Hariduse sõnaraamat/DA–DE

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
A–AJ
AK–AM
AN–AQ
AR–AS
AT–AZ
BA
BE–BH
BI–BO
BR–BÜ
CA–CH
CI–CZ
DA–DE
DA
DE
Hariduse sõnaraamat
Hariduse sõnaraamat D.png

 

Daanimaa, (Daani k. Danmark), kuningriik Europas, Põhjamere, Läänemere, Skagerak’i ja Kattegat’i wahel. Siia arwatakse Jüüdimaa poolsaar ja mitmed saared, nagu: Seeland, Fynen, Falster, Laaland jne. Päris-Daanimaa on 38,455 rkm. suur ja siin elab u. 212 milj. in. Pääle selle on D. päralt weel Island, Färör (Lambasaared), Gröönimaa, St. Croix, St. John ja St. Thomas. D. on ühes asumaadega 231,239 rkm. suur ja siin elab 2,700,000 in. Päris-Daanimaa on madal maa, kõige kõrgem mägi on Himmelsberg (Taewamägi), mis 179 m. kõrge. Jõgedest olgu nimetatud: Konge-aa, Lönborg, Stora-aa, Gude. Klima. Daanimaal on mere klima. Aastased sademed on 45—75 cm. Kopenhagenis on keskmine talwesoojus 0°, keskm. suwesoojus 1534°. Rahwas on Skandinawia tõugu ja Lutherus’e usku. Rahwa haridus on hääl järjel. Daanimaal saiwad „rahwa-ülikoolid“ oma alguse ja lagunesiwad siit teistesse maadesse, nagu Rootsi-, Norra-, Soomemaale jne. laiali. Taanlaste pää-elutoimetused on põlluharimine ja karjakaswatamine, kuna aga kauplemine ja tööstus wähem tähtsad on. 1000 inimesest elab 469 in. põllutööst. Rahad: 1 kroon = 100 ööri = 60 kop. Päälinn: Kopenhagen. — Riigi korraldus. D. on põhjusseadusega kuningriik. Kuninga õigused on wõrdlemisi suured. Nii wõib ta iga parlamendi otsuse kinnitamata jätta. Ka wõib ta parlamendi — ja nimelt mõlemad kojad, wõi ainult alamkoja — igal ajal laiali saata ja siis ajutisi seadusi anda. Parlament, rigsdag (riigipäew), on kahekojaline. Landsting’il (ülemkojal) on 66 liiget, kellest 12 kuninga poolt eluajaks nimetatakse, teised aga kaudsel teel 8 aastaks iga 4 aasta tagant pooled walitakse, osalt kõrgete maksude maksjate poolt. Folketing (alamkoda), kel praegu 114 liiget on, walitakse rahwa poolt 3 aastaks. Walimiseõigus on meeste soost kodanikkudel, kes wähemalt 30 aastat wanad on ja omas walimisekonnas wõi omas linnas wähemalt aasta aega on elanud. Walida wõidakse — mis D. iseäralsus on — nooremaid, nimelt neid, kes wähemalt 25 aastat wanad on. Arwata 16. tuhande elaniku kohta tuleb üks walimisekond, ja igas walimisekonnas walitakse üks alamkoja liige häälte-enamusega. Nii hästi ülem- kui ka alamkojal on seaduste ettepanemise õigus, aga rahaasjad peawad esiti alamkoja ette minema. Alamkojal on ka (niisamati nagu kuningal) õigus ministrisi kohtu kätte anda, kelleks siis maa ülema kohtu liikmed ja niisama palju ülemkoja poolt walitud ülemkoja liikmeid on. Põhjusseaduses ei seisa, et ministrid alamkoja enamuse keskelt tulewad wõtta, aga 1901. aastast saadik on nad ometi ainult säält wõetud. Wiimastel alamkoja-walimistel, mis 1909. aasta mai-kuul ära peetud, on wanameelsed 19, parajusmeelsed 22, pahempoolsed paranduste-erakonna mehed 30, radikalsed 17 ja sotsialistid 24 kohta saanud. — Ajalugu. 8. aastasajal, mil Daanimaa kindlam ajalugu algab, oli maa n. n. „gau-kuningate“ wahel ära jaotud. Need walitsesiwad igaüks oma wäikese, umbes meie kihelkonna suuruse riigikese üle. Gorm wana (suri 936) ühendas kõik need gau-kuningad oma walitsuse all üheks riigiks. Tema poeg Harald Sinihammas wõttis ristiusu wastu 965. Selle pojapoeg: Knut Suur (1004—53) wõitis juba Inglise- ja Norramaa ära. Mõlemad riigid aga saiwad warsti pärast tema surma oma iseseiswuse jälle tagasi. Waldemar I. omandas Rügeni ja tema poeg Knut VI (1182—1201) Pommeri ja Holsteini. Knuti järeltulija Waldemar II. (1202—41) wõitis Mecklenburg’i, Lauenburg’i ja (1215) Eestimaa, aga kaotas (1227 a.) kõik Saksa maakonnad. Pärast tema surma oliwad riigis sisemised tülid, kuni