajaloo, arwustiku etc. põllul.

tagajärg1 (Folge), see, mis ühe eesoleku järele tuleb, mis ühest mõjudusest wälja kaswab. Laiskuse t. on waesus, wiljaikalduse t. on nälg, kuritöö t. trahw; eesoleku (parem: eesjärje) wastand.

tagajärjelikult1 (folglich), selle järele, sedamööda, sellepärast; tagajärjes põhjendawd, temast tulew.

tagajuurdlemine1 (Nachforschung), täieline taganõuudmine, tagauurimine.

tagandama1 (removiren), tagasi lükkama, näit. kohtu juures mõnda kohtumeest ehk tunnistajat mingi põhjuse pääl tagasi astuda laskma.

taganew joon1 (aussteigende Linie, Ascendenz), eelkäijad ehk esiwanemad sugu poolest, isa, isaisa jne.

tagasein1 (Hintergrund), näitelawa tagumine sein.

tahwet3 (Stafette), kirjawedaja ratsa hobusega.

taimestik1 (Flora, Vegetation), kõik taimed ühtekokku, taimeriik.

taimeteade1 (Botanik), teadus taimedest, taimeriigi õpetus.

taimeteadlik aed1 (botanischer Garten), aed, milles mitmesuguseid taimi nende tundmaõppimiseks kaswatatakse.

taimetoitlane1 (Vegetarier), inimene, kes ennast taimetoidust elatab, kes liha ei söö.

taks3 (Taxe), seaduslik hind mõne töö ehk asja juures; ka mõni kroonumaks, nagu stemplitaks.

takseerima3 (taxiren), hinda, wäärtust wälja arwama.

takt3 (Takt), muusikalise aja kord, taktijoonte wahel olewad noodid; kahejaulik:  2/₁,  2/₂, ⁴/₄,  2/₄ etc. kolmejauline:  3/₁,  3/₂,  3/₄ etc.

taktiaeg3 (Tempo), ajamõõt muusikas, kiiruse kraad, milles tükk tuleb etendada; 5 pääjagu: largo, adagio, allegro, presto.

tallitus1, ajalehe (Expedition), kõik toimetused, mis pääle toimetuse ja trükkimise ajalehe juures on: tellimiste wastuwõtmine, lehtede ärasaatmine, kuulutuste wastuwõtmine etc.

talwekuu (November), ükstõistkümnes kuu aastas, wiinakuu ja jõulukuu wahel, 30 päewa.

tanta3 (Tante), tädi, wana naesterahwas.

taolus1 (Gleichheit), ühetaoline olek.

tapeet (Tapete), seinapaber, paber, millega toa seinad seest ära lüüakse.

tarwe1, tarbe, tarwet (Zweck), see, mida mingi tegewuse läbi kätte püütakse; põlluwäetamise t. on hää lõikus; otstarwe, wahetarwe.

tasapind2 = labapind.

tasu1 (Entgelt), tasumine, maks.

tasundus2 (Ersatz), see, millega midagi ära tasutakse, maksetakse, tasa tehakse.

tawaline1 (gewöhnlich), Soomek. tawallinen, Wirus pruugitaw, niisugune, kui see ikka on; t. riides käisiwad wallawanemad keisri ees s. o. riides, mis nad ka muidu ikka kannawad, käisiwad etc.

tawalisesti1 (auf eine gewöhnliche Weise), nii wiisi kui see enamiste ikka sünnib, näitemäng läks t.; käsi laksutati t.

tähekõla2 (Euphonie), keele, kõne ilukõla, tähtede kena hääl kõnes.

tähestik1 (Alphabet), kõik tähed ühtekokku, mis ühes keeles tarwitatakse, nii ritta seatud, kui aabitse raamatus, s. o. abdeghijklmnoprsstuw.

täheteade1 (Astronomie), teadus ilmakehadest, taewalautuse kehadest.

täheteadlane1 (Astronom), tähetundja, ilmakehade uurija.

tähtpäew1 (Termin), aeg, milleks mingi toimetus peab saama tehtud.

tähtraamat (Kalender), raamat, milles aasta päewad ja mõned muud järelwaadatawad asjad, nagu walitsejate suguwõsa, laadad etc. sees.

