Hariduse sõnaraamat/A–AJ

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
A–AJ
A
AA
AB
AC
AD
AE
AF
AG
AH
AI
AJ
AK–AM
AN–AQ
AR–AS
AT–AZ
BA
BE–BH
BI–BO
BR–BÜ
CA–CH
CI–CZ
DA–DE
 
Hariduse sõnaraamat
Hariduse sõnaraamat A.png

 

A, esimene täht tähestikus. — a. (Lad. k. = anno), aastal. — a (muusikas), kuues toon heliredelis. — à (Pr. k.). igaüks, eest, päält; näit. pliiatsid maksawad à 5 kop., s. o. igaüks pliiats maksab 5 kop. — A ja O (alpha ja omega, esimene ja viimane täht Greeka keele tähestikus), algus ja lõpp.

A (taskukellades = avançer), kiirendama (kella käiku).

Aa (lühendus wana-Saksakeele sõnast aha, wesi), 1) jõgi Kuramaal, sünnib kahest jõest: Memelist ja Mussest, jookseb Riia lahte, umbes 110 w. pikk. 2) jõgi Liiwimaal, wt. Koiwa jõgi. — Aa nimelisi jõgesid leidub weel Daani-, Hollandi, Prantsuse-, Saksa- ja Schweizimaal.

Aachen (Lad. k. Aquisgranum, Pr. k. Aix la Chapelle), linn Preisi Rheinimaal, Wurmi jõe ääres; 145,000 el. Linnas on palju wabrikuid; mineralwee- ja weewli-hallikad. A. oli keskajal (813—1553) Saksa keisrite kroonimise-linn. — Aacheni kongress, peeti 1818 a. Sellest wõtsiwad Wene ja Austria keisrid ning Preisi kuningas isiklikult osa. Kongressil tehti otsuseks: lepinglaste sõjawäed Prantsusemaalt ära kutsuda ja Europa politikat pühalepingu (alliance) waimus juhtida. — Aacheni rahud. Esimene rahu (1608) lõpetas Hispania, teine rahu (1748) Austria päranduse-sõja.

Aade (Sm. k. aate, Gr. k. idéa, pilt), mõttetargad tarwitawad seda sõna nii wäga mitmes tähenduses, harilikult aga tähendab ta: mõte, meelestus, aime. — Aadend (Sk. k. Ideal), ülitäielik, ainult mõttes olew eeskuju.

Aadel (Sk. k. Adel), mõisniku seisus. A-i seisust on Europas pea igas riigis, pääle Norra- ja Türgimaa leida. Wt. mõisniku seisus.

Aadrilaskmine, were wähendamine soontes see läbi, et aadriraua wõi lantseti abil weresoon awatakse. A-e juures nööritakse käewarss wõi jalg ülewalt poolt seda kohta, kust werd mõeldakse lasta, tarbekohase sidemega kõwasti kinni, mis läbi tõmbsooned üles paisuwad, nii et neid hästi näha on. Pärast tuleb haaw kinni siduda ja temale wähemalt 24 tundi
Hariduse sõnaraamat Aadrilaskmine.png

Aadrilaskmine.
rahu anda. Sidet wõib 3­ päewa pärast ära wõtta. A. oli wanasti wäga moodis, nüüd aga tarwitatakse teda harukordadel. Aadrilaskmist toimetagu üksi arst.

Aalberg, Ida, kuulus Soome naisnäitleja, snd. 1858 Leppäkoskil Janakkala kih., Häme läänis. Ta on oma näitlemisekunsti pärast niihästi Soomes kui wäljamaal rohkesti kiitust leidnud. Astus pärast oma esimese mehe, adwokat Kivekäs’e surma parun Üxküll-Gyllenbandt’iga abielusse.

Aalborg (l. oolborj), Taani linn Jüüdimaa (Jütlandi) poolsaarel, Limfjordi ääres; umbes 20,000 el.

Aalesund (l. oolsund), Norra sadamalinn.

Aali Pascha, Mehemed Emin (1815—71), Türgi edumeelne riigimees, oli 1845—61 kuus korda Türgi riigi pääminister ehk suurwesir.

Aallotar (Sm. k. „laente tütar“), Soome muinasusus weehaldjas.

Aalst (Alost, Aelst) Belgia linn ja kindlus Ida-flanderis, Denderi jõe ääres; 26,000 el.

Aamutar (Sm. k. „hommiku tütar“), Soome muinasusus hommiku walitseja.

Aar (Aare), Rheini jõe pahem haru, algab Berni Alpidest, jookseb läbi Vrienzi ja Thuni järwe; 280 km. pikk. Kõige suurem jõgi Schweizimaal.

Aargau, Schweizi kanton; 1404 rkm. suur, 206,500 in. Päälinn: Aarau.

Aarhus (l. oorhuus), Daani linn Jüüdimaa (Jütlandi) poolsaarel, Kattegati ääres; 52,000 el.

Aasen (l. oosen), Ivar Andreas (1813—96), Norra keeleuurija, püüdis Norra keelt Taani keele mõju alt wabastada ja andis seks otstarbeks Norra rahwakeele keeleõpetuse (grammatika) ja sõnaraamatu wälja, mille läbi ta rahwuselise ja isamaalise liikumise, n. n. maalstraevi põhjendajaks sai.

Aasvärid (l. ooswärid), Norra saarestik. Tähtjas heeringate püügikoht.

Aasia, wt. Asia.

Aaw (populus tremula L.), tuntud metsapuu. Tema lehed on hambulised, peaaegu ümargused ja kaswawad mõlemalt poolt kokkulitsutud, pikkade warte otsas, millest siis tuleb, et nad ka kõige wähema tuule käes wabisewad. A. puust tehtakse wäga mitmesuguseid tarbeasju, nagu puu-anumaid, lookasid, tuletikkusid jne. Küttepuuna on aawal palju wähem soendamise-jõud kui kasel wõi lepal. Meie maa aawa sugulane on Saksamaa aaw (populus alba), millel pehmed hõbekarwa lehed on.

Aawasaksa, Soomemaa kuulsam mägi Oulu läänis, Tornio jõe ligidal, 748 j. kõrge. Mäe ladwalt nähtakse suwe pööripäewa ajal ka südaööl päikest.

Abadsehid, Tscherkessi tõugu rahwas Kubani piirkonnas (Kaukasias), arwu poolest umbes 60,000 hinge suur.

Abakala, wt. mätja.

Abakan, Jenisei jõe pahem haru, 496 w. pikk.

Abakus (Gr. k. abax, neljanurgeline lauake), 1) ehitusekunstis lauake samba otsas; 2) wanade greeklaste ja roomlaste arwamise- ehk rehkendamiselaud, millel samasugune kuju oli, kui meie ajal Wene laual.
Hariduse sõnaraamat Abakus.png

Abakus.

Abastuman, linnake ja supeluskoht Tiflise kub., Ahaltsõhi kreisis; 4200 j. merepinnast kõrgemal: wäga ilusal maakohal.

Abawa, Windawi jõe haru Kuramaal, 125 w. pikk. Selle jõe kohta teab Läti rahwas palju muinasjuttusid rääkida.

Abba (Kaldea k.), isa.

Abbas, Abdul (566—652), Muhamedi lell, s. o. isa wend. Tema soost kalifid, n. n. abassidid, walitsesiwad Bagdadis 750—1258.

Abbas I, Suur, Persia shah, Sofi soost, walitses 1586—1628, laiendas oma riigi piirisid kuni Tigris’e ja Indus’e jõgedeni, wõttis (1623) türklastelt Bagdadi linna ära.

Abbazia, Austria supelus- ja terwiseparanduse-koht Adria mere ääres.

Abbé (Pr. k.), Prantsusemaal waimuliku mehe auunimi.

Abbeokuta, Egbamaa päälinn Ülem-Guineas (Afrikas), Oguni jõe ääres.

Abbeville, (l. abwill), tööstuse- ja kaubalinn Prantsusemaal, Somme jõe ääres; 20,300 in.

Abbuna, kõige kõrgema waimuliku mehe auunimi Abessinias.

Abd (Ar. k.), sulane. Abdallah, Jumala sulane.

