Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/K

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
A
Ä
B
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
Õ
Ö
P
R
S
T
U
Ü
W
J
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein
L

k.

kaardi wägi3 (Garde, Leibgarde), sõawägi, mis keisri enese (isikuliseks) wahiks, teenistuseks on, walitud meeste wägi.

kaasajad1 (Nebenzeiten in der Conjugation), ajasõna kujud, mis olewikust, tulewikust ja minewikust sünniwad: täisminewik, enneminewik etc.

kaasanne1 (Mitgabe), kaasa antud, kingitud asi.

kaashäälik3 = umbhäälik.

kaasik, kaasitaja, pulmalaulu lauljanna; wanus lauludes tihti: „Wiru neidised waatasid, Harju kaasikud kaesid.“

kaasinimene1 (Mitmensch), inimene, kes meiega ilmas kaasas, ühtlasi elab.

kaasistuja1 (Beisitzer), ammetniku abi, kes tall kaasas istub, s. o. asju ajada aitab.

kaasrõhk1, w. rõhk.

kaastäht2 (Trabant), kaaskäija, kuu, mis mõne suurema ilmakera kaasas käib.

kaasütlew kääne (Comitativ), kakstõistkümnes kääne, kostab küsimuse pääle kellega? millega? jalaga, jalgadega, merega, meredega.

kabelaud1 (Damenbrett), Soome k. kapulauta, lauamäng, mida 64-ruudulise laua pääl 24 keeriga, kiwiga kahe wahel mängitakse.

kabene1 (Dame), naesterahwas, kenamat, õrnemat sugu inimene.

Kadakasaks („Wachholderdeutscher“), Eestlane, kes ennast Sakslaseks peab ja seeläbi naeruwääriliseks läheb.

kadaklane2 (Unechter, Nichtnationaler), inimene, kes oma sündimisest ja seisusest tahab wälja astuda, ilma et see tall korda läheks; kadakasaks.

kaelakohus3 = trahwikohus.

kahekõne1 (Dialog), kahe inimese, näitleja kõne ükstõise wahel.

kahewaheline1 (zweifelhaft), kahe kaalu pääl olew, mitte kindel.

kahewääriline1 (zweiwerthig), kahekordese wäärtuse suurune; (mitte kahtlane zweifelhaft, zweideutig).

kahimäng1 (Gambitspiel), malemäng, mille hakatuses üks soldat meelega ohwerdatakse, et enese löögikonda suurendada.

kahewõitlus2 (Duell), wõitlus kahe inimese wahel, et mingit pahandust, teutust, laimdust õiendada; püssidega ja mõõkadega toimetataw, seaduse wastane.

kahtlew kõnewiis1 (modus conjunctivus), ajasõna kuju, milles tegemine kahekaalu pääl on: paluksin, ehitaksin, wõidaksin.

kahtlustaja (Verdächtiger), see, kes kahtlustab, kes halba arwamist tõise pääle weeretab.

kahtlustama1 (verdächtigen), kahtlaseks tegema, usaldust riisuma, halba arwamist kellegi pääle pöörama.

kahtlustus1 (Verdächtigung, Verdacht), kahtlaseks tegemine, usalduse häwitamine, halwa arwamise kellegi pääle pööramine, see arwamine ise.

kainend2 (Prosa), kõik kirjanduse sisu, mis lihtsal, kainel wiisil, ainult teadmise pääle on põhjendatud, ilma luuletuseta; mõlgendi wastand.

kainendik2 (Lehre von der Prosaform), kainendi sõnastamise õpetus, õpetus, kuida teaduslist, ajaloolist etc. (mitte luulelist) kirja tuleb kirjutada; mõlgendiku wastand.

kaksiktäishäälikud1 (Diphtongen), kahe täishääliku kõrwuolek: ae, ai, au, ea.

kaksikumbhäälikud1 (Doppelconsonanten), kahe umbhääliku koosolek: kr, ks, tr etc.

kale1 (dur), kõwa, rõõmus, kalk hääleloom; näit. c e g; hale wastand.

kalendarium3 (Kalendarium), see jagu tähtraamatust, milles aasta päewad sees seisawad.