tähtsus1 (Wichtigkeit), tähtjas, tähelepanemise wäärt olek, see omandus, mille läbi mingi asi tähtjas, tarwiline, suur on.

täisarw1 (ganze Zahl), jautamata arw, nagu 1, 2, 3, 4 etc. murru wastand:  1/₂ ,  2/₅, ⁴/₂₁ etc.

täisealine1 (mündig), wanaduse poolest täiskaswanud inimeste seas olew, iseäranis seaduse ees; alaealise wastand.

täishäälik1 (Vocal), tähed: a, e, i, o, u, ä, õ, ö, ü.

täishäälikute tagajärg3 (Vocalharmonie), pehmete täishäälikute seis sõnas: ärätämä, külmetämä etc.

täisiga1, täisealus 2 (Mündigkeit), täisea wanadus oma õigustega; alaea wastand.

täisminewik1 (Perfectum), täieste mööda läinud aeg: olen palunud, olen kirjutanud.

täisminewiku tulewik1 (futurum perfecti), ajasõna kuju: olen saanud paluma, o. s. tänama.

täisnurk1 (rechter Winkel), nurk, mis 90 kraadi suur, neljas jagu ringjoonest.

täisruut1 (Quadrat), nelinurk, millel kõik küljed ja winklid ühesarnased on.

tänaw1 (Straße), uulits; (wõiks wõera sõna uulitsa asemele pruugile wõetud saada.)

tärgeldama3 (stärken mit Stärkemehl), jõuujahuga kõwaks tegema (pesu).

täring1 (Kubus, Würfel), keha, millel 6 ühesuurust külge ja mille nurgad kõik ühesugused on.

täring-jalg1 (Kubik-fuß), keha ehk ruum, mis jalg kõrge, lai ja paks; täringsüld, t. meeter.

tärn3 (Stern, Orden), auutäht, tähesarnane märk: *.

tätoweerima3 (tättowiren), ihunahka mitmesuguste wärwikujudega kirjustama; Indiaanlaste ja Lõunemere saarlaste juures pruugitaw.

teade1, teate, teadet (Wissenschaft, Nachricht), teadus, sõnum.

teaduhimu1 (Wißbegierde), himu, tahtmine, igatsus teadmise, õpetuse järele.

teadukond1 (Wissensgebiet), see teaduse suurus, mis kellegil käes on, teadmise põld, teaduse wald.

teadumees1 (Mann der Wissenschaft), õpetatud mees, kes teadusele elab.

teaduskond1 (Wissensgebiet), teaduse suurus, ulatamine, piirid.

teataja1 (Correspondent), see, kes (iseäranis ajalehele) teadusi, teateid annab, kirjasaatja.

teatama (benachrichtigen), teadmist, sõnumit andma.

teeprett3 (Theebrett), plekist tehtud lauakene, mille pääl theenõuusid etc. kannetakse.

tegelane1 (Praktiker), inimene, kes oma ammetit peab, kes ise ammeti tallitust teeb, kes ise oma õpitud kunsti ette toob, nagu maalib, mängib.

tegelane1 (Held in der Dichtkunst), see isik, inimene, kes luuletustes, nagu näitemängides, romaanides, uudisjuttudes etc. päämees, suurem tegija on; Kalewi laulu t. on Kalewipoeg, „Marion ja Malwiine“ tegelased need mõlemad naesterahwad, iseäranis wiimne.

tegelema1 (praktiziren), mingit tööd tegewalt toimetama, näit. tohtrina, adwokaadina, s. o. tohtri, adwokaadi ammetit pidama.

tegelik1 (praktisch), tegewa elu otstarbeks sünnis, osaw; nägeliku wastand; nii õpetab näit. professor põlluharimist nägelikult, s. o. ainult suusõnal, kuna põllumees teda nurmes adra ja äkega tegelikult, s. o. tehes, tegemise abil õpetab; tegelik ja nägelik põllumees, koolmeister etc.

tegelus1 (Praxis), kunsti tegewus, õpetuse andmine, töö tegemine, kuna tegeluse wastand nägelus ainult suusõnalist ehk kirjalist kunsti, õpetuse ehk töö asja ette arutab; tohtri t. on tema haigete parandamine, koolmeistri t. laste õpetamine.