Waldemar IV. Atterdag’il (1340—75), kes Eestimaa (1346) Saksa ordole müüs, pikaldaste wõitluste järel wiimaks korda läks, kindlat walitsust jälle jalale seada. Tema tütar, Norra kuninga Hakoni abikaasa, Margareta ühendas n. n. Kalmari unioni läbi Daani-, Norra- ja Rootsimaa üheks riigiks. Aga juba 1448 walisiwad rootslased omale ise kuninga, ja Daani troonile tõusis Oldenburg’i krahw Kristian I, keda 1457 a. ka Rootsi kuningaks tunnistati. Tema poeg Johann pidas Lübeckiga ja Rootsimaaga sõda. Johanni poja Kristian II-se ajal häwines ühendus Rootsimaaga lõpulikult. Kristian ise tõugati a. 1523 troonilt. Taanlased walisiwad nüüd Holsteini hertsogi Fredrik I. ja rootslased Gustav Wasa omale kuningaks. Fredrik I. (1523—33) sai ka walitsejaks Norramaa üle. Pärast tema surma sündis n. n. krahwi-sõda, s. o. sõda aadeli ja waimuliku seisuse, kodanikkude ja talupoegade wahel, kus juures talurahwas oma wiimased wabadused kaotas, nii et pärisorjusesse langes. Wiimaks sai Kristian III. kuningaks. Tema walitsuse ajal pani Bugenhagen Lutheruse kirikule Daanimaal kindla põhja. Kristian IV (1588—1648) pidas sõda Rootsimaaga; wõttis osa ka kolmekümneaastasest sõjast, kus ta aga lüüa sai. Fredrik III. (1648—70) kaotas ülemwalitsuse Schleswigi üle ja pidi Roeskilde ja Kopenhageni rahulepingute järel ka Schonen’i, Hallandi ja Blekingen’i ja Bohuslän’i jäädawalt Rootsimaale jätma. See maade kaotamine sundis sisemises walitsuses uuendusi ette wõtma. Aadeli-seisuse üliwõim murti ja n. n. kuningaseaduse läbi pandi „kuninga isewalitseja wõimusele“ alus. Asjata katsus Kristian V. (1675—99) kaotatud maid tagasi wõita. Ta sai (1667) Oldenburg’i, mis aga 1773 a. Gottorpi suguwõsale anti. Fredrik IV. sai Põhjasõja ajal (1720) Gottorp’i Schleswigi. Kristjan VII. (1766—1808) ajal tegi minister Bernstorff riigis tähtsaid parandusi, mida Fredrik VI, kes 1808 a. saadik oma waimuhaige isa kaaswalitseja oli, jatkas. Kõige päält kaotati talurahwa pärisorjus ära. Rahwakoolile pandi kindel alus; aadeli-seisuse eesõigusi kitsendati. Põlluasjandus, tööstus ja kaubandus hakkasiwad õitsema. Aga pea tuliwad rasked ajad. Napoleoni suurte sõdade ajal katsus D. erapooletu olla. Sääl aga ilmus (1807) Inglise laewastik äkitselt Kopenhageni linna alla, laskis seda suurtükkidega ja häwitas Daani laewastiku täitsa ära. Daanimaa ühendas end nüüd Prantsusemaaga, kaotas (1814) Norramaa, aga temale anti (1815) Lauenburg ja Holstein asemele. Kristian VIII ajal (1848) sai D. konstitutsioniliseks riigiks. Fredrik VII (1848—63) pidas Schleswig-Holsteiniga, kes Daani alt lahti tahtsiwad saada, 3 aastat 1848—51 sõda. Kristian IX (1863—1906) ajal süttis Preisi ja Austriaga Schleswig-Holsteini pärast uuesti sõda, mis 1864 a. seega lõppes, et Wieni rahus Daanimaa sunnitud oli Schleswig-Holsteini ja Lauenburg’i käest ära andma. — Daani keel ja kirjandus: Daani keel on põhjapoolne haru Germani keelekonnast. Tema langeb kahte päämurdesse: 1) Ida-Daani murre (räägitakse saartel Jüüdimaa idarannal) ja 2) Lääne-Daani ehk Jüüdi murre (räägitakse Jüüdimaal ja Põhja-Schleswig’is. Kirjakeeleks sai Daanikeel alles 16. aastasajal. — Daani ilukirjanduse päris-põhjendaja on Holberg (sr. 1754). Tema tööd jatkasiwad ja edendasiwad Baggesen, Oehlenschläger, Ingemann, Grundtwig, Heiberg, H. C. Andersen, Paludan Müller, Molbech jne. Daani uuematest ilukirjanikkudest olgu nimetatud: Holger Drachmann, Schandorph, Jens Peter Jacobsen, Pontoppidon, Bergsöe, Scharling, Bang, Nansen, Larsen, Bauditz, Carl Edvard Brandes, Ewald, Jensen. Daani uuemad kirjanikud on enam-wähem Georg Brandes’i mõju all olnud, kes kui teraw arwustaja ja tubli kirjanduse-ajalooteadlane terwes haritud maailmas laialt tuttaw on.