Abd el Kader, kuulus Algeria arablaste würst, snd. 1807 Maskaras, wõitles 1832—47 südisti prantslaste wastu Algeria iseseiswuse eest, langes 1847 prantslaste kätte wangi, kust 1852 jälle wabaks lasti, sr. 1883 Damaskus’es.

Abd ul Afis, Türgi sultan, Mahmud II. teine poeg, snd. 1830, hakkas walitsema 1861, tõugati troonilt ja tapeti 1876.

Abd ul Hamid, 1) A. I., Türgi sultan, snd. 1725, walitses 1774—1789, tegi Venemaaga Kutschuk-Kainardshe rahu. 2) A. II., Türgi sultan, snd. 1842, walitseb 1876 saadik, pidas Wenemaaga 1877—78 õnnetut sõda.

Abd ul Medschid, Türgi sultan, snd. 1823, hakkas walitsema 1839, pidas Wenemaaga 1853—56 Krimmi sõda, suri 1861.

Abd ur Rahman, 1) Kordowa kalifiriigi põhjendaja, walitses 756—788. 2) Afghanistani emir, snd. 1830, walitseb 1880 saadik.

Abegg, Julius Friedrich Heinrich (1796—1868), Saksa õiguseteadlane, oli kaelakohtu- ehk kriminal-õiguse professor Königsberg’is ja Breslau’s. Kirjutas „Lehrbuch des Kriminalprocesses“ ja „Lehrbuch der Strafrechtswissenschaft“.

Abel, 1) Niels Henrik, Norra arwuteadlane snd. 1802 Findö’s, sr. 1829 Kristianias. Tema nime järele kutsutakse kõrgemas arwuteaduses üht jagu funktionisid Abeli funktionideks; 2) Peeter, Eesti kooliõpetaja ja muusikamees, snd. 1847 Kanepi kihelkonnas Kooraste wallas, käis 1865—68 Walga kihelkonna-kooliõpetajate seminaris, oli 1868—1900 Kanepis, Paistus, Tartus ja Wõrus kooliõpetajana tegew, andis 1869 „Laulu pärlid“ ja ühes Dr. M. Weskega „Laulukogu 1880-ma jubeli aasta mälestuseks“ wälja.

Abelard (l. abelaar), Pierre, Prantsuse mõttetark, snd. 1079; kiusati wabameelsete mõtete pärast taga. Oma kirglise, kuid õnnetu armastuse pärast sai ta palju kannatada. Suri 1142 Paraklet nimelises kloostris, mille ta ise oli asutanud.

Aberdeen (l. ebrdiin), krahwikond Schotimaal, 5101 rkm. suur, 282,000 in. Päälinn: Aberdeen, Dee jõe suus, 153,000 el.; sadam; ülikool, mis 1494 põhjendatud.

Aberration (Lad. k. „kõrwale kaldumine, eksiteele sattumine“). Walguse aberration, täheteaduseline nähtus, mis selles seisab, et meie taewatähti mitte karwapäält sääl kohal ei näe, kus need tõepoolest on. See nähtus tuleb maakera ja tähtede walguse-kiirte liikumisest ühel ja samal ajal. A-i leidis Inglise täheteadlane Bradley 1727 üles.

Abessinia (Habesh, muistne Ethiopia), riik Ida-Afrikas, 540,000 rkm. suur, umbes 5 milj. in. — A. on wäga mägine. Jõed: Abai, Atbara ja Harash. Järwed: Tana- ja Ashangijärw. Kliima on orgudes soe, mägedel wilu, muidu aga keskmine. Saadused: puuwill, gummi, nahad, sool, mesi, wili, kohwi, waha ja elewandi luud. Päälinn: Addis-Ababa.

Abhasia, maakoht Kaukasias, Mustamere ääres. Päälinn: Suhhum Kalee. — A. oli enne iseseisew würstiriik; 1810 saadik Wenemaa päralt.

Abich, Wilhelm Hermann, maateadlane (geolog), snd. 1806 Berlinis, sr. 1886 Wienis, oli 1842—77 kiwiteaduse (mineralogia) professor Tartus, käis Peterburi Keiserliku Teaduse akademia kulul Kaukasias, Armenias ja Põhja-Persias teaduselisel reisil. Tema nime järele kutsutakse üht minerali abichit’iks.

Abikassa (täieline nimi „Weneriigi Ewangeliumi-Lutheruse koguduste abikassa“), ühisus, mille otstarbe on Wenemaal Lutheruse usu kirikutele ja selle ametnikkudele abi anda, kui koguduste oma jõud seks ei ulata ja muid abinõuusid leida ei ole. Ühisuse kassast antakse abi: 1) kirikute, palwemajade, koolide, kirikuõpetajate ja kirikuametnikkude elumajade ehitamiseks, korraspidamiseks ja üürimiseks; 2) uutele kogudustele kirikuõpetaja palkamiseks ning kirikuõpetajate ametireiside tarwis suurtes kogudustes; 3) waestele, wanadele ametist lahkunud kirikuõpetajatele ja pärast nende surma nende perekondadele; 4) kirikuõpetajate, köstrite ja kooliõpetajate kaswatamiseks ning koolidele abinõuude muretsemiseks. Abikassa asutati 1858 kindralkonsistoriumi abiesimehe K. K. Ulmanni agaral tegewusel.

Abiturient (Lad. k.), kesk-koolist (s. o. gümnasiumist, realkoolist jne.) lahkuw õpilane, kesk-kooli lõpetaja.

Abomeh, neegririigi Dahome päälinn Ülem-Guineas (Afrikas); 40,000 elanikku.

Aboriginid (Lad. k.), maa-päriselanikud, algelanikud.

Abortiwiline (Lad. k.), kaswamises seisma jäänud; a. muna, kaswamises seismajäänud muna ja sellepärast hukka saanud; a. arstimine, niisugune arstimine, mis haiguse kohe pärast tekkimist ära arstib.

Abortus ehk abort (Lad. k.), sünniäpardus; enneaegu sündinud laps.

About (l. abuu), Edmond François Valentin (1828—1885), Prantsuse kirjanik; oli ajalehe „XIX Siècle“ toimetaja, waliti 1884 Prantsuse akademia liikmeks. Kirj. romanisid, uudisjuttusid ja politilisi kirjutusi.

Ab ovo (Lad. k. ovum, muna), algusest saadik.

Abraham (Ebr. k. „paljude, hulga isa“), Taara poeg, rändas oma naese Saaraga ja kõige perega Jumala käsul Mesopotamiast Kanaani maale. Teda peetase ebrealaste ja arablaste esi-isaks.

Abraham a Santa Clara (pärisnimega Ulrich Megerle), Augustini munk, Saksa naljakirjanik ja kuulus jutlustaja, snd. 1042 Schwabenis sr. 1709 Wienis. Tema tähtsam kirjatöö on: „Judas der Erzschelm“ (pääkelm Juudas).

Abrányi (l. abraanji), Kornel, Ungari muusikamees, snd. 1822, asutas 1860 esimese Ungari keelse muusika-ajakirja ja 1867 muusika-akadedemia Budapestisse.

Abrikos (prunus armeniaca), wiljapuu rooside (rosaceae) sugukonnast,
Hariduse sõnaraamat Abrikos.png

Abrikos.
ploomide seltsist; kaswatatakse soojades maades, ka Krimmis, Kaukasias ja Lõuna-Wenemaal. A. wili on ümargune, hele- ja tumekollast karwa, päikesepoolne külg harilikult roosakas-punane. A. tarwitatakse sahwtiks, kompwekkide walmistamiseks jne.

Abru (Abroku), saar Saaremaa rannas, Kuresaare lahes, 915 rw. suur.

Abruzzid, kiltmaa Italias, Apennini mägestiku keskjaos, Tronto ja Sangro jõgede wahel. Siin on Italia kõige kõrgemad mäeladwad, nimelt: Gran Sasso (2921 m.), Monte Majella ehk Amaro (2735 m.), Monte Meta (2240 m.) — Abruzzides on Italia 3 maakonda: Teramo, Aquila ja Chieti.

Abscess (Lad. k.), mäda-muhk, umbe.

Absinth (Pr. k. extrait l’absinthe), koirohu õlist ja anisist walmistatud naps (liköör), mida Prantsuse- ja Schweizimaal palju joodakse.

