Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/232

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
45
Päätük XXVI. 1223 aasta.

Jumal tegi Eestlased põgenema, et neist palju langesiwad ja Kristlastest tapetut saiwad; kes ülejäänud, need põgenesiwad. Ja Kristlased wõtsiwad nende elajad ja hobused, ja palju saaki ära, ja kiitsiwad Isandat, kes neid nii suurest hädast ka sellel korral päästnud.


Lätlaste sõda Ugaunialastega.

§ 12. Et ka Lätlased kõiki seda kurja nägiwad, mis Eestlased Liiwi maa wastu mõtlesiwad, hakkasiwad nemad kohe sõda Eestlastega alustama. Ja Rameko läks omadega ja Warigribe1) teiste Lätlastega Ugaunia maale, kus nemad külad paljaks riisusiwad, inimesed wangi wõtsiwad, ja ära tapsiwad ja palju saaki saiwad. Ja kui need tagasi tuliwad, läksiwad jälle teised sinna ja tegiwad niisama sugust kurja. Niisamma on Eestlased, kui nemad Lätlasi tagaajasiwad, Läti maale läinud ja niisamma sugust kurja teinud.


Piiskopi mehed heidawad mõegawendadele abiks; kolmas jagu Eestimaad kinnitatakse piiskoppidelle.

§ 13. Selle järele on ka rüütli wennad Ugaunia maale läinud ja on mõnda küla paljaks riisudes, ja ära põletades, Eestlastele niisamma sugust kurja teinud. Ja kui nemad Riiga tagasi läksiwad, palusiwad nemad piiskopi mehi1) ja ühes kõiki Sakslasi, et nemad neile Eestlaste kangekaeluse wastu abi annaksiwad. Aga need ütlesiwad kõik, kui ühest suust: „Kui teie püha Maarja kirikulle ja Riia piiskopile oma kolmandama jao Eesti maal jätate, ja piiskopi Hermannile tema kolmandama jao wabalt tagasi annate ja teie oma kolmandama jaoga rahul tahate olla, siis tahame meie teile häämeelega abi anda.“2) Ja nemad lubasiwad sellest ajast saadik piiskoppidelle nende jaod ilma puutumatta kätte anda. Sellepärast tõusiwad niikohe kõik ristikogoduse mehed ülesse ja kutsusiwad oma Liiwlastest ja Lätlastest wäe kokku, ühes Riiglaste ja rüütli wendadega. Ja nemad sõitsiwad Sakalasse, ja kui homik oli saanud, näitasiwad nemad endid Sakala kantsi Wiliandi juures. Ja Eestlased tuliwad wälja ja


§ 12. 1) Seesamma Warigribe ja Rameko, 23, 5.

§ 13. 1) Piiskop Albert oli Saksamaal, waata § 2. Ka piiskop Bernhard ei olnud mitte Liiwi maal, waata 27, 1.2) See kõige selle Eesti maa jao jagamine, mida Daanlastelle mitte ei tahetut anda, oli juba 20, 4 ja 24, 2 tõotatud, aga Eestlaste ja kuninga Woldemari läbi kinni peetut.