tegewik1 (aktive Form des Zeitwortes), ajasõna kuju, milles üht tegemist, sündimist üteldakse: laulan, teen, ehitame; tehtawiku wastand: lauletakse, tehakse, ehitatakse.

tegewus1 (Handlung, Thätigkeit), näitemängu loo sündimine, mis näitelawal tegemist, liikumist, tallitamist nõuab; kõik ühe inimese tegemine kas üleüldse ehk ühel teatawal põllul kokku wõetud.

tegijaütlew2, w. aegnimesõnad.

tegusõna3 = ajasõna.

tehas1, (Manufacturfabrik), Soome keeli tehdas; maja, wabrik, milles käsitööd tehakse.

tehtawik1 (passive Form des Zeitwortes), ajasõna kuju, milles üteldakse, et midagi tehtakse: räägitakse, õpitakse, elatakse; tegewiku wastand: räägin, õpin, elan.

telegraf3 (Telegraphie, Telegraph), kaugele-kirjutaja, kaugele kirjutuse kunst, elektri-wäe ja traadi läbi.

telegrafeerima3 (telegraphiren), telegrafi abil sõnumeid andma.

telegrafist3 (Telegraphist), telegrafi toimetaja, kes telegrafi sõnumeid wastu wõtab ja telegrafi abil edasi saadab.

telegramm3 (Telegramm), telegrafi läbi antud teadustus.

teleskoop3 (Teleskop), pikksilm, „ kiiker“, riist, millega kaugele nähakse.

tellurium3 (Tellurium), gloobuse sarnane masin, mille waral need nähtused, mis päikese aasta käigul ilmuwad, ette tuuakse.

temperatur3 (Temperatur), soojuse ja külmuse kraad.

tempo3 (Tempo), takti ajamõõt.

tenor3 (Tenor), segakooris bassi ja alto wahemine hääl, meestekooris kaks ülemat häält: I. ja II. tenor.

terwise politsei3 (Sanitätspolizei), see walitsuse tegewus, mis terwise eest hoolt kannab; ammetlised hoolekandjad üleüldise terwise eest.

terwiswesi1 (Bad), wesi, mis terwise hääks suplemiseks pruugitakse; terwisweel olema (im Bade sein).

testament3 (Testament), wiimne tahtmine ja sellesama üleskirjutus, päranduse jautamine ehk kinnitamine.

Thalia3 (Thalia, Thaleia), näitemängu jumalanna.

thema3 (Thema), kõne päälkiri, ülesanne kirjaliku ehk suusõnalise töö tarwis.

these3 (These), mingi mõtterea sisu, arwamine; Lutheruse thesed usupuhastamiseks.

tiitel3 (Titel), mingi inimese ammeti ehk auu tähendaw nimi; raamatu, kunstwärgi nimi; kirjade pääl S. T. s. o. salvo titulo: ilma ammeti ja auunime kirjutamata, lihtsal adressil.

tiiwustama1 (beflügeln), tiiwu andma, lendawaks tegema, kiirust andma.

tillendama1 (ganz klein machen), õige tillikeseks, wäikeseks tegema.

tillendus1 (Verkleinerung, Geringmachung), õige tillikeseks tegemine, tillikeseks tehtud asi.

tingiwad sidesõnad1 (conjunctiones conditionales) sidesõnad tingimise ütlemiseks: siis, kui, muidu.

tinktuur3 (Tinktur), wedel rohi.

tipp1 (Scheitel), kõige kõrgem koht; punkt, millesse nurga harud kokku lähewad.

tirann3 (Tyrann), hirmus, armuta walitseja.

toidunahk1 (Drüsenblatt, Nahrungsblatt), idulehe alumine nahk, millest sisikond, iseäranis toitmise riistad elukale kaswawad.

toimekond1 (Komité), üks seltskond inimesi, mis millegi asja toimetamiseks kokku astunud.

toimetaja (Redacteur), ajalehe kirjutaja ja wastutaja; wastutaja t. wastab seaduse ees kõige eest, mis ta lehes trükitud.