Da capo (It. k.), uuesti.

Dach, Simon (1605—59) Saksa luuletaja, oli prof. Königsbergis. Kirj. waimulikka ja ilmalikka laulusid.

Dactylis glomerata, wt. koirarohi.

Daewas, Zoroasteri usus „pimeduse wõimud“.

Dagestani oblast, maakond Taga-Kaukasias, 26,000 rw. suur, 600 tuh. in. Päälinn Temir Han Schura.

Daguerre, (l. dagäär), Louis Jacques Mande (1789—1851), n. n. „daguerretypia“ ülesleidja.

Daguerretypia, wt. fotografeerimine.

Dahlgren, Fredrik August (1816—95), Rootsi luuletaja ja ajaloo kirjutaja. Kirj. luuletusi, näitemängusid jne.

Dahlia, wt. georgine.

Dahn, Felix (snd. 1834), Saksa kirjanik, 1888 a. saadik prof. Breslaus. Kirj. luuletusi, näitemängusid ja ajaloolisi romanisid, millest „Wõitlus Roma pärast“ ka Eesti keelde on tõlgitud; pääle selle on ta weel „mälestusi“ jne. wälja andnud.

Dahome, neegririik Ülem-Guineas, 152.000 rkm. suur, u. 1 milj. in. On 1893 a. saadik Prantsuse päralt. Päälinn: Porto Novo, kus 50,000 el.

Daimios, Jaapani endised laenuwürstid.

Dairi, Jaapani keisri endine auunimi.

Dajakid, Borneo saare päris-elanikud. Nad on Malai tõugu, langewad mitmesse (pääle 100) sugukonda, ja räägiwad 20—30 keelemurret.

Dakka, (Dhaka), linn Ida-Indias, Ganges’e jõe ääres; 91,000 el.