kalestus1 (Verstockung, Verhärtung), kaledaks läinud olek, tuimus; südame k.

kalium3 (Kalium), hõbewalge metall, sulab 62° C., roostetab ruttu, lahutab wett hapnikuks ja wesinikuks ja sütitab wiimse põlema.

kamin3 (Kamin), kolde sarnane tulease müüri ehk ahju sees; soojendab ainult tule paistmisega.

kandidaat3 (Kandidat), keegi, keda ühe ammeti pääle walitakse, kes ennast walimiseks pakub ehk kes walitaw on; ülikoolist saadaw auunimi, mis näitab, et ta omanik kõige ülema õpekoha on läbi käinud.

kandiiter3 (Conditor), suhkrupagar, suhkrusaia meister.

kangekaelsus1 (Halsstarrigkeit), isemeeleline olek, wastupanek, jonniajamine.

kangelane1 (Held, Heros), wägimees, kange mees nagu Kalew, Herkules; õigem „kanglane“.

kanon3 (Kanon), juht, mõõt, pühakirja üksikute raamutute nimekiri pääle nende raamatute, mis mitte Jumalalt sisse antud pole; paawsti käsukiri.

kanter3 (Kantor), orelimängija, laulujuhataja jumalateenistuse juures, eeslaulja.

kantselei3 (Kanzlei), kohtukoha kirjutustuba, kirjutajad.

kantselist3 (Kanzlist), kirjutaja, kes kantsleis tööd teeb.

kantsid1, w. malelaud.

kantsler3, waata riigikantsler.

kapitaal3 (Kapital), intressi (kasude) pääl olew rahasumma, üleüldse rahasumma.

kapo3 (Capo), hakatus, da kapo: hakatusest (weel ükskord korrata); da kapo al sine: hakatusest fineni (lõpuni).

kapsel3 (Kapsel), karp, kast, mis millegi asja ehk looma (konnakarp) ümber on.

karawaan3 (Karawane), reisiseltskond, iseäranis Aasias ja Ameerikas kamelitega.

kardin3 (Gardine), warjuriie akna, woodi etc. ees.

kardinaal3 (Kardinal), paawsti nõuukogu liige; nende liikmete hulgast walitakse nende endi läbi igakordne paawst.

karrikatur3 (Carricatur), kellegi iseloomu järele moonutatud pilt, pilkamise pilt.

karusell3 (Karoussel), pöörkiigu moodu wõlli ümber keerutatawad sõiduhobused laste naljatuseks, keerkiik, keersõit.

kasarm3 (Kaserne), soldatite elumaja.

katarra3 (Katarrh), ilanaha põletik, nagu nohus nina ilanaha juures.

kategoria3 (Kategorie), seltsi osakond, liik.

katseline2 (Examinand), eksaami tegija.

kauniskirjandus1 (schöne Literatur), see jagu kirjandust, mis (kauniste) luuletatud on.

kawa1 (Disposition), sõnast kawatsema, s. o. meeles pidama, mitte unustama; kõne, kirjatöö etc. päämõtete lühikene ülessead, mille järele kõne etc. saab walmistatud.

kawaleer3 (Cavalier), rüütel, mõisnik, herra.

kawastik2 (System) paljudest jagudest ühe juhtmõtte järele kokku seatud asi, asjakond; planeetite, päiekese k. etc. õpekawastik.

käänamine1 (Deklination) nime-, omaduse-, ase- ja arwusõna lõpu muutmine: laud, laua, lauda, laudadele etc.

käänatus1 (Deklination), üks seltskond sõnu, mis ühe põhjusseaduse järele käänduwad, muutuwad; Eesti keeles kümme käänatust.

kääne1, käände (Casus) nime-, omaduse-, ase- ja arwusõna lõppude muutmise kuju: jalg, jalga, jala, jalasse etc. 15 käänet: nimetaw, osastaw, sihitaw, omastaw, sisseütlew, seesütlew, seestütlew, alaleütlew, alalütlew, alaltütlew, ilmaütlew, kaasaütlew, rajaw, saaw, olew.