Absinthol, koirohu õlist walmistatud wedelik; tarwitatakse arstirohuks ja koide wastu.

Absolutine (Lad. k. absolutus), tingimata, piirita; a. mäe kõrgus, ilmamere-pinnast mõõdetud mäe kõrgus; a. tõde, seesugune tõde, mille juures keegi ei kahtle ehk mida keegi ümber lükata ei saa. — Absolutismus, piiramata isewalitsuse wõim, isewalitsus. — Absolutist, isewalitsuse poolehoidja.

Absorption (Lad. k. „sisseimemine“), kõwade ja wedelate kehade omadus gaasisid oma sisse imeda, ilma et need kehad ise keemiliselt gaasidega ühineks ehk et nende kogu selle läbi suureneks.

Abstraktine (Lad. k.), mõtteline, mõttes olew.

Absurd (Lad. k.), mõistuse wastane (kõne jne.).

Abt (Kaldea k. abba, isa), katoliku kloostri esimees.

Abt, Franz, (1819—1885) Saksa helilooja, snd. Eilenburis, oli 1881—81 Braunschweigi hertsogi kojakapellmeister. Tema laulud on ilusad, kõlawad, mõjurikkad ja ettekandmiseks kerged. Wäga palju Abti laulusid on ka Eesti keeles olemas.

Abu Bekr (573—634), Muhamedi äi ja järeltuleja, esimene kalif 632—34.

Abukir, Egiptuse küla Aleksandria linna ligidal. A-i lähidal merel häwitas (1798) Inglise admiral Nelson Prantsuse sõjalaewastiku ära.

Abulfeda, Ismail Ibn Ali (1273—1331), Arabia ajaloo- ja maadeteadlane (geograf). Kirj. Kalifide ajaloo kuni 1328 a.

Abulia (Gr. k. „tahtmatus, tahtmata olek“), tahtmise puudus; erguhaiguse tundemärk, on sagedasti kurwameelsusega ühendatud.

Abuschehr (Buschehr), Persia sadamalinn Persia lahe ääres, 22,000 elanikku.

Abusus (Lad. k.) walesti-tarwitamine; a. non tollit usus, walesti-tarwitamine ei takista õieti-tarwitamist.

Abu Temmâm (807—845), Arabia luuletaja. Kirj. „Hamasa“ (waprus).

Acacia Willd, wt. akatsia.

Acanthus (karukäpp), ehtetaim, kaswatatakse ilusate lehtede pärast Wahemere maades, iseäranis
Hariduse sõnaraamat Acanthus.png

Acanthus (ornamentina).
Italias. — A-e lehed on ehitusekunstis Korinti sambaotsa-ehte eeskujuks ehk ornamendiks olnud.

A capella (It. k.), ainult lauluhäälele.

Acapulco, sadamalinn Guerrero riigis Mexikos, Waikse okeani ääres.

Accelerándo (It. k., l. atshelerando), rutates.

Accentus (Lad. k., l. aktsèntus) sõna rõhk.

Accept (Lad. k., l. aktsept „wastuwõte, omaks tunnistamine), weksel.

Accidents (Lad. k. l. aktsidents), wäiksemad tööd trükikodades, nagu näitemängu- ja kontserdi-kuulutused, pidu-teatused, piletid, pidule-kutsed jne.

Accrington (l. ekringt’n), Inglise wabrikulinn Lancasteri krahwikonnas, umbes 40,000 el.

Accursius (It. k. Accorso), Franciscus (1182—1254), Italia õiguseteadlane, õpetas õiguseteadust Bologna ülikoolis. Kirj. „Glossa ordinaria“.

Acetometer (l. atseetometer), riist, mille abil äädika kõwadust (s. o. äädikahappe rohkust äädikas) mõõdetakse.

Aceton (l. atsetón), äädikawaim, tarwitatakse lakkide walmistamiseks.

Acetum (Lad. k.), äädikas.

Acetylen (l. atsetüleen), söewesinik; põlew gaas, milles 2 atomi süsinikku ja 2 atomi wesinikku on; tarwitatakse walgustamiseks.

Achaia, Greeka maakond Peloponnesos’e põhjapoolses osas.

Achard, Karl Franz (snd. 1753 Berlinis, sr. 1821 Kunern’is), Saksa looduseuurija; oli esimene, kes nairidest suurel mõõdul suhkrut hakkas walmistama; ostis Schlesiamaale Kunern’i mõisa ja ehitas (1801) sinna nairisuhkru wabriku. Kirj. «Die europ. Zuckerfabrikation aus Runkelrüben.“

Achard (l. ashaar), Louis Amede Eugene (1824—75), Prantsuse romani- ja ajakirjanik. Kirj. „Belle Rose“ (Ilus Roosa), „La chasse royale“ (Kuninglik jaht); „Lettres parisiennes“ (Parisi kirjad).

Achenwall, Gottfried (1719—72), teaduselise arwustikuteaduse põhjendaja, oli 1748 saadik professor Göttingenis.

Acheron, 1) Greeka muinasusus alt-ilma jõgi; 2) jõekene Epiros’es.

Achillea millefolium (Lad. k.), raudrohi.

Achilleus ehk Achilles, kõige wapram Greeka kangelane Troja sõjas, Peleus’e ja Thetis’e poeg; tappis Hektor’i, aga sai ise Paris’e käe läbi surma. Ema oli teda lapseeas Styx’i jõkke kastnud, mispärast siis ta keha, pääle jalakandade tagumise osa, kust ema teda kastes kinni hoidnud, haawamata oli. — Achilles’e soon, tugew kindel köidik, mis alumisest sääremarjast kuni jalakannani ulatab.

Acidum (Lad. k.) hape; a. aceticum, äädikahape; a. carbonicum, söehape; a. hydrochloratum, soolahape; a. hydrocyanatum, sinihape; a. muriaticum, soolahape; a. nitricum, salpeetrihape; a. sulfuricum, weewlihape; a. tannicum, parkhape; a. tartaricum, wiinakiwihape.

Acireale (l. atshireaale), linn Sizilia saarel, Katania maakonnas (prowintsis); 26,000 el.; sadam; supeluskoht; weewlihallikad.

Aconcagua, kõige kõrgem mägi Amerikas, Andes’i mägestikus (Chile wabariigis); 6834 m. kõrge.

Aconitin, taime-mürk ehk kihwt, mida aconitumi-taimede juurtest ja lehtedest saadakse. Puhast a-i tarwitatakse arstirohuks ergu- ja jooksja-haiguste wastu. A. on nii mürgiline, et 0,001—0,002 gr. täiskaswanud inimese ära surmab.

Aconitum, mitmeaastane taim leinikeste (ranunculaceae) sugukonnast. Mitu liiki. — A-i taimed on kõik mürgilised. Mõnda liiki kaswatatakse ilusate siniste ehk kollaste õite pärast aedades. Juuri tarwitatakse arstirohuks.

A conto (It. k.), arwe, rehnungi pääle.

Acre (l. eekr), Inglise ja Põhja-Amerika põllumõõt umbes 900 ruutsülda suur.

Act (Ingl. k. l. äkt), otsus. A. of Parliament, Inglise parlamendi otsus.

Acta (Lad. k.), tööd, teod, tehtused. — A. apostolorum, apostlite teod. A. diurna, päewa sündmused, ajalehesarnased uudised Rooma keisrite walitsuse ajal. A. eruditorum, esimene teaduseline ajakiri Saksamaal, ilmus 1682—1782.

Acteur (Pr. k. l. aktöör), näitleja.

Actium (Gr. k., Aktion), wäike linnake ja neem Greekamaal. Siin wõitis Oktavianus 31 e. Kr. Antonius’e ja Kleopatra sõjawäed.

Actus (L. k., l. aktus), pidulik, awalik talitus; koolipidu.

Adagio (It. k., l. adaadshio), pikkamisi.

Adâl, maa ja rahwas Ida-Afrikas.

Adalbert, 1) preislaste apostel, Praga piiskopp, suri weretunnistajana 997 Preisimaal. 2) Bremeni ja Hamburgi pääpiiskopp, Saksa keisri Heinrich IV kaswataja, suri 1072 Goslar’is.

Adalia, Türgi sadamalinn Wäike-Asia lõuna-rannal; 15,000 el.