Dakota, riik P.-Amerika Ühisriikides, 384.460 rkm. suur; 723,000 el. Päälinn: Bismarck. Ta langeb kahte jakku: Põhja-Dakota ja Lõuna-Dakota.

Daktylus, kolmesilbiline wärsimõõt, millel üks pikk ja kaks lühikest silpi; näit. kannatus.

Dal, Wladimir (1801—72), Wene kirjanik. Kirj. hulk juttusid Wene elust.

Dalai-Lama (l. dalai-laama), Buddha usuliste ülem waimulik ja ühtlasi Tiibeti ilmalik walitseja.

Dalai-Noor, järw Mongolias, ka Baikali järwe nimetus.

Dalekarlia ehk Dalai-maa, Rootsi maakond Helsingland’is, Herje-jõe orus. Siin elas ajaloos kuulsaks saanud, wäga wabadust-armastaja rahwas, kes alati walmis oli niihästi daanlaste kui ka kodumaa ülemuste rusumiste wastu mõõka tarwitama. Sellepärast kutsusiwadgi Engelbrekt Engelbrekti poeg ja Stured ning Gustav Wasa neid omale appi. Dalailased toetasiwadgi neid nende ettewõtetes.

Dal-Elf, jõgi Rootsimaal, jookseb Põhja ehk Bottni lahte, 497 km. pikk.

Dalin, Olof v., Rootsi luuletaja, snd. 1708, sr. 1763 Stockholmis. Andis ajakirja „Argus“ wälja.

Dall’ Ongaro, Francesco (1808—73), Italia luuletaja, prof. Neapelis. Kirj. luuletusi, näitemängusid, uudisjuttusid jne.

Dalmatia (l. dalmatsia), Austria kroonimaa, Kroatia, Herzegowina, Montenegro, Bosnia ja Adria mere wahel; 12,836 rkm. suur, 604,500 in. (suuremalt jaolt serblased). Maapind on wäga mägine. Elanikkude pääelutoimetused on karjakaswatamine, kalapüüdmine, wiina-põõsaste ja oliwide kaswatamine, mereasjandus. Päälinn: Zara.

Dal segno (It. k., l. dal senjo) muusikamärk, tähendab, et selle märgi juurest alates korrata tuleb.

Dalton (l. daltn), John (1766—1844), Inglise fiisika- ja lahutusteadlane, oli 1793 a. saadik prof. Manchester’is. Uuris gaaside ja aurude omadusi. Kirj. „New system of chemical philosophy“.

Daman, Portugalia maakoht ja sadamalinn Ida-India läänerannal; 30,000 el.

Damanhur, linn Alam-Egiptuses; 30,000 el.

Damara ehk Ova-herero, Afrika rahwas Bantu neegrite soost. Nad hariwad pääasjalikult põldu ja kaswatawad karja.

Damaschke, Adolf, Saksa sotsialpolitikamees, snd. 1865, õppis kooliõpetajate seminaris, oli mõne aasta rahwa-kooliõpetaja ja hakkas siis kirjanikuks ja politikameheks. 1892 a. juhatab ta ajakirja „Deutsche Volksstimme“ (Saksa rahwahääl) ja 1898 a. saadik on ta Saksa maaparandajate (bodenreformerite) juhataja. Kirj. pääle muu: „Aufgaben der Gemeindepolitik“ mis ka Eesti keeli nimega: „Kogukondlise omawalitsuse ülesanded“ on ilmunud.

Damaskus, (Ar. k. Dimescke’ Scham), Syria ja Palestina päälinn, wiljakas orus, Antilibanon’ist idapool; 140,000 el. Linnas on palju Muhamedi usu templid, ristiusu kirikuid ja kloostrid. On kuulus oma mõõkade, waipade, roosiõli ja siidi-riide poolest. — D. oli 661—750 Ommaijadi soost khalifide päälinn.

Damiette, linn Alam-Egiptuses, 31,000 el.

Dammara, Dammara-kuusk, kaswab Jawa saarel. Australias, Uues Kaledonias; on wäga waigurikas. Temast saadakse n. n. Dammara lakki.