käekatsutawalt1 (Handgreiflich), nii, et käega wõib katsuda, koguni selgeste, silmanähtawalt.

käsikiri1 (Manuscript), kirjutatud kiri trüki tarwis.

käskiw kõnewiis1 (modus imperativus) ajasõna kuju, milles kästakse: wõitle! õpi! mine!

käsukiri1 (указъ, Ukas), Wene keisrilt ehk sinatilt antud eeskiri täitmiseks, käsk.

keelelik1 (sprachlich), keelesse puutuw, keele poolest, keele järele; k. wiga, k. abi.

keeleteade1 (Philologie), keelte tundmine, õpetus keeltest ja kirjandustest.

keeleteadlane1 (Philolog), see, kes keeli studeerinud, kes neid tunneb.

keelumärk (Widerrufungszeichen), märk, mis noodi ülendust ehk alandust ära keelab.

keemikus3 (Chemiker), lahutuskunsti tundja.

keemitsema3 (Chemie treiben), lahutuskunstilisi töösid tegema.

keerdülesanne1 (algebraische Aufgabe), täherehkendamisest wõetud ülesanne, keerulik, kunstlik, raske ülesanne: ema andis oma õuntest poole jau lastele ja weerandi jau isale, ja nüüd jäiwad talle weel 2 õuna järele; mitu õuna tall oli?

keerlus1 (Doppelschlag) noodi ehe.

keertrepp1 (Wendeltreppe), keeru tulba ümber käiw trepp.

keeruspael1 (Hagelschnur), pael, millega muna rebu kahest otsast koorekõlu külge kinni kaswanud.

kehamõõde1 (Stereometrie), see jagu ruumimõõtest, mis kehamõõtmist õpetab.

keiserinna (Kaiserin), keisri praua.

kellner3 (Kellner), joogi- ja söögimaja wõeraste tallitaja, õllepoiss.

kenakirjutus1 (Schönschreiben, Kalligraphie), õigete, ilusate eeskirjade järele kirjutatud kiri, iluskirjutus.

keskaeg1 (Mittelalter), aeg, mis ajaloos wana ja uue aja wahel seisab, s. o. aastast 476 p. Kr. kunni 1500.

keskjooks1 (Mittellauf), jõe pikkuse keskkoht, mis jõe hallikast tükk maad allpool ja jõe suust tükk maad ülewelpool seisab.

keskkool1, w. alakool.

keskruudud1, w. malelaud.

kesksõna1 (Particip), ajasõna kuju, mis ajasõna ja omadusesõna wahel, keskpaigas seisab, mis mõlematest osa wõtab: paluw, tegew, olew, tehtaw; olewiku ja minewiku k.

ketser3 (Ketzer), usust ära lahkunud wõi langenud inimene.

kiilisalpeter3 (Chilisalpeter), salpetrihapu natron, leiukoht Peruu piiril, wärwita, kisub õhust niiskuse enese sisse, sulab wees, tarwitatakse lõhkumisepulbri tegemise juures, põlluwäeks etc.

kiirkiri1 (Stenographie), lihtsaist kriipsudest kokku seatud kiri, millega kõnelemist wõib järele kirjutada.

kindel kõnewiis1 (modus indicativus), ajasõna kuju, milles tegewus kindlaste, tõeste sünnib ehk tõeste, ilma kahkluseta sündimata jääb: reisin, wõitlen, ei reisi, ei wõitle.

kindral3 (General), ülema seisuse ohwitseer; kindral-kuberneer, ülem kuberneer; kindral-superintendent, ülem superintendent.

kinnistäht1 (Fixstern), silmanähtawalt kinni seisaw täht, päikese sarnane täht.

kirjalakk2 (Siegellack), terpentiinist, waikudest etc. walmistatud punane, must etc. sulaw materjaal, millega kirjale petsat pääle pannakse.

kirjand2 (Styl, Schreibweise), kirjutamise, kirjaseadmise, kirjapanemise wiis, kombe, mood, kirjawiisi iseloom, nagu ta mitme kirjaniku juures mitmesugune on: tõsine, naljakas, selge, segane, kerge, raske etc.