Adamaua, neegririik Kesk-Afrikas, 137,305 rkm. suur. Päälinn: Yola.

Adams (l. ädd’ms), 1) John (1735—1826), P.-A. Ühisriikide 2. president 1797—1801. — 2) John Quincy (1767—1848), Ühisriikide 6. president 1825—29. — 3) John Couch (1819—92), Inglise täheteadlane.

Adamson, Amandus Heinrich, Eesti kujuraiuja, puunikerdaja ja kunstmaalija, snd. 1855 Baltiski linna ligidal Huukases, käis Baltiskis ja Tallinnas koolis, õppis 1874—79 Peterburi Kunstide akademias. Ta on oma tööde läbi niihästi kodu- kui wäljamaal suurt imestust ja lugupidamist leidnud. Kui eestlased keiser Aleksander III-le prof. Köleri maalitud pildi kinkisiwad, siis lõikas A. pildile imeilusa raami. Tallinna Kadrintalis, mere ääres seisaw tore „Russalka“ mälestusesammas on ka tema waimusünnitus. A. nimetati 1908 Peterburi Kunstide akademia liikmeks.

Adamspik, püha mägi Ceylon’i saarel, 2260 m. kõrge.

Adam von Bremen (u. 1025—1076), ajaraamatu- ehk kroonika-kirjutaja, oli domherra ja kooli rektor Bremeni linnas. Kirj. „Hamburg’i piiskoppide ajaloo 788—1072“, milles sõnumid ka meie maa kohta leidub.

Adana, Türgi linn Wäike-Asias, Seihuni jõe ääres; 45,000 el.

Adansonia, wt. baobab.

ad calendas graecas (Lad. k.), ei ialgi.

Adda, Po jõe pahem haru, tuleb Alpi mägedest, jookseb läbi Como järwe, 298 km. pikk.

Addis-Ababa, Abessinia päälinn, 50,000 el.

Addison (l. ädisn), Joseph (1672—1719), Inglise kirjanik, andis ühes oma sõbra sir Richard Steele’ga nädalalehte „The Tattler“ ja „The Spectator“ wälja.

Addisoni haigus (brongsi haigus), pikaline neerunäärmete põletik, mille tundemärkideks: keha nõrkus, seedimise rikkes olek ja ihunaha brongsikarwaline wärw. Haigus lõpeb enamasti surmaga. Esimest korda kirjeldas seda haigust Inglise arst Addison (1855).

Adelaide, Lõuna-Australia päälinn, Torrens’i lahe ääres, 166,000 el.; ülikool. A. on 1836 asutatud.

Adelsberg, alewik Kraini maal Austrias. A. lähedal on kõige suurem ja kuulsam tilkekiwi-koobas maailmas.

Adelung, Johann Cristoph (1732—1806), Saksa keeleteadlane. Kirj. „Versuch eines vollständigen grammatisch-kritischen Wörterbuchs der hochdeutschen Mundart.“

Aden, Inglise linn Lõuna-Arabias Adena lahe ääres, 26,000 el.

Adenalgia (Gr. k.), näärmete walu. — Adenitis, näärme põletik. — Adenophama, näärmete paistetus. — Adenophtalmia, silma näärmete paistetus. — Adenologia, näärmete õpetus. — Adenotomia, näärmete wäljalõikamine.

Adept (Lad. k.), alkemia tundja; inimene, kes mingi kunsti ehk teaduse saladustesse on jõudnud tungida.

Ader, kõige tähtsam ja tarwilikum põllutööriist, millega maad purustatakse,
Hariduse sõnaraamat Ader1.png

Maa-ader.
peenendatakse ja pööratakse, umbrohtu häwitatakse, sõnnikut ja mõnikord ka seemetgi maa sisse küntakse, wagusid ja waoharjasid tehtakse. Häält adralt nõutakse: ta peab kindlasti ja nii ehitatud olema, et teda kergesti parandada, seadida ja juhtida wõib, et ta kerge wedada on ja ilmaaegu inimest ega looma ei waewa. — Meie teeme wahet maa- ehk hark-adra ja Saksamaa-adra wahel. — Maa-adra tähtsam osa on raudpuu. Selle harude külge on kaks adra-rauda (sahka) kinnitatud. Raudpuu ise kinnitatakse kurgede (adra-aisade) külge adra-kasti abil. Raudpuu ülemises otsas on pääpulk ja adra-pää (käsipuu), mida kündmise ajal käes hoitakse. Mulla ümberpöörajaks on raudpuu külge kinnitatud adralusik, mida tarwituse järele kord ühe, kord teise adra-raua pääle seatakse. — Saksamaa-adral on järgmised osad: tera (sahk),
Hariduse sõnaraamat Ader2.png

Lihtkünni-ader.
tald ehk jalg, nuga ja tiiw. Kõik need osad on adra-raami ehk tiisli külge kinnitatud. Raami (tiisli) tagumise otsa küljes on kaks käsipuud, esimese otsa küljes adrakorraldaja ehk regulator, mille abil teatud piirideni wao sügawust ja laiust wõib korraldada. —
Hariduse sõnaraamat Ader3.png

Suur ratastega künni-ader.
Adra ehitus on selle järele, missuguse otstarbe pääle atra tarwitatakse, wäga mitmesugune. Nii leiame ühe- ja mitmeteraga, rataste ja kingade pääl,
Hariduse sõnaraamat Ader4.png

Eckart’i lihtkünni-ader.
madalaid ja kõrgeid, kinniliste (alaliste) ja wahetawate osadega atru. Meie maal on lõige rohkem tarwitusel järgmised adrad: 1) aluspõhja adrad (1 hob.); 2) lihtkünniadrad (1—2 hob.), mida Eckart Berlinis, Schwarzhof Kuramaal ja Lõokene Tartus walmistawad; 3) kolmesahilised seemendamise adrad (2—3 hob.) ja 4) konsum-adrad (3—4 hob.).

Adhäsion (Lad. k.), kahe keha kõige ligemate jagude wahel olew kinnipidamise ehk ligemale tõmbamise jõud, mis end liimimise, kliisterdamise, kuldamise jne. juures awaldab.

Adjectivum (Lad. k.), omadusesõna.

Adjunkt (Lad. k.), ameti abiline ehk asemetäitja.

Adjutant (Lad. k.), sõjawäejuhataja käskjalg.

Adlercreutz, Karl Johann, Rootsi kindral, snd. 1757 Soomemaal, sr. 1815 Stockholmis; wõttis 1809 Rootsi kuninga Gustav IV. rahwa nimel wangi.

Ad libitum (Lad. k.), tahtmise järele; nagu meeldib.

Administrator, walitseja.

Administration, (Lad. k.) walitsus.

Admiral (Ar. k.), sõjalaewastiku juhataja. Wenemaal on neljasuguseid admiralisid: 1) kindral-admiral, 2) admiral, 3) wiitse-admiral ja 4) konter-admiral.

Admiraliteet, 1) merewäe-asjade ülemwalitsus, 2) sõjalaewade ehitamise ja parandamise koht.

Admiralilteedi saared, Saksa saarestik Waikses okeanis, Uuest-Guineast põhjapool; 2276 rkm. suur.

Ad modum (Lad. k.), wiisil, kombel; a. m. Minelli, Minelliuse wiisil.

Adolf Friedrich, Holstein-Gottorp’i hertsog, Rootsi kuningas 1751—71, wõttis 1757—62 seitsme-aastasest sõjast osa.

Adonai (Ebr. k. „minu isand“), Jumal. — Juutidel oli wanal ajal ja on weel praegugi Jehowa nimi nii püha, et nad selle sõna asemel ikka a. tarwitawad.

Adonis, Greeka muinasusus ilus noormees, iluduse jumalanna Aphrodite armuke.

Adour (l. aduur), jõgi Lõuna-Prantsusemaal, tuleb Pyrenei mägestikust ja jookseb Biskaya lahte; 333 km. pikk.

Adramaa (Sk. k. Haken), maapinna suuruse-mõõt endisel ajal Eestimaal. — Adrakohus ehk aagereht oli Eestimaal umbes sedasama, mis maakohus ehk landreht Liiwimaal. A. 1888 kaotati need kohtud ära ja nende asemele seati kreispolitseid.