Damokles, Syrakusa kuninga Dionysos I-se koja-isand, kes oma peremehe õnne wäga ülistas. Kuningas kutsus kord ta rikkalikult kaetud lauda toitu wõtma. Selle koha üle aga, kuhu D. istuma pandi, oli hobusejõhwi otsas raske mõõk riputatud. Kui D. mõõka silmas, palus ta, et teda sellest seisukohast wabastataks. Seega oli ta nii wäga kõrgekskiidetud õnne küllalt maitsta saanud. „Damoklese mõõgaga“ tähendatakse weel nüüdgi õnnelikus elus waritsewat õnnetust.

Danew, Stojan, Bulgaria adwokat, ajakirjanik ja politikamees. Snd. 1858. Stambulowi ajal istus ta kaks korda wangis. Pärast waliti ta saadikutekogu abipresidendiks ja 1897 wenesõbralise wabameelse Tsankowi erakonna juhatajaks. 1901. a. algusel sai ta Karawelowi ministeriumis wälimiste asjade ministriks ja Karawelowi lahkumise järel 1902. a. algusel pääministriks. Astus 1903. a. maikuul tagasi, et Türgimaad waigistada, kes sõja wastu walmistama oli hakanud.

Danielson-Kalmari, Johann Richard, Soome ajalooteadlane ja politikamees, snd. 1853, sai (1880) Helsingi ülikooli üleüldise ajaloo professoriks, waliti (1885) Soome Maapäewa liikmeks. Maapäewal hoidis ta wanasoomlaste poole. Praegu on ta senator.

Danilewski, 1) Nikolai (1882—1855), Wene kirjanik ja õpetlane; 2) Gregor, Wene kirjanik (1829—1890), tuttaw oma ajalooliste romanide läbi, milledest tähtsamad on: „Mirowitsch“, „Ärapõletatud Moskwa“ jne.

Dante Alighieri (aligjeeri), kõige tähtsam Italia luuletaja (1265—1321). Ta on Italia kirjakeele ja kirjanduse põhjendaja. Ta tähtsam kirjatöö: „Divina Commedia“ („Jumalik naljamäng“) on ka Eesti keelde tõlgitud.

Danton, Georges, (1759—94), üks päätegelane Prantsuse suure mässu ajal. Tema oli esimene, kes soowi awaldas, et kuninga wõimus ära kaotataks. Hukati 1794 ära.

Danzig, Saksa mere- ja kaubalinn, Weikseli jõe ääres, mitte kaugel Läänemerest; 160,000 el.

Dapsang, mägi Karakorumi mägestikus (Asias); 8620 m. kõrge. On üks kõige kõrgematest mägedest maa peal.

Dardanelli merekitsus, ühendab Marmorimerd Ägei merega. — 1841 tegi Türgi walitsus wiie suurriigiga lepingu, et üksgi wõõras sõjalaew ilma Türgimaa lubata sinna wäina ei tohi sõita. Parisi leping (1856) ja Berlini rahuleping (1878) kinnitasiwad selle lepingu. Nii ei saa Wenemaa ilma Türgi walitsuse nõuusolemiseta oma Mustamere laewastikku Wahemerde saata, ega säält Mustamerde sõjalaewu.

Darfûr (õigemini Darfor, s. o. foride maa), endine sultani-riik Afrikas, Sahara kõrbe, Kordofan’i ja Wadai wahel, u. 500.000 rkm. suur; 4 milj. in. Nüüd Egiptuse maakond.

Dargomõshski, Aleksander (1813—69), Wene helilooja. Kirj. operad „Russalka“, „Bacchus’e pidu“ jne.

Darial, kitsas-tee Kaukasias; leidub kõige suuremal sõjateel, mis Tiflisi ja Wladikawkasi wahel on.

Daria laht, Karaïbi mere laht, Kolumbia põhja-rannal.