kirjandaja2 (Stylist), kirjaseadmise meister, tundja; kirjanik oma kirjawiisi poolest; hää, tubli, kehw k.

kirjandama2 (stylisiren), kirja panema, mingi wiisi, kombe, moodu järele üles kirjutama; kenaste k., ladusaste k.

kirjandik2 (Stylistik), kirjawiisi õpetus, kunst, mille waral kirja seatakse, mõtteid mingil moodul kirja pannakse.

kirjandus (Literatur), kõik kirjad ühtekokku, kirjawara; Eesti k., kõik Eesti raamatud, ajak. kõik ajakirjad ühtekokku; kauniskirjandus: luulekirjandus, kauni sisuga k.

kirjandusline1 (literärisch), kirjandusesse puutuw, k. töö on töö kirjanduses.

kirjanik (Schriftsteller), keegi, kes kirju kirjutab, kes raamatuid walmistab, kirjamees.

kirjastaja1 (Verleger), see, kes mingi kirja oma kuluga trükki paneb.

kirjastama1 (verlegen, eine Schrift), mingit kirja oma kuluga trükkima.

kirjastus1 (Verlag), kirjade trükki panemine, mille juures trükikulu kandmise pääle waadatakse; Laakmannil ja Schnakenburgil on suured Eesti kirjastused: nemad on oma kuluga palju Eesti raamatuid trükkinud.

kirjaturg1 (Büchermarkt), kaubitsemine raamatutega, raamatute müümine.

kirjeldama1 (beschreiben), mingisugusest asjast keele waral üht selget pilti andma, ühe asja jagusid, elu ja olu õiges korras ette arutama, ta tundemärkisid ette tooma, näit.: Linnul on sulgedega kaetud keha, kaks jalga, kaks tiiba, nokk, õõnes luud etc.

kirjeldus1 (Beschreibung), keele waral antud pilt, seletus ühest asjast, mingi asja tundemärkide üleslugemine.

kirjustama1 (bunt machen), kirjuks tegema.

kirjutusraamat2 (Heft), kirjutamise tarwis paarist poognast niidiga etc. kokku tõmmatud raamatukene.

kisulaud, w. soomuslaud.

kitsandama1 (verschmälern, einschränken), kitsamaks, wähemaks tegema, piirisid kokku poole tõmbama.

kitsandus1 (Verschmälerung, Einschränkung), kitsamaks, wähemaks tegemine, wähendus.

kitsasrinnaline1 (engherzig, bornirt), wähikese mõistusega, rumal, kes tõistele tarwilist wabadust ei raatsi lubada.

kiudliha2 (Muskel), liha, lahiliha, punakas lihakogu, mis ennast elawate loomade sees wõib kokku tõmmata ja seeläbi liikumist sünnitada.

kiwiõli (Petroleum, Kerosin), lambiõli, jookseb mägedest wälja; tuleõli.

kiwistik1 (steinichtes Land), kiwide kogu, kiwirikas maa, kiwiwaremed.

kiwistus1 (Versteinerung), kiwiks läinud asi, puu, sammal etc.

klade3 (Cladde), kirjutusraamat, kuhu kõik ettetulewad asjad järjest sisse kirjutatakse, kust neid pärast wõib eraraamatutesse wälja kirjutada.

klarnett3 (Clarinette), puust tehtud wile-sarnane puhumise-riist, roost keel, otsast puhutaw, kõrgemate häälte tarwis.

klaseerima3 (glasiren), klaasiga üle tõmbama, k. potid, taldrikud etc.

klassika kool2 (klassische Schule) wana keelte kool; reaalkooli wastand.

kliima3 (Klima) ühe koha soojus ja niiskus, tuuled ja ilmad ühtekokku; maakliima suurtes maalademetes, merekliima mereäärsetes maades.

kliinik3 (Klinik), tohterdamise õpetus haigete juures, koht, maja, kus niisugust õpetust antakse.

kloor3 (Chlor), kollakas rohiline gaas, rikub elukad kehad ära, ühineb wesinikuga päikesepaistel plahwatades.

klub3 (Club), selts, inimeste ühendus politikaliseks ehk seltsliseks tarbeks; Tartu „Ruderklub“, sõudeklub, ajuriklub.