Adress (Pr. k.), 1) kirja päälkiri, milles kirjasaaja nimi ja elukoht üles tähendatud; 2) mingi seisuse ehk seltskonna kiri riigiwalitsejale tänu, rõõmu, soowi jne. awalduseks; 3) adressikoosolek, rahwa asemikkude koosolek, kus selle üle läbi räägitakse, missugune wastus walitsejale troonikõne pääle tuleb anda.

Adriameri, Wahemere osa, Italia, Austria, Türgi, Montenegro ja Greekamaa wahel, on Jonia merega Otranto merekitsuse läbi ühenduses. Pikkus 780 km., laius 180 (paiguti ka 230 km.). Merepind 130,000 rkm. suur.

Adria, Italia linn Po jõe ääres, 15,800 el.

Adrianopel (Türgi keeli Edirnè), linn Türgimaal Rumelias, Maritza jõe ääres. Siin wõitsiwad 378 läänegothlased Roma keisri Valens’i sõjawäed; 1829 tehti siin Wene- ja Türgimaa wahel rahuleping. A. oli 1365—1453 Türgi sultanide päälinn.

Adscriptus glebae (Lad. k.), maa-ori.

Adua, linn Abessinias.

A duri akkord, muusikas: a, cis, e.

Advent (Lad. k. „tulemine“), Kristuse tulemine; a. aeg, Kristuse tulemise aeg, 4 nädalat enne Jõulu.

Adverbium (Lad. k.), määrasõna.

Advocatus Lad. k.), Eesti k. adwokat, 1) seaduse tundja, 2) kohtuasjade õiendaja, s. o. niisugune isik, kellel luba on kohtudes wõõraid kohtu-asju ajada.

Advocatus ecclesia, kiriku kaitsja; Saksa keisrite auunimi keskajal.

Aedilid, politsei ametnikud wana-aegses Roma linnas. Nende kohus oli awalikkude ehituste järele waadata ning uulitsatel, turgudel, ja pidudel korda pidada. Esimest korda waliti neid ametisse 494 e. Kr.

Aegeus, Greeka muinasjutu järele Athena kümnes kuningas, kangelase Theseus’e isa, Aegeus’e meri olla temast omale nime saanud.

Aegeus’e meri (Gr. k. Archipelagos, Türgi k. Adalah Dschengizi), Vahemere jagu Wäike-Asia, Greeka- ja Türgimaa wahel. Temas on Kykladi ja Sporadi saarestikud.

Aegir germanlaste muinasusus laenetawa mere walitseja.

Aegna (Sk. k. Wulf), wäike saar Soome lahes, Nihatu walla piiris, Jõelehtme kihelkonnas, Harjumaal, 4 rw. suur.

Aegospotamos, jõgi Thrakias (Greekamaal). Siin häwitas 405 e. Kr. Sparta sõjaülem Lysander Athena wiimase sõjalaewastiku.

Aelst, wt. Aalst.

Aeneas, Troja kangelane, Anchises’e ja Aphrodite poeg, läks oma isa ja pojaga pärast Troja linna ärahäwitamist Trojast ära, jõudis mõne eksisõidu järele Latiumisse (Italias), kuhu tema poeg Askanius Albalonga linna ehitas. Askanius’e soost oliwad Roma linna asutajad Romulus ja Remus.

Aeolos, Gr. muinasusus tuulte jumal.

Aera (l. eera, Lad. k.), aja-arwamine. — Juudid arwawad aega maailma loomisest (Hilleli järele 3761. e. Kr.), kristlased Kristuse sündimisest, muhamedlased 622. aastast p. Kr., mil Muhammed Mekkast Medinasse põgenes.

Aërodynamik (Gr. k.), õhusarnaste olluste ehk gaaside liikumise-õpetus.

Aëronaut (Gr. k.), õhulaewnik.

Aërostat (Gr. k.), õhulaew, lendamise masin.

Aërostatik, õhusarnaste kehade tasakaalu õpetus.

Aeschines (Gr. k. Aischines), Greeka kõnemees, snd. 389 e. Kr. Athenas, sr. 314 Rhodos’es; Isokrates’e õpilane, Makedonia kuninga Philip II. poolehoidja, Demosthenes’e wastaline. Aeti (380 e. Kr.) Demosthenes’e toimel Athena linnast ära; asutas Rhodos’e saarele kõnemeeste kooli.

Aeschylos (Gr. k.) Aischylos), Greeka näitekirjanik, kurbmängude põhjendaja, snd. 525. e. Kr., sr. 456 Syrakusa’s, wõitles Marathon’i, Salamis’e ja Platää lahingutes perslaste wastu. Tema kirjutatud seitsmestkümnest näitemängust on meie ajani ainult weel 7 järele jäänud, nimelt: „Seotud Prometheus“, „Perslased“, „Seitse Thebai wastu“, „Agamemnon“, „Eumenidid“, „Wabastatud Prometheus“, „Choëphorid (surmaohwrid)“. Mõtete laiuse, tundmuste sügawuse, kõrge mõttelennu ja ilusa keele poolest on A-e näitemängud tõesti imestamise wäärt.

Aesculapius, wt. Asklepios.

Aesopos, Greeka walmide-luuletaja, snd. umbes 620 e. Kr. orjana Phrygi’as, sr. 560 e. Kr. Lydia kuninga Krösos’e usaldusmehena.

Aesthetika (Gr. k.), iluteadus.

Aethiologia (Gr. k.), õpetus (haiguste-) põhjustest.

Aesti, rahwas, kes Roma kirjamehe Tacitus’e ajal Läänemere kallastel elas. Mõned meie aja kirjamehed arwawad, et need eestlaste esiwanemad on olnud.

Aëtius, Lääne-Romariigi sõjawäe päälik, sünd. 396 wõitis hunnide kuninga Attila (451) Katalaunia wäljadel. Keiser Valentinian III laskis ta (454) ära hukata.

Afanasjew, Aleksander Nikolajewitsh (1826—1871), Wene muinasaja-uurija ja kirjanik, andis suure kogu „Wene muinasjuttusid“ wälja ja terwe rida kirjatöösid muinasaja uurimise põllul: „Slaawlaste ilmawaated looduse pääle“, „Nõidumine Wenemaal wanal ajal“.

Affaire (Pr. k., l. affäär), asi, toimetus, äri.

Affekt (L. k.), meeleliigutus, kirg. Affectuoso (It. k.), kirgliselt (muusikas).

Affiche (Pr. k. l. affish), wäljapandud kuulutuseleht.

Affinität (Lad. k.), kemialik sugulus.

Afghanistan, emiri-riik Asias, Turkestani ja Ida-India wahel; 558 t. rkm. suur, 4 milj. in. — Päälinn: Kabul. Mägestikud: Hindukusch, Sefid-Koh, Suleiman. Jõed: Kabul, Amu-Darja, Hilmend, Hamunsumpf. Elanikud: afghanlased (Irani tõugu rahwas), on perslastega sugulased.

Afranius, Lucius, Roma näitekirjanik, Fabula togata ehk roomlaste rahwalõbu-mängude looja, elas 150 e. Kr.

Africanus, Sextus Julius, Rooma ajalooteadlane Emausest, elas umbes 232 p. Kr.