Darius (Gr. k. Dareios, Wana-Persia k. Darajawush), kolme Persia kuninga nimi. — 1) D. I. Hystaspes (Vishtâspa), hakkas 521 e. Kr. walitsema, pidi aga oma walitsuse algul mitu mässu maha suruma, käis sõjakäigul Mustamerest põhjapool asuwate skythlaste wastu, laiendas idas oma riigi piirisid kuni Indus’e jõeni. A. 492 e. Kr. saatis ta Mardonius’e juhatusel suure sõjawäe Greekamaad ära wõitma. Athos’e neemel sai aga Persia laewastik tormi käes otsa, ja Mardonius oli sunnitud Thrakia-maalt, kus talle bryglased suurt kahju tegiwad, Asiasse jälle tagasi minema. Uus Persia sõjawägi, mis Datis’e ja Artaphernes’e juhatusel nüüd Greekamaale saadeti, wõideti 490 e. Kr. greeklaste poolt Marathoni juures täitsa ära. D. suri 485 e. Kr. — D. jagas oma riigi 20 walitsuse piirkonda, mille igaühe üle maawalitseja (satrap) walitses. Ta laskis ka Nili jõge kanali kaudu Punasemerega ühendada. Korraliku kirjaposti olla ta, nagu Greeka ajalookirjutaja Herodot jutustab, omas riigis sisse seadnud. 2) D. II., Nothus, walitses 424—405. e. Kr., kaotas Egiptuse. — 3) D. III., Kodomannos, wõitles Makedonia kuninga Aleksander Suure wastu, kaotas aga (331 e. Kr.) Gaugamela juures lahingu ja sai (330 e. Kr.) oma satrapi Bessos’e käe läbi surma.

Darmstadt, suurhertsogi-riigi Hessen-Darmstadti päälinn, Darmi jõe ääres; 78,600 el.

Darwin, Charles (1809—1882), kuulus Inglise looduseuurija, n. n. „põlwenemise õpetuse“ (Deszendenztheorie) põhjendaja. Tema pääõpetus on: Elawad olewused muudawad end pika aja jooksul, põlw-põlwelt elutingimiste mõju all. Sellest muutmisest ongi mitmesugused loomade tõuud ja sugud wälja kaswanud. D. tähtsamad kirjatööd on: „On the origin of species by means of natural selection“ (tõugude saamisest loomuliku wäljawaliku kaudu), „The descent of man“ (Inimese põlwenemine), jne. D. kirjatööd on meie aja looduse-teaduste, iseäranis elu-õpetuse (biologia) edenemise kohta suurt mõju awaldanud.

Hariduse sõnaraamat Charles Darwin.png

Charles Darwin.

Daschkow, 1) Dmitri Wassiljewitsch (1784—1839), Wene riigimees ja kirjanik. — 2) Wassili Andrejewitsch, Wene rahwateadlane (etnograf), asutas Moskwasse Daschkow’i rahwateaduselise museumi.“

Daschkowa, Wene würstinna (1743—1810), nimetati (1780) Peterburi teaduseakademia esimeheks. Andis trükist algupäralisi kirjatöösid ja tõlkeid wälja. Kirj. naljamängusid ja toimendas ajakirja „Собесѣдникъ любителей россійскаго слова“.

Daschnaktsutjun (E. k., „ühendus“), Armenia rewolutsioniline erakond Kaukasias. Ta tekkis 1892. a. Kristofori Mikeljäna juhatusel ja püüdis Türgimaal elawaid armenlasi Türgi walitsuse wastu toetada. Wene walitsus oli ta wastu esiti sõbralik ja aitas teda aristokratliste grusinlaste ja muhamedlaste wastu. Aga pärast hakkas ta teda taga kiusama. Kui walitsus Armenia kirikuwaranduse ära wõttis, kihutas d. armenlased ta wastu wõitlema, tegi Wene rewolutsioni-erakondadega ühendust ja hakkas wõitluses walitsuse wastu terrori tarwitama. D-i programm on demokratline ja sotsialistline. Terwele Taga-Kaukasiale nõuab ta kõige laialisemat kohalikku omawalitsust demokratlise walimiseõiguse põhjal ja ühesuguseid õigusi kõigile rahwustele ja uskudele. Edasi tahab ta tööliste elujärge tublisti parandada ja maad aega mööda üleüdsuse kätte wõtta. Sotsialdemokratia meelest on ta liig rahwusline, mispärast ta wahekord temaga kõige parem ei ole.