kodakondlane1 (Hausgenosse), see, kes tõisega ühes majas elab, ühes majakonnas elaw inimene.

kodakondsus1 (Hausgenossenschaft), see omadus, misläbi kodakonna päralt ollakse; kes näit. ühest kodakonnast lahkub, kautab seeläbi oma kodakondsuse.

kodanik (Bürger), linnalane, linna majaomanik, keegi, kes linna hingekirjas on.

kodunema1 (heimisch werden, zum Heim werden), koduks saama, ühel kohal nii ära harjuma, et ta koduks saab.

koguarw1: üksi, kaksi, kolmi etc.

kogunema1 (sich sammeln), kokku tulema, ennast kokku koguma.

kogunimed1 (nomina collectiva), sõnad, mis hulga ühesuguseid asju tähendawad: kihelkond, wald, kari, puiestik.

kogupilt1 (Gruppenbild), pilt, mille pääl terwe kogu, seltskond inimesi on.

kohakond1 (Ort, Gebiet, Rayon), mingi piiratud koht, maa.

kohaltliikumised1 (Übungen von der Stelle), turniharjutused, millede juures turnijad oma seisukohta muutwad.

koha määrasõna1 (Umstandswort des Ortes), sõna, mis tegemise kohta määrab: siin, sääl, ligidal, keskel.

kohendama1 (richten, im Schachspiel), malendit kohe seadma.

kohtolulised muuted1 (casus loci verbales), ajasõna kujud nimetawas kõnewiisis; nellja seltsi: ajasõna sisseütlew: paluma, tänama; a. seestütlew: palumast, tänamast; a. ilmaütlew: palumata, tänamata.

kohtukoht1 (Behörde), ammetnikude töökoht, kus walitsuse asju tallitatakse, ilma et sääl kohut peetakse, nagu rentei, wiina aktsiise walitsus.

kohtunik3 = kohtumõistja.

kohtupalat3 (Gerichtspalat), kõrgem kohtukoht.

kohtu-uurija1 (Untersuchungsrichter), kohtu ammetnik, kes kohtualuseid asju läbi kuulatab.

kohus, kohtu (Gericht), seaduse täitja kohtukoht.

kohus, kohuse (Pflicht), kõik see, mis meie kui kõlbuslised inimesed peame täitma, mis meie eneste pääle oleme wõtnud täita.

kohuskond1 (Pflichtsphäre), kohuste piirid, kõik kohused ühtekokku.

kohustama1 (verpflichten), mingit tööd ehk tallitust pääle wõtma ehk panema, midagi kohuseks, seaduseks tegema; palgaline kohustab ennast kontrahi läbi tööle.

kohustus1 (Verpflichtung), mingi tallituse, toimetuse päälepanek, wastuwõtmine, töö, mis ei tohi tegemata jääda.

kohwer3 (Koffer), reisikott, papist, nahast, riidest tehtud.

kokkukärin2 (Disharmonie, Dissonanz), mitme hääle inetu kõlisemine ühes koos.

kokkukõla2 (Harmonie), mitme hääle ilus kõlisemine ühes koos.

kokkuwõte1 (Zusammenfassung), hulga jagude kokkuwõtmine, -seadmine; koolmeister wõtab tunni lõpul kõik mõtted lühidelt kokku, mis tunnis ära seletati; see töö on kokkuwõte.

kollegium3 (Collegium), ühesuguste ammetnikkude seltskond; ülikooli õpetund.

kolmeliikme arwamine (Regel de tri), rehkendamine kolme arwuga, kolme isesuguse liikmega: 2 naela maksawad 50 kop.; palju maksawad 5 naela?

kolmkõla (Dreiklang), kolme hääle kokkukõla; c e g, a cis e.

kolonialkaup3 (Kolonialwaare), kaup, mis koloniidest, asutustest tuuakse, nagu kohwi, suhkur.

kolonist3 (Kolonist), asuja, kolonii elanik.

kolonii3 (Kolonie), asutus, wõerasse kohta asutatud küla, linn, kihelkond; põllutöö-, käsitöö-, kaubitsuse-, kalapüügi-, wõitmise-, trahwikolonii.