Afrika, kolmas wana maailma jagu; 29,817,944 rkm. suur, umbes 180 milj. in. — Piirid. Põhjas: Wahemeri; läänes: Atlandi okean; idas: India okean ja Punane-meri, mis Suezi kanali abil Wahemerega ühendatud. — Mägestikud. Põhjas: Atlase mägestik; kirdes: Abessinia mäed; idas: mitmed mäeahelad, kus Afrika kõige kõrgemad mäetipud: Kilimandscharo ja Kenia on; lõunas: Draken’i, Storm’i, Nieuweveld’i, Roggeveld’i, ja Zwarte mäed; läänes: Kamerun’i mäed. — Nimetada on weel määratu suur Sahara kõrbe, kus harwa mõned weehallikad leida on, mille ümber puud ja rohi kaswawad. Niisuguseid kohte kutsutakse kõrbesaareks ehk oasiks. — Jõed: Senegal, Gambia, Niger, Ogowe, Kongo, Kunene, Oranje, Limpopo, Sambesi, Rovuma, Nil. — Järwed: Tsad, Tana, Mwutan, Ukerewe, ehk Viktoria Nyanza, Tanganika, Bangweolo, Njassa, Schirwa, Ngami. — Klima: Afrikast on 15 parajas ja 45 palawas maawöös. Maakera poolitajast põhjapool kestab wihma-aeg aprillist oktobrini, poolitajast lõunapool aga oktobrist aprillini. — Saadused: kuld, raud, wask, tina, seatina, teemantid, sool, suhkur, puuwill, kohwi, dattlid. — Loomad: elewant, ninasarwik, antilope, sebra, pühwel, kaelkirjak, lõwi, leopard, shakal, hüäne, ahwid, jaanalind, flamingo, must hani, ibis, pelikan, papagoi, kotkas, krokodil, kameleon, madu, skorpion, termitid, tse-tse-kärpsed jne. — Saared. Atlandi okeanis: Azorid, Madeira saarestik, Rohelise neeme (Kap Verde) saared, Fernando-Po, do Principe, St. Thomè. Anno-Bon, Taewaminemise saar eht Ascension, St. Helena; India okeanis: Madagaskar, Maskarenid, Komori, Amiranti, Seychelli saared ja Sokotra. — Inimesed: 1) Kaukasia tõugu (berberlased, koptilased, arablased, abessinialased ja Europast wäljarändanud rahwad Algerias, Transwaalis ja Kapimaal). 2) Neegrid. 3) Hottentotid ja wõsamehed Lõuna- ja Kesk-Afrikas. 4) Malaia tõugu Madagaskari saarel ja jaolt Ida-Afrikas. 5) Härjapõlwe rahwad Sisi-Afrikas. — Usk. Arablased, Sudani ja Ida-Afrika rannamaa neegrid on Muhamedi usku, koptid ja abessinialased ristiusku, hottentotid, wõsamehed ja Sisi-Afrika neegrid — paganad. — Riigid: Egiptus, Abessinia, Marokko, Sokoto, Bornu, Dahomeh, Wadai, Tigre, Mahd’i riik, Liberia jne. — Europlaste asumaad. Inglise päralt (5,213,130 rkm., 41 milj. in.): Kapimaa, Natal, Transwaal, Oranje-maa, Inglise Ida- ja Kesk-Afrika, Rhodesia, asundused Gambia jõe ääres ja Kuld- ning Orja-rannal; saared: Helena, Taewaminemise saar ehk Ascension, Mauritius, Rodrigues, Amiranti- ja Seychelli-saarestik. — Prantsuse päralt (10 milj. rkm., 25 milj. in.): Algier, Tunis, Senegambia, Sudan, Prantsuse-Kongo, Madagaskar, Bourbon’i saared. — Saksamaa päralt (2,325,860 rkm., 12 milj. in.): Kamerun, Togomaa, Saksa Lõuna-lääne-Afrika ja Ida-Afrika. — Portugalia päralt (2,106,130 rkm., 5 milj. in.): Angola, Benguela, Mosambik; saared: Madeira, Azorid, Rohelise neeme saared. — Hispania päralt (216,300 rkm. 25,000 in.): Ceuta, Fernando-Po, Anno-Bon ja Kanaria saared. — Italia päralt (247,300 rkm., 330,000 in.): Eritrea. Uurimisereiside ajalugu. Afrika põhjarand oli juba wanadele föniiklastele, greeklastele ja roomlastele tuttaw. VIII. aastasajal heitsiwad arablased Põhja-Afrika oma alla. 1456 purjetas portugallane Cadamosto kuni Rohelise neeme saarteni; 1486 sõitis Diaz kuni Afrika lõuna tipuni ja 1498 purjetas Vasco de Gama lõuna tipu kaudu ringi Indiasse. Ehk küll Afrikat juba XV. aastasajast saadik agarasti on uuritud, on sääl weel praegugi tundmata kohtasid küllalt. XIX. aastasaja tähtsamatest Afrika-reisijatest olgu siiin nimetatud: Barth, Overweg, Vogel, Burton, Speeke, Baker, Livingstone, Cameron, Stanley, Du Chaillu, Emin Pascha (Schnitzer).

[Vikitekstide viide: Kaart „Afrika“.]

Afzelius, 1) Adam, Rootsi taimeteadlane, snd. 1750, sr. 1837 Upsalas; Linné õpilane. 2) Arvid August, Rootsi luuletaja ja ajalooteadlane snd. 1785, sr. 1871 Enköpingis kirikuõpetajana.

Aga (Türgi k.), isand, herra.

Agalmatolith (Gr. k. „ehtekiwi“), rohekashall, ka punakas sawikiwi, millest hiinlased ebajumalate kujusid ja muid ehteasju nikerdawad.

Agamemnon, Mykene kuningas, oli Greeka sõjawägede ülemjuhataja Troja sõjas.

Aganippe (Gr. k.) hallikas Helikon’i mäel (Greekamaal).

Agape (Gr. k. „armastus“), ühine armastuse-söömaaeg esimeste kristlaste juures.

Agardh, Karl Adolf (1785—1859) ja tema poeg Jakob Georg (1813—1901); mõlemad kuulsad Rootsi taimeteadlased.

Agaricus, lehtseen; a. campestris, sampinjon; a. deliciosus, lepa- ehk männik-seen; a. fascicularis, weewliseen; a. muscarius, kärblaseseen; a. melleus, meeseen; mutabilis, pähkleseen; a. procerus, lõoseen.

Agassiz, 1) Louis, looduseuurija, snd. 1807 Schweizimaal, Freiburgi kantonis, sr. 1873 professorina New-Cambridge’s Põhja-Amerikas. Oli wiimastel elu-aastatel Darwini õpetuse äge wastaline. Kirj. „Recherches sur les poissons fossiles,“ „Etudes sur les glacièrs,“ „Système glaciere.“ 2) Alexander, looduseuurija, eelmise poeg, snd. 1835 Neuschateli’s, prof. New-Cambridge’s.

Agatharchos, Greeka kunstmaalija, elas 489 e. Kr., oli esimene, kes näiteseinte maalimise juures perspektiwi tarwitas.

Agathokles, Syrakuse walitseja 317—289 e. Kr.; snd. 361, oli noores-eas pottsepp. Laskis end elusalt ära põletada, kui tundis, et mürgitatud (kihwtitatud) oli.

Agave, mitmeaastane, ühe-idaleheline taim. Tuntakse palju seltsisid. Tähtsam nendest on A. americana, mille mahlast käärimise teel joowastawat jooki, nimega „pulque“ walmistatakse; lehtedest saadakse kiudusid, mis kudumiseks tarwitatakse. A. kodumaa ou Lõuna-Amerika. Europas kaswatatakse teda triiphoonetes ja toalilledena ning kutsutakse ka aloeks.

Ageladas, Greeka kujuraiuja Argos’es, elas 518—455 e. Kr. Kuulsad Greeka kujuraiujad Phidias, Myron ja Polykletos oliwad tema õpilased.

Agenda (Lad. k.), eeskirjade kogu, mille järel waimulikud mehed oma ameti-talitustel käima peawad; kirikuteenistuse käsiraamat.

Agent (Lad. k.), isik, kes teise käsul äri ajab; asjamees, wahetalitaja.

Agesandros, Greeka kujuraiuja Rhodos’est, elas 430 a. ümber e. Kr.; oli üks neist, kes „Laokoon’i“ kogukuju walmistasiwad.

Agglomerat (Gr. k.), loomulise kitiga ühendatud peenesõmerlised kaljud.

Agglutination (Lad. k.), kokku- ehk külgeliimimine. Seda sõna tarwitatakse arsti- ja keeleteaduses.

Agglutinir-keeled, wt. keeleteadus.

Aggregat (Lad. k.), 1) mineralogias „kokku kaswanud kristallid“; 2) ühe- ehk mitme-suguste jaokeste ühinemine; näit., organismus on kudede a., seltskond on inimeste a. — A-line olek on niisugune kehade olek, kus wäikesed jaokesed (molekülid) üksteisega tihemini ehk arwemini ühenduses on. Nii näit. on kehad kas kõwad, wedelad ja gaasisarnased, ikka selle järel, missugune ühendus jaokeste wahel on.