Dashbog, muinas-slaawlaste põlluasjanduse jumal.

Dashzynski (l. daschinski), Ignats, Austria politikamees. Snd. 1866. wäikese ametniku pojana. Oli Wenemaal ühe Poola aristokradi perekonnas kodukooli-õpetajaks ja istus selle pärast, et ta sotsialistiks loeti, 7 kuud Pultuski kindluses. Selle järel kui ta Krakaus ja Zürichis looduseteadust ja Lembergis õiguseteadust oli õppinud, hakkas ta Galitsia sotsialdemokratia hääks agarasti tööd tegema. Poola mõisnikud kiusasiwad teda ja ta erakonda wihaselt taga, ei suutnud aga wiimase edenemist enam takistada. Selle järel kui Austria saadikutekogu walimise-õigust parandatud oli, waliti D. Krakau talupoegade poolt (1897) saadikutekogu liikmeks. Sääl wõitis ta õiglusearmastus ja hiilgaw kõneanne talle otsekohe sõpru. Kõned, mis ta Galitsia mõisnikkude walitsusewiisi selgitamiseks pidanud, on alati sooja kiiduawaldusega wastu wõetud.

Hariduse sõnaraamat Datlipalmipuu.png

Datlipalmipuu.

Datlipalmipuu (Phoenix dactylifera), puu palmide (palmaceae) sugukonnast. Kaswab Põhja-Afrikas, Indias ja Persias, saab 60—75 jalga kõrgeks. Õied on tal kahekojalised. Datlipalmi kaswatakse pää-asjalikult tema wilja pärast, mis Afrikamaa elanikkude tähtsam toit on. Wilja söödakse wärskelt ehk kuiwatult. Puulehtedest tehtakse katuseid jne. Wiljast walmistatakse ka weel õli ja weini.

Datura Stramonium, wt. okas-õun.

Danbrée (dobree) Gabriel Aug. (1814—96), Prantsuse maateadlane (geolog) ja mineralog.

Daudet (l. dodee), Alphonse (1840—97), Prantsuse kirjanik. Kirj. romanisid realistises sihis. Kõige tähtsamad nendest on: „Frommont ja Risler“, „Jack“, „Lettres de mon moulin“ (Minu weski kirjad), „Nabob“, „Sappho“, „Tartarin de Tarascon“. D. kirjatöödest on mõned ka Eesti keeli tõlgitult ajalehtedes ilmunud.

Dauphin (doffäng), Dauphine maakonna isand; 1349—1830 kandis seda auunime Prantsusmaa troonipärija.

Dauphiné (dofinee), endine Prantsuse maakond Lääne-Alpides; u. 12,554 rkm. suur.

Davenport (l. dewwnpoort), linn Iova riigis (P.-Amerikas), Mississipi jõe ääres; 37,000 el.

David (l. daawid), Eduard, Saksa sotsialdemokrat ja majanduse-teadusliste kirjade kirjutaja. Tema sulest on pääle muu „Sotsialismus ja põllumajandus“ ilmunud.

David, Jacques Louis, Prantsuse kunstmaaler (1748—1825). Uuema Prantsuse klassikalise maalimise-kooli asutaja ja pää.

Davis (l. deewis), John, (1560—1605), Inglise meremees, leidis 1585 a. Gröönimaa idaranna, Davis’e wäina ning 1592 a. Falkland’i saared üles.

Davis’e wäin, Gröönimaa, Baffinimaa ja Labradori wahel olew meri, mille Inglise meremees Davis 1585 a. üles leidis.

Davy (l. deewi), Sir Humphry (1778—1829), Inglise lahutus- ja fiisikateadlane. Leidis alkali- ja maa-alkalimetallid, chlor’i kui alg-olluse ja palju muid kemialisi ühendusi üles.