kolportör3 (Kolporteur), keegi, kes raamatuid etc. ümber käies laiali lautab.

kombe ja wiisi määrasõna1 (Umstandswort der Art und Weise), sõna, mis tegemise kombet ja wiisi määrab: kenaste, õrnalt, rahulikult.

komitee3 = toimekond.

komma (Komma), kirjamärk ,; tarwitatakse wahelausete ees ja taga ning ühesuguste lauseliigete wahel.

kommissar3 (Commissär), käskjalg, kellel mingi wõeras asi tallitada antud.

kommission3 (Komission), mingi asja tallituseks kokku astunud seltskond.

kommunismus3 (Kommunismus), õpetus, mille järele üksikute riigialamate waranduse asemel üleüldine warandus peaks olema.

kompanii3 (Compagnie), kaubaseltskond.

kompas3 (Kompaß), naela otsas weerew kepikene, mis magnetismuse abil taewa kaaresid näitab; iseäranis laewasõidul pruugitaw.

komponeerima3 (komponiren), muusikatükki ehk lauluwiisi looma.

komponist3 (Komponist), muusikatüki ehk lauluwiisi looja; luuletaja muusika põllul.

kompositsion3 (Komposition), komponeeritud muusikatükk ehk laul.

konduktör3 (Kondukteur), piletite järele waataja raudteel.

kongress3 (Kongreß), „kokkutulek“, riigi pääde ehk wolinikkude koosolek üleüldiste asjade üle nõuupidamiseks.

konkurs3 (Konkurs), pankrotti jäänud inimese warandus; wõlauskujate wõlanõudmine.

konserwatorium3 (Konservatorium), muusika ülikool, kõige kõrgem kool muusika tarwis.

konsistorium3 (Konsistorium), kiriklik ülemwalitsus ühe kubermangu ehk maa-osa tarwis.

konstituutsia monarhii3 (konstitutionelle Monarchie), riigiwalitsuse kuju, milles riigipää seaduse andmise juures rahwasaadikute soowi pääle peab waatama, nagu Inglismaal.

konsul3 (Konsul), riigi asjatoimetaja wõera riigi linnas.

konterbant3 (Contrebande), iga kaup, mis seaduse wastu (ilma tollita), üle riigi piiri wiiakse.

kontinent3 (Kontinent), kindel maa, nagu Euroopa, Aafrika, Ameerika; saare wastand.

konto3 (Conto), kaubitsemise rehnung, raamat, mille sisse kauba wõtmine ehk andmine kaubasõprade wahel üles kirjutatakse.

kontor3 (Komptoir), kaupluse ehk muu asjanduse tallituse-tuba.

kontroleerima3 (controliren), järele waatama, tööd üle katsuma, wastarehnungi tegema; kontrolle, kontrolöör.

kontsert3 (Concert), laulu, muusika etendus.

konwent3 (Convent), koosolek, nõuukogu; kiriku k.

konwerents3 (Conferenz), koosolek arupidamiseks mingi asja üle; koolmeistrite k., wallawanemate k.

koolikond1 (Schuldistrikt), üks piiratud maakond oma koolidega mingi ühise walitsuse all; Tartu koolikond on Tallinna, Liiwi ja Kuura kubermangud, mille ülewaataja kuratori nime kannab.

koolitlane1 (ein geschulter Mensch), koolitatud inimene. (Wastand?)

koolitus1 (Schulung), koolitatud, õpetatud olek.

koraal3 (Choral), kirikulaul, näit. Ma tulen taewast ülewelt, Nüüd paistab meile kauniste.

korallid3 (Korallen), meres kaswawad põõsa sarnased kiwid, korallilooma koorikud.

koran3 (Koran), Mohamedlaste usuraamat, Araabia keeli kirjutatud.

kord (Ordnung), asjade õige seis, milles iga asi oma õigel kohal on.

kordama1 (wiederholen), tõist korda tegema, läbi wõtma; koolmeister kordab õpetust, s. o. wõtab õpetuse uueste weel kord läbi.