Agio (It. k., l. aadshio; Pr. k. l. aashio), päälisraha; raha- ehk wäärt-paberi hind üle nimelise wäärtuse.

Agitation (Lad. k., l. agitatsion), kihutustöö. — Agitator, kihutaja.

Agonia (Gr. k.), hingeheitmine; enne surma ilmuwad nähtused, nagu: waewaline hingamine, rahutus, krambid, sonimine, pulsi seisma-jääminc.

Agoraphobia (Gr. k.), lahtiste, tasaste ja tühjade kohtade, platside ja laiade uulitsate kartus, mis mitmesuguste ergu- ehk waimuhaiguste tagajärjel tekib.

Agosta, sadamalinn Sizilia saarel.

Agra, linu Ees-Indias Dschumna jõe paremal kaldal, 188,500 el.

Agram, Kroatia päälinn Sawe jõe ääres; 65,000 el.; ülikool.

Agraphia (Gr. k.) kirjutamise wõimaluse puudumine, mis pahemapoolse pääaju teatawa koha wigastamise tagajärjel tekib. Harilikult ei saa niisugune inimene, ehk küll rääkimise-riistad (kurk, kurgulagi, keel jne) terwed on, sõnadega oma mõtteid awaldada, mida rääkimise wõimaluse puudumiseks [aphasia (Gr. k.)] nimetatakse. Wiimane wiga sünnib ka pääaju wigastamise tagajärjel.

Agrar-seadused, põllu-seadused; maa-omanduse kohta käiwad seadused.

Agrarlased, politiline erakond Saksamaal, kes pää-asjaliselt suur-põllupidajate kasusid kaitsta püüab. Nii nõuawad nad kõrgeid wiljatollisid, et see läbi wäljamaa wilja Saksamaa turult eemal hoida ja omamaa wiljahindasid tõsta.

Agricola, 1) Enejus Julius (40—93), Rooma riigimees ja sõjaülem; 78 saadik maawalitseja Britannias, kutsuti 85 Roma linna tagasi. Tema eluloo kirjutas tema wäimees Tacitus. 2) Mikael (1508—1557), Soome kirjakeele põhjendaja, õppis Wittenberg’is Lutherus’e ja Melanchton’i juhatusel, waliti 1554 Turu piiskopiks; kirjutas esimese Soome keelse aabitsa, palweraamatu ning tõlkis Uue Testamendi ja mõned tükid Wanast Testamendist Soome keelde. — Tema poeg Kristian oli Eestimaa piiskopp 1584—1586.

Agrigentum, wanal ajal kõige rikkam ja suurem linn Sizilia lõunarannal, dorlaste asutatud V. aastasajal e. Kr. — Karthagolased häwitasiwad (405 e. Kr.) ta ära; langes 210 e. Kr. Roma walitsuse alla. Nüüd Girgenti.

Agrikultur (Lad. k.), põlluharimine, põllutöö; agrikultur-kemia, põllutöö-lahutusteadus.

Agrimonia eupatorium, wt. Maarjakadakas.

Agrippa, Marcus Vipsanius (63—12 e. Kr.), Roma riigimees ja sõjaülem, wõitis Naulochos’e juures (36) Sextus Pompejus’e ja Actiumi juures (31) Antonius’e sõjawäed; ehitas pantheoni.

Agronom (Gr. k.), põllutöö-teadlane. — Agronomia, põllutööteadus.

Agrostemma githago, wt. odralill.

Agrostis vulgaris, wt. kastehein.

Agrotis segetum, wt. wiljaliblikas.

Aguas Caliéntes, riik Mexiko wabariigis; 7500 rkm. suur, 102,000 in. Päälinn: Aguas Caliéntes, kus 35,000 el.

Aguilas (l. agilas), Hispania wabriku- ja sadamalinn Wahemere ääres, 13,000 el.

Aguti (Dasyprocta), wäikene (umbes pooleteise jala pikune) loomakene imetajate sugukonnast, närijate seltsist. Elutseb Lõuna-Amerikas. A. karw on ilusa rohelis-kullakarwa läikega.

Ahab, Israeli kuningas 875—853 e. Kr., wõttis Sidoni kuninga tütre Isebeli naeseks, kes teda Baali teenima eksitas; kiusas prohwet Elias’t taga; sai lahingus Damaskus’e kuninga wastu sõdides surma.

Ahaltsõh, kreisilinn Kaukasias, Tiflis’e kub., umbes 16,000 el.

Ahas, Juuda kuningas 735—728 e. Kr., kutsus Israeli ja Damaskus’e kuningate wastu wõideldes assyrlased omale appi.

Ahasverus, igawene juut. Muinasjutu järel olla A. Kristuse ajal Jerusalemas kingsepp olnud. Kui Kristus rasket risti kandes tema maja ees puhata tahtnud, siis ei ole A. seda mitte teha lasknud, waid ajanud ta minema. Karistuseks selle eest pidanud ta igawesti rändama.

Ahat, pool-kalliskiwi; segu mitmet karwa konnakiwidest; leitakse Lõuna-Amerikas, Indias ja Europas. A-st walmistatakse sõrmusepäid ja muid wäikseid iluasju. Tema kõwaduse pärast tarwitatakse teda kella-tööstuses kellatappideks.

Ahikotus, koht, kus Eesti muinasusu järel weejumalale, Ahtile kahju tehti, s. o. ohwerdati.

Ahlqvist, August Engelbert (1826—1889), Soome keeleteadlane ja luuletaja, käis 1854—58 teaduselisel reisil Põhja-Wenemaal ja Lääne-Siberis, waliti 1863 Soome keele ja kirjanduse professoriks Helsingi ülikoolisse. Luuletajana tarwitas ta warjunime „Oksanen“. Kirj. „Viron nykyisemmästa kirjallisuudesta“ (Eesti kõige uuemast kirjandusest), „Versuch einer Mokscha-Mordwinischer Grammatik“, „Suomen kielen rakennus“ (Soome keele ehitus), „Die Kulturwörter der westfinnischen Sprachen“ (Lääne-Soome keelte hariduse-sõnad), luuletustekogu „Säkeniä“ (Sädemeid) jne.

Ahmedabad, linn Ees-Indias, Bombay presidentkonnas, 148,500 el.

Aho (pärisnimega Brofeld), Juhani, Soome kirjanik, snd. 1861 Iisalme kirikumõisas Kuopio läänis (kub.). Kirj. „Rautatie“ (Raudtee). „Panu“, „Lastuja“ (Lastud), 3 jagu, „Heränneita“ (Ärganud), „Kevät ja takatalvi“ jne. A. juttudest on mitmed ka Eesti keelde tõlgitud.

Ahrens, 1) Heinrich (1808—74) Saksa õiguseteadlane, oli prof. Brüssel’i, Graz’i ja Leipzig’i ülikoolides. Tema tähtsam kirjatöö on „Cours du droit naturel“ (Loomuliku õiguse õperaamat). 2) Eduard (1803—63), Eesti keeletundja ja kirikuõpetaja, õppis 1820—23 Tartu ülikoolis usuteadust, sai aga alles 1834 gradueeritud üliõpilase õiguse; reisis 1838 Saksa- ja Prantsusemaal, waliti 1837 Kuusalu kirikuõpetajaks ja Lääne-Harjumaa praostiks 1860. — Kirj. 1843 Saksa keeles: Grammatik der estnischen Sprache (Eesti keele õpetus). See raamat ilmus 1853 teises trükis järgmise päälkirja all: „Grammatik der estnischen Sprache Revalschen Dialekts von Eduard Ahrens, Pastor zu Kusal. Erster Theil: Formenlehre. Zweite umgearbeitete Auflage. Zweiter Theil: Satzlehre. — Selle raamatuga pani A. praegusele Eesti kirjawiisile põhja.

Ahriman, Zoroasteri usuõpetuses „paha jumal“.

Ahtar, järw Kubani piirkonnas, Kaukasias; 434 rw. suur.

Ahti, Eesti ja Soome muinasusus weejumal.

Ahtola, Soome muinasusus wee-jumala Ahti eluase.

Ahtuba, Wolga jõe haru, Tsaritsõni linnast lõunapool.