Dawidow, August Julianowitsch (1825—85), Wene arwuteadlane. On algebra ja geometria õperaamatud kirjutanud.

Dawõdow, Denis, Wene luuletaja (1784—1839), wõttis 1812 a. sissisõjast, mida prantslaste wastu peeti, osa.

Deák (l. de-aak), Franz, (1803—1876), suur Ungari riigimees. Oli 1832—1842 wabameelse oppositsioni juhataja, 1848 kohtuminister, 1861 pääle parajusmeelse erakonna juhataja, walmistas 1867 a. Austria-Ungari lepingule teed. Ta oli wäga mõõdukas, iseäranis nõudmistes Austria wastu, hoidis aga kindlasti edu poole.

De Bary, Heinrich Anton (1831—88), Saksa taimeteadlane, oli prof. Straßburgis.

Debatte, waidlus, elaw mõttewahetus.

Debet (Lad. k. „mulle wõlgu“), sissetulek. Parem lehekülg äriraamatus.

Deborah, juutide naisprohwet kohtumõistjate ajal, wabastas muinasjutu järel maa kananitlastes.

Debreczin, (l. debretsiin), wabalinn Ungarimaal, Theissi jõe ääres, wiljarikkas orus; 75,000 el. — 1849 a. peeti siin Ungari riigipäewa.

Debs, Eugen, P.-A. Ühisriikide sotsialistide juhataja, endine raudtee-tööline, on mitu korda sotsialistide kandidadiks wabariigi presidendi walimistel olnud. 1908 a. sai ta 750 tuhat häält (16 miljonist, mis üleüldse ära anti).

Debut (Pr. k., l. debüü), esimene algus; näitleja ehk laulja esimest korda awalikult ülesastumine.

Decadence (Pr. k., l. dekadangs), langemine, pahenemine.

Decaisne (l. dekään), Joseph (1809—82), Prantsuse taimeteadlane, oli prof. Parisis.

Decamps (l. dökang), Alexander Gabriel (1803—60), Prantsuse kunstmaalija.

De Candolle (l. dö kangdoll), August Pyrame (1778—1841), kuulus Prantsuse taimeteadlane, oli prof. Montpellier’is.

Decem (Lad. k., l. deetsem), kümme.

December (Lad. k., l. deetsember), Jõulu kuu; roomlaste aja-arwamises oli ta kümnes kuu.

Decentralisation, wt. centralisation.

Decius, kaks romlast, isa ja poeg, kes 340 ja 295 e. Kr. samnitlaste sõja ajal end isamaa eest manala jumalatele ohwerdasiwad.

De Cort, Franz (1834—78), Vläämi luuletaja.

Dedjuhin, linn Permi kub., Solikami kreisis, Kama jõe ääres, 3,500 el.

Deduction (Lad. k., l. deduktsion), ainustus. D. on seesugune tõendusewiis, mille järele meie üleüldisest tõest wõi walest iseäralist tõtt wõi walet järeldame. Deductionis algab meie mõtlemine kõige kõrgemate aimetega pääle, seab alamad nende alla ja otsustab, et see, mis ülema kohta maksab, ka alama kohta õige on. Näit. teades, et kõik inimesed surelikud on, järeldan ma, et ma ise ka surelik olen.

De facto (Lad. k.) tõe-asjade järel; tõesti.

Defekt, (Lad. k.) puuduw, puudus.

Defension (Lad. k.), kaitsmine.

Defensiwiline, kaitse-; d.-leping, kaitse-leping.

Defensor, kaitsja.

Deficit (Lad. k., l. defítsit) „puudub“, puuduw osa, iseäranis see summa, mille wõrra riigi wäljaminekud riigi sissetulekutest suuremad on.

Definition (Lad. k., l. definitsion), selgitus, s. o. aime ehk mõiste seletus sõnade abil. D-d. on oma loomu poolest kahesugused: a) sõnaselgitused ja b) asjaselgitused.