kordarw1 (Ordnungszahl), arw, mis üht asja hulga reas tähendab: esimene, tõine, kolmas etc.

kordus1 (Wiederholung), tõistkorda tegemine, läbiwõtmine, uueste läbiõppimine.

korjandus1 (Kollekte), wabatahtliste annete korjamine mingi otstarbe hääks, see korjatud raha ise.

korporatsion3 (Korporation), kogukond inimesi, kes ülemalt mingi ühise asja tarwis kinnitatud on; üliõpilaste k., mõisnikkude k.

korpus3 (Korpus), jagu sõawäge, milles on: 3 jalawäe diwiisiat, 2 hobuwäe diwiisiat, 1 suurtükiwäe brigaad, 1 tööwäe bataljon, 1 küttide bataljon.

korpusrida3 (Korpuszeile), nii suure kirja rida, millega see eesolew raamat trükitud; wähem kui „Cicero“ ja suurem kui „Petit“.

korrapäraline ajasõna2 (verbum regulare), ajasõna, mis üheainsa pööratuse järele käib; korrawastase a. wastand, mis kahe pööratuse järele muutub.

korrawastaline ajasõna2 (verbum irregulare), ajasõna, mis enam kui ühe pöörde järele muutub; korrapäralise a. wastand, mis üheainsa pöörde järele käib.

korridor3 (Corridor), ahtakene ruum tubade, kambrite wahel suurtes majades.

kosikaupleja2 (Heirathsvermittler), keegi, kes kosimise-kandidaatide eest muretseb, neid kätte juhatab.

kosmopolit3 (Kosmopolit), see, kes terwet maailma nagu oma isamaaks peab.

Kõikslaawlased2 (Panslawisten), ühe Wene erakonna liikmed, kes kõiki Slaawisugu rahwaid ühes riigis tahawad ühendada.

kõlamünt2 (Klangstärke), kõla kõwadus: piano, forte etc.

kõlaw riim2 (weiblicher Reim), kahejärguline riim: weri meri, tuba luba, sõudma jõudma.

kõnekäänd2 (Phrase), ütlemise wiis, kõnelemise pruuk, mingi isesugune lause.

kõnend2 (Rhetorik), kõnepidamise kunst, kõnepidamise õpetus.

kõnendlik2 (rhetorisch), kõnendi loomu, kena kõne järele, ilusate sõnadega öeldud.

kõneriistad2 (Sprechorgane), suu jaud, millede abiga kõneldakse: keel, hambad, mokad jne.

kõnetool1 (Rednertribüne), kõrge järg, mille pääl kõnesid peetakse.

kõnetund1 (Sprechstunde), tund, mill wõeraid kõnelemisele wõetakse.

kõnewiisid2 (modi), ajasõna kujud, mis tegewuse loomu, moodu tähendawad: palun, paluksin, palu! paluw, palugu, mina paluda (paluwat); kuut seltsi: kindel, kahtlew, käskiw, nimetaw, soowiw, ebakohene kõnewiis.

kõnnak (Gangart), kõndimise wiis, kombe; malendite kõnnak.

kõnnitee1 (Trottoir), tasastest kiwidest etc. tehtud jalgtee uulitsate ääres.

kõrrwalöök1 (Seitenschlag), see takti jagu, mille juures taktikepiga kõrwale lüüakse.

kõrwalistnik2 (Beisitzer), see, kes kohtuniku etc. kõrwal istub ammetit pidades, abi, abiline.

kõrwasnurk1 (Nebenwinkel), nurk, mis mõne tõise nurga sirgenurgaks täiendab.

kõwendus1 (Induration), sõna painutamise kuju: saagi saaki, tondi tonti, kallis kallim.

kraad3 (Grad), ringjoone 360nes jagu, mingi jagu pikkuse mõõdu külles, nagu soojamõõtja külles; aste, omaduse suurus.

kraater3 (Krater), tulepurtskawa mäe hauk, millest tuli, laawa etc. wälja tuleb.

kraweerima3 (graviren), kirja, kujusid metalli, kiwi etc. sisse lõikama.

