Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/239

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
52
Päätük XXVII. 1223 aasta.

tungisiwad Eesti maale sisse, lõiwad Järwlasi suure nuhtlusega, sest et nemad Daanlastega alati sõda otsiwat1), ja tapsiwad ja wõtsiwad palju neid kinni, ja riisusiwad palju saaki. Ja Keitise2) Järwlased tuliwad nende juure ja tõotasiwad Sakslastele ja kõigile Kristlastele alati truuks jääda. Sellepärast läksiwad nemad niikohe nende raja seest ära ja pöörasiwad kõige saagiga omale maale tagasi.


Wenelased saadawad würsti Wiatschko Tartusse.

§ 5. Selle järele saatsiwad Nowgorodlased kuninga Wiatschko, kes enne1) Kokenhuusis Riia piiskopi mehed ära oli tapnud, Tartusse, andsiwad temale raha ja kakssada meest ligi, ja käskisiwad teda Tartu ja ümberseiswa maa üle walitseda, mis tema oma ikke alla wõib sundida. Ja seesama kuningas tuli oma meestega Tartusse, kus teda kantsi rahwas rõõmuga wastu wõtsiwad, et nemad Sakslaste wastu tugewad oleksiwad, ja andsiwad temale maksusi ümberseiswaist maadest. Aga kõikide nende pääle, kes mitte maksusi ei annud, saatis tema oma wäe ja häwitas kõik need maad ära, kes temale wastu oliwad, Waigast kunni Wiru maale, Wiru maalt kunni Järwa maale ja Sakalasse, ja tegi Kristlastele kõikisugust kurja, mis ta aga wõis.


Liiwi wägi wõidab Loale kantsi ära.

§ 6. Kui nüüd Isanda sündimise püha oli pühitsetut, wõtsiwad Riiglased nõuuks, Tartu kantsi ümberpiirata, ja ühendasiwad endid rüütli wendade ja ristisõitjatega kui ka Liiwlaste ja Lätlastega Asti järwe juures, kus neil üks suur wägi oli. Ja nemad tuletasiwad endille Daanlasi meele, kes kaua häda sees oliwad ja kelle wastu kõik ümberseiswad maad ja rahwad juba ammugi sõdisiwad; siis jätsiwad nemad Tartusse mineku järele ja läksiwad kõige wäega Harju maale, kus nemad Loone1) kantsi ümberpiirasiwad ja nendega kaks nädalit aega sõdisiwad, masinaid ja paterellisi2) ehitasiwad, ja ühe wäga tugewa torni puust ülesse tegiwad, kelle nemad kantsi ligidale ajasiwad, et


§ 4. 1) 26, 11. 27, 3.2) wist see Keitis 24, 5. Wõi on see nüüdne Kõist mõis ja küla lõunapool Peetri kirikut?

§ 5. 1) 11, 9. —

§ 6. 1) 20, 2. 23, 9.2) masinad ja paterellid on üks ja seesamma, aga neid on suuremaid ja wähämaid. —