toimetama (redigiren, verrichten), ajalehte, raamatut kirjutama, juhatama, kokku seadima; midagi tallitama, tegema.

toimetus (Redaction, Verrichtung), ajalehe juhatus ja kirjutamine, mingi asja tallitus.

toimetuskond1 (Wirkungskreis), kõik toimetused, tööd ühtekokku; toimetuste kogu, põld.

toll3 (Zoll), maks, mis mitmesuguse kauba eest riigikassa hääks tuleb maksta.

toode1 (Darbringung, Dargebotenes), sõnast tooma, nagu waade s. waatama; see, mis tuuakse, mis tuues pakutakse, näit. uus raamat.

tooni-aste1 (Intervall), wahe kahe tooni wahel, näit. c—d, c—e, c—cis, g—d etc.

toonimünt1 (Klangfarbe, Timbre), tooni wärw, kõla iseloom, tooni mahedus, pehmus, kurbus, rõõm etc., wahe, mis inimese, wiiuli, oreli, klaweri etc. hääle wahel on.

toonitõug1 (Tongeschlecht, Tonart), tooni iseloom, kahte sugu: kale ja hale; näit. c e g, c es g.

toonitükk1 (Tonstück), laul, muusikatükk, mingi kompositsion.

torpeedo3 (Torpedo), merepõhja lastud nõuu püssirohuga ehk dünamiidiga, et waenlase laewa ära purustada.

torupind1 (Cylinderfläche), pind, mis mingi täielise toru ümber on, toru sarnane; w. pind.

tõdestama1 (beweisen), Soome k. todistaa; üht asja, mõistet, mis weel kindel pole, tõiste kindlate mõistete waral tõeks tegema.

tõdestus1 (Beweis), Soome k. todistus; kahtlase mõiste, asja tõekstegemine tõiste mõistete, mõtete läbi.

tõdeteade1 (Philosophie), püüdmine tõde tundmisele, „tarkuse armastus“.

tõemäng1 (Schauspiel), tõsine näidend, näitemäng, enamiste õpetliku sisuga. „Öö ja päew“.

tõisend1 (Variante), muudetud, tõistmoodu kirjutatud laul, kirjatükk.

tõisendama1 (variiren), tõistmoodu tegema, muutma, tõist kuju andma ehk saama; muusikant tõisendab lauluwiisi, luuletaja laulu etc.

tõisendawad sidesõnad1 (conjunctiones adversativae), sidesõnad tõise, wastase mõtte ütlemiseks: aga, ehk küll, siiski.

tõisendus1 (Variation), mingi asja tõiseks-tegemine, muutmine, muudetud asi ise, muusikatüki muutmine, mille juures wiisi olemus enamiste alale jääb.

tõmbus1 (Vorschlag), nootide ehe, eeslöök, lühikene noot pika noodi ees, millest ta oma wältuse saab.

tõusujärk2 (betonte Sylbe), rõhuga järk, sõnajärk salmis.

töökond1 (Arbeitsfeld), töö suurus, piirid, wäli, põld.

tööstik2 (Industrie), kõik tööd ühtekokku, millede abil toores materjaal (põllusaak etc.) kaubaks saab wabritsetud.

töötama2 (arbeiten), tööd tegema, tööl olema.

trabant3 (Trabant), planeetitega kaaskäijad tähed, nagu kuu; kõrgete meeste ihuwaht; erakonna esimehe pime järelkäija.

trahwikohus1 (Criminalgericht), kohus, mis trahwiwäärilisi asju, kuritööd seletab; „kaelakohus“.

tribuut3 (Tribut), maks, mida allaheidetud rahwad, maakonnad wõitjale riigile peawad maksma.

triiphoone3 (Treibhaus), hoone, milles taimi kaswatatakse, taimekoda.

triller3 (Triller), noodi ehe, kahe tooni waheldamisi mängimine, laulmine; näit. c h c h c etc.

trio3 (Trio), kolmehääleline laul ehk muusikatükk.

troonikõne1 (Thronrede), see kõne, millega riigipää ehk tema asemel wastutaja minister rahwasaadikute koosolekut (riigipäewa) awab; ta tähendab jutule wõetawad asjad ära ja annab wäikese ringwaatuse sisimisest ja wälimisest politika seisust.