krediit3 (Kredit), usaldus raha-asjus. Kui wõlawõtja tõeste wõib maksta, siis on tall hää k., on maksmist wähe loota, siis waene k.

krediitkassa3 (Kreditkasse), kassa, mis mingi pandi, nagu maa pääle, raha laenab.

kujustik2 (Ornamentik), kujude, ehete, maalide kogu; õpetus, kuida kujusid ilustuseks wõib kenaste kokku seadida.

kujutama1 (bilden, gestalten) kuju andma mingile materjaalile, mõttele, kogule; kujutus.

kumerpind1 (krumme Fläche), niisugune pind, mis lohus ehk küüras on, mille sisse mitte õigeid joonesid ei wõi tõmmata; labapinna wastand; w. pind.

kummut3 (Commode), kapimoodu majariist, millel laudade asemel suhwlaadikud sees.

kuninganna1 (Königin), kuninga proua.

kunstsõna1 (Kunstwort, terminus technicus), sõna, mis iseäranis kunstis ja teaduses pruugitaw, nagu aime, selgitus, allaütlew.

kunstsõnnik (Kunstdünger), kunstlikult walmistatud sõnnik maa wäetamiseks, nagu superfosfaat, luujahu.

kunstuni2 (Hypnotismus), unesarnane olek elukate juures, mis kunstlikult, nagu õerumise, wagusa wahtimise läbi etc. saab sünnitatud.

kupong3 (Koupon), sedel, mille wastu wäärtpaberi intressid wälja maksetakse.

kuraas3 (Courage), julgus, südisus.

kurator1 (Kurator), kellegi inimese, kassa, kooli, iseäranis ülikooli ja terwe koolikonna eestseisja, juhataja, ülewaataja.

kuratorium3 (Kuratorium), walitsuskogu, kes mõne asutuse etc. üle walitseb.

kurbmäng1 (Trauerspiel, Tragödie), kurblik näidend, näitemäng, milles kangelane kurblisel wiisil oma elu kautab, kuna ta mõte wõidab. „Mihkel ja Liisa“, „Leppimine surmas“.

kurjategu1 (Verbrechen, преступленіе), ränk, raske seaduse üleastumine, nagu wargus, tapmine. Süüteu wastand.

kurs3 (Kurs), jooksew hind, tõusewa ja langewa hinna seisukord, iseäranis raha juures.

kuulmenahk1 (Trommelfell), nahakene kõrwa haugu põhjas, mis kuulmewedelikku wälimisest õhust lahutab.

kuulsus1 (Berühmtheit), kuulus nimi, kaugele kõlaw auu.

kuulsustama1 (berühmt machen), kuulsaks tegema, kiites kaugele tuttawaks saama.

külgehakkawus1 (Ansteckbarkeit), see wõim, mille abil haigus külge hakkab.

külmus1 (Kälte), külm olek; soojuse wastand.

kümnendikmurrud1 (Decimalbrüche), murrud, mis seeläbi sünniwad, kui arwud ikka 10ne läbi saawad jautatud:  1/₁₀,  1/₁₀₀,  1/₁₀₀₀, kirjutatakse 2.56 s. o. 2 terwet ⁵/₁₀ ja ⁶/₁₀₀.

küsimärk1 (Fragezeichen), kirjamärk ?, seisab küsilause taga: Mis on tõde?

küsimus (Frage), lause, mis kostust nõuab, küsitaw, räägitaw asi: kooliküsimus, kooli elu olu läbirääkimine; eluküsimus, asi, mille külles elu rippub.

küsiwad asesõnad1 (Interrogativpronomina), asesõnad, mis küsimiseks tarwitatud saawad: kes? mis? missugune?

küsiwad sidesõnad1 (conjunctiones interrogativae), sidesõnad küsimiseks: kas arwad? mis on?

küünla-kuu (Februar), tõine kuu aastas, näärikuu ja paastukuu wahel, 29 ehk 28 päewa.

kwartett3 (Quartett), neljahäälega laul neljast lauljast, need neli lauljat ise.

kwatember3 (Quatember), aastaneljandiku hakatus.

kwiitung3 (Quittung), tunnistäht mingi maksu wastuwõtmise üle.