Ahtõrka, kreisilinn Harkowi kubermangus; 24,000 el.

Ahwenad (percidae), luukalade sugukond, kelle keha kammisarnaste, hambuliste soomustega on kaetud. Nad on rööwkalad, toidawad endid teistest wee-loomadest. Neid on umbes 80 seltsi. Inimesele on nad kasulikud, sest et neil kõikidel maitsew liha on. A-d on jõe- ja mere-kalad. — Ahwen (perca fluviatilis), magedas wees elaw, kollakas-rohelist karwa, mustade rist-triipudega kala. Kõige suuremad ahwenad kaswawad kuni 34 arssina pikaks. A. elutseb Europa ja Asia jõgedes ning järwedes; toidab ennast ussidest, putukatest, wäikestest kaladest jne. Ta sigineb tublisti.

Ahwenamaa (Sm. k. Ahvenanmaa, Rootsi k. Åland), Soome saarestik (umbes 80 saart) Läänemeres, Põhja- ehk Botni-lahe lõunapoolses osas; 1261 rkm. suur. 18,500 in. A. päälinn on: Maarianhamina (Rootsi k. Marienhamn).

Ahwid ehk pärdikud (simiae), imetajad loomad, kes oma kehaehituse poolest kõige enam inimese sarnased on. Nende tagumiste jalgade suur warwas seisab teiste warwaste wastu, nagu inimesel pöial, sellepärast nimetatakse ka ahwisid neljakäelisteks. Nägu on neil enam wähem paljas, ilma karwadeta. A-d elawad soojades maades; toidawad endid wähematest imetajatest, putukatest, munadest, pääasjalikult aga taimetoidust, iseäranis wiljadest. A-d käiwad nelja käpa pääl. Nad elawad enamisti puude otsas ja wõiwad hästi ronida. Emased ahwid toowad ühe, harwa 2—3 poega ilmale. Noorelt on nad õige arukad ja lasewad kergesti end taltsutada, aga wanaduses lähewad nüriks ja kurjaks. Ahwisid jaotatakse kahte suurte jakku: Wana- (simiae catarrhinae) ja Uue-maailma (simiae platyrrhinae) ahwid. — Wana-maailma ahwidel (gorilla, orang-utang jne.) on ahtakesed ninasõõrmed ja 32 hammast, kuna aga Uue-maailma ahwidel (müraja, juutahw jne.) laiaks-litsutud ninasõõrmed, 36 hammast ja suuremal jaol pikk saba on, mille abil nad oksadest kinni wõiwad haarata.

Aia asjandus, põllutöö haru, mis marjade, puu- ja aia-wilja kaswatamise ning lillede harimisega tegemist teeb.

Aias (Lad. k. Aiax), Salamis’e kuningas, kuulus Greeka kangelane Troja sõjas. Muiuasjutu järel läinud ta nõdrameelseks, kui pärast Achilles’e surma selle riided mitte temale, waid Odysseus’ele anti; jälle meelemärkusele tulles surmanud end. Tema üle on Sophokles kurbmängu „Aias Mainomenes“ (pöörane Aias) kirjutanud.

Aiatari-hein (jumikas, päewarohi, Lad. k. knautia arvensis Coulter, scabiosa arvensis L.), 12—40 tolli kõrgune, lilla, harwa walgete õitega taim uniohakade (dipsocaceae) sugukonnast, kaswab teede ja metsade ääres, põldudel ja heinamaadel.

Aiawarwas (cirsium lanceolatum Scop.; carduus l. L.; cnicus l. Willd.) 2—3 jala pikune, purpurikarwa õitega kaheaastane taim korwõislaste (compositae) sugukonnast. Wars on kandiline ja karwane. Lehed on alt lühikeste karwakestega kaetud. Kaswab kinkudel, prügihunikutel, teede, põllu ja metsa ääres.

Aidkõrwik (lamium amplexicaule), üheaastane taim huulõislaste (labiatae) sugukonnast. Wars altpoolt mitmeharuline. Alumised lehed on ümargused, neerunäolised, wartega, ülemised hõlmadega. Õied on ilusad, purpurikarwa; neis on palju mett. Kaswab aedades ja põllul.

Aides (Lad. k. Pluton), Greeka muinasusus altilma jumal, Zeus’i wend.

Aigun, linn Mandschurias, Amuri jõe paremal kaldal. — Aiguni-lepingu läbi sai (1858) Wenemaa Hiinalt Amuri-maa omale.

Ailant ehk Hiina saarepuu (ailantus glandulosa), Põhja-Hiinast pärit olew puu, kaswatatakse lehtede pärast, mida üks siidiussi-tõug (philosamia cynthia) häämeelega sööb, Lõuna-Wenemaal ja Lõuna-Europas.

Ain (l. äng), jõgi Prantsusemaal, Rhone jõe parem haru; 190 km. pikk.

Ainaste (Läti k. Ainaschi), alew Riia-lahe ääres, 68 wersta Pärnust lõunapoole. A-s on muu seas kolmeklassiline laewameeste kool; 2057 el.

Aineks ehk materiaks nimetatakse kõike seda, millest kehad kokku on pandud. A. wõib kehades kas ühe ehk mitmesugune olla. Näit. raua a. on ka kõige wäiksemates jagudes ikka ühetaoline, kuna graniidi a. mitmesugune on, sest et graniit konnakiwist, sädekiwist ja põllukiwist koos seisab. A. wõib kolmes pää-olekus ette tulla: a) kõwas, b) wedelas ja d) gaasisarnases.

Aino, Jaapani algelanikud, arwu poolest umbes 24,000 hinge; elawad nüüd weel Jeso, Sahalini ja Kurili saartel.

Ainsworth (l. eens-uorss), 1) James William Harrison (1805—82), Inglise romani-kirjanik. — 2) William Francis (snd. 1807 sr. 1896), Inglise reisija ja maateadlane (geolog). Kirj. „On pestilencial cholera“ (katkusarnane kolera), „Travels in Asia Minor, Mesopotamia, Chaldea and Armenia’’. (Reisid Wäike-Asias, Mesopotamias, Kaldeas ja Armenias).

Air (l. äär), maatoht Saharas, 2000 m. merepinnast kõrgemal. Päälinn: Agades.

Aisne (ään), jõgi Prantsusemaal, Oise jõe pahem haru; 280 km. pikk.

Aistulf, longobardide kuningas 749—756.

Aiwasowski, Iwan Konstantinowitsch, (1817—1900), üks tähtsamatest Wene kunstmaalijatest. On wäga palju pilta maalinud: „Öö Neapolis“, „Torm“, „Segu“, ning Musta- ja Wahemere pildid jne. Neist on kõige tähelepanemise-wäärilisemad ja ilusamad ikka need, mis merd kujutawad. Palju tema piltisid on Peterburis Aleksander III. museumis.

Aiweekste ehk Ewst, jõgi Liiwimaal, Wõnnu maakonnas, jookseb Lubani järwest Wäina (Düna) jõkke, 90 w. pikk.

Aix (l. ääks), linn Prantsusemaal, Rhone jõe ääres, 28,500 el.; ülikool; soojad mineralwee-hallikad.

Aja-arwamine, wt. aera.

Ajaccio (l. ajattshio), Korsika saare päälinn, 21,000 el.; Napoleon I. sündimise paik.

Ajalugu (Gr. k. historia), tõelik jutustus rahwaste tähtsamatest sündmustest. Ta on kas üleüldine wõi jagune. Üleüldine jutustab kõigi rahwaste tähtsamaid sündinud lugusid, kuna jagune ainult üheainsa rahwa, riigi, linna wõi suguwõsa elulugu tähele paneb. Harilikult jagatakse a. kolme jakku: a) wana-aeg (maailma loomisest kuni 375 p. Kr.), b) kesk-aeg (375—1517), d) uus-aeg (1517 kuni meie ajani). Kes ajalooga ligemalt tutwustada soowib, sellele soowitame: „Bergmann, Üleüldine ajalugu“, 2 jagu (wana- ja kesk-aeg), „Lindeqvist, Üleüldine ajalugu. Wana-, kesk-, uus- ja kõige uuem aeg“.

Ajatar, Soome muinasusus metsahaldjas, kes neitsi kujul metsastajaid metsa meelitas; luupainaja.