tsaar3 (Царь, Zar), sõnast Cäsar, Slaawlaste walitsejate auunimi.

tschello3 (Cello), wiiuli sarnane mänguriist, suurem kui wiiul, wähem kui kontrabass.

tsement3 (Cement), sawist ja lubjast etc. walmistatud materjaal müüri ehitamiseks etc., mis wees kindel on.

tsenseerima3 (censiren), trükiluba andmiseks ehk keelamiseks üht kirja läbi waatama; koolitunnistust andma.

tsensor3 (Censor), ammetnik, kes kirjad läbi katsub, et neid trükkimiseks lubada ehk keelda.

tsensur3 (Censur), ammet, mis kirjad läbi katsub ja trükkimiseks luba annab ehk andmata jätab; koolitunnistus.

tsentimeeter3 (Centimeter), sajas jagu meetrist.

tsentral-3 (Central-), kesk-, pää-, näit. pääkomitee.

tsesarewa3 (Цезарѐва, Cäsarewa), Wene keiserinna, keisri proua.

tsesarewitsch3 (Цезаревичъ, Cäsarewitsch), Wene troonipärija.

tsesarewna3 (Цезаревна, Cäsarewna), keiserlikkude perekondade tütar.

tsirkus1 (Cirkus), kreis, ring, mille sees hobustega sõidetakse ja waatajatele mitmesuguseid naljatusi tehakse.

tsiwilasi3 (Civilsache, гражданское дѣло), kohtu asi, mis tsiwilkohtusse läheb; w. tsiwilkohus.

tsiwilkaebaja3 (Civilkläger, гражданскій истецъ), kaebaja tsiwilasjade pärast, wõlgade, mõnesuguste nõudmiste ehk maksmiste pärast.

tsiwilkohus3 (Civilgericht, гражданскій судъ), kohus wõlgade, päranduse asjade, mitmesuguste nõudmiste ja niisuguste aruande tarwis; wastand: kriminaal- ehk nuhtluse kohus, mis kurjategude üle kohut mõistab.

tuding3 = üliõpilane.

tuisulane1 („Stühmler“), see, kes nagu tuisk ilma õige sihita ja põhjata tallitseb; waata „Maarahwa Kasuline Kalender 1859“.

tuleandmine1 (Schachbieten), „Tuld kuningale!“ maletajate hüüd, kui nad tõise kuninga kimpu ajawad.

tulekaitse1 (Feuerwehr), korrale seatud seltskond mehi tulekahjude kustutamiseks.

tulewik (Zukunft), tulew aeg, see aeg, mis alles ees, tulemas on.

tulewiku minewik1 (futurum exactum), tulew aeg, mis mõttes ju mööda läinud: saan palunud, saan kirjutanud.

tulukäänded1 sisseütlewa ja alalütlewa käände ühine nimi.

tundemärk1 (Kennzeichen), märk, millest üht asja ära tuntakse.

tunnel3 (Tunnel), maa alune tee, mäe alt läbi jooksew raudtee.

tunnend2 (Lyrik), see jagu mõlgendit, luuletusi, mis inimeste tundmuste seest wälja kaswanud ja nende kohta käiwad, nagu armastuse-, isamaa-, kewade-, kurbduse-, rõõmu- etc. laulud.

tunnendik2 (Lehre von der lyrischen Poesie), tunnendi, tundeluuletuste õpetus.

tunniskiri (Attestat), ammetlik tunnistus elukoha, teenistuse etc. üle.

tuntus1 (Erkenntniß), see, mis meie meelte ja waimu läbi ära tunneme, meelestuse materjaal, mingi olewuse äratundmine, teadasaamine.

tuntuspõhjus1 (Erkenntnißgrund), mingi teadmine, mille waral mõni tõine teadmine kindlaks saab.

tupetõuk1 (Puppe), insekti, nagu libliku tõuk sell ajal, mill ta ennast kesta sisse peitnud.

turnima3 (turnen), kehaharjutusi tegema, liikmeid nõrgutama, ihuliikmeid harjutama.

tutti3 (Tutti), kõik hääled kokku, koor; soolo wastand.