Hariduse sõnaraamat/AN–AQ

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
A–AJ
AK–AM
AN–AQ
AN
AO
AP
AQ
AR–AS
AT–AZ
BA
BE–BH
BI–BO
BR–BÜ
CA–CH
CI–CZ
DA–DE
Hariduse sõnaraamat

Anabaptistid, (Gr. k.), uuesti-ristijad, täisealiste ristijad. Anabaptismuse usk tekkis Saksamaal usupuhastuse ajal. Tema nõudis pääle muu ühist warandust, nagu esimeste ristikoguduste ajal. Saksamaalt läks ka Hollandisse edasi. Wiimaks asutasiwad ta poolehoidjad Münsteri linnas „Uue Jerusalemma“ nime all oma riigi, kus nad kõik oma wiisi sisse seadsiwad. Würstide ja piiskoppide wägi wõttis linna aga pika piiramise järel 1535 ära, mis järel a-sid hirmsasti taga kiusati, kuni nemad kadusiwad.

Anabios (Gr. k.), uuesti elusse ärkamine pärast seda, kui elu juba ajutiselt kadunud oli. A-t leiame infusoride jne. juures pärast nende ärakuiwamist ehk konnade juures pärast nende ärakülmamist.

Anachàrsis, Skyti tark, käis Soloni ajal Athenas, tapeti reisil Greekamaalt kodu 600 e. Kr.

Anachronismus (Gr. k.), ajaarwamises tehtud wiga, s. o. kui sündmustest mitte sel ajal ei jutustata, mil nad tõesti sündisiwad, waid hiljem ehk warem; ajaloomu-kirjeldus, mis tõsi-oludega mitte kokku ei käi.

Anaemia (Gr. k.), werepuudus, werewähesus.

Anaesthésia (Gr. k.), täieline walutundmise ärakadumine; tekib erkude ehk tundmuseliste pääaju-osade ärarikkumise tagajärjel. Kunstlitult kaotatakse walutundmine mitmesuguste rohtude (morphiumi, chloroformi, eeteri, kokaini j. t.) abil ära. Niisugust walu ärakaotamist wõiwad ilma hädaohuta ainult õppinud arstid ette wõtta.

Anagramm (Gr. k.), tähtede paigutamine sõnas teise kohta nii, et teistsugune sõna sünniks, näit. isa — asi, saag — gaas.

Anakonda (Boa scytale), mürgita madu, elutseb Lõuna-Amerika soo-mail, jõgede ning järwede ääres, toidab end kaladest ja wähematest imetajatest. Ta kaswab kuni 40 jalga pikaks ning hobuse jämeduseks. A. on kõige suurem madu maailmas.

Anákreon, Greeka tundelaulik, snd. Teos’e saarel, sr. 478 e. Kr., luuletas suure hulga armastuse- ja jooma-laulusid. Ankreontiline luule, salmikud, milles wiina ja armastust kiidetakse.

Analgésia (Gr. k.), ainult walutundmise ärakadumine.

Analógia (Gr. k.), sarnadus.

Analphabeti (Gr. k., l. án-álfabeetid), niisugused inimesed, kes lugeda ega kirjutada ei mõista.

Analysis (Gr. k.), lahutus. 1) Mõtteteaduses: mõiste jagamine tundemärkidesse. 2) Arwuteaduses: a) integral- ja differential-arwamised ehk rehnungid; b) geometrias: arwamise wiis, kui ülesandes otsitawa suurusega juba nii rehkendatakse ehk arwatakse, nagu oleks see juba antud ehk tuntud. 3) Lahutusteaduses ehk kemias: kemialiste ühenduste lahutamine üksikutesse osadesse. Kemialine a. langeb kahte jakku: a) qualitatiwiline ehk omaduseline ja b) quantitatiwiline ehk arwuline. Qualitatiwiline a. uurib, missugustest ollustest misgi keha koos seisab, kuna quantitatiwiline teada annab, kui palju üht ehk teist ollust mõne keha ühenduses leidub.

Anam (Annam), Prantsuse kaitseriik Taga-Indias, 185,000 rkm. suur; 6,124,000 in., kes Mongoli tõugu. Walitsew usk on Budha usk. Päälinn Huë. Saadused: puuwill, riis, suhkur, pipar, nahad, siid. A. on 1884 saadik Prantsuse kaitseriik.

Ananas (bromelia ananas), taim bromeliaceae’de sugukonnast, kaswatatakse soojades maades. A. wili on kuusekäbi kujuline, kollane, hää-maitsega mari, mida toiduks tarwitatakse. A. mahlast walmistatakse limonadi ja käärimise teel joowastawaid jookisid. A. wiljasid weetakse Bahama-, Kuba- ja Jamaika-saarelt suurel hulgal wälja.
Hariduse sõnaraamat Ananas.png

Ananas.

Anánjew, kreisi-linn Herssoni kubermangus Tiligula jõe ääres, umbes 18,000 el.

Anápa, linn Kubani piirkonnas (oblastis), Temrjuki kreisis, Musta mere ääres, 7600 el.

Anapästus, kolmejakuline wärsi-mõõt. A. sünnib see läbi, et kahejakulisele mõõnale tõus järele käib. Teda tähendatakse nii: ◡ ◡ —; näitus: ͝a g ͝a nü͞üd! ͝ä r ͝a ka͞r͞da! A-t on raske Eesti keeles puhtalt tarwitada. Meie keele loomus ei luba mitte nii hõlpsasti kaht rõhuta sõnajakku rõhuga jakule ette panna. Kergem on a-t tarwitada, kui esimeses wõi ka wiimases jakus jambus tema asemele wõetakse.

Anarhia (Gr. k.), 1) walitsuseta olek, seltskonnakord ilma riigita ja üksikute inimeste kõige suurema wabadusega; 2) korratus, segadus.

Anarhismus, ühiskondlik mõtte-teaduseline (sotsial-filosofialine) õpetus, mis 19. aastasajal on sündinud ja seltskonna-korda nõuab, mis üksikutele inimestele täieliku wabaduse annab. Tema tunnistab inimeste sõpruses kooselamise omaks paleuseks ehk idealiks ja on iga sunduse wastu. Et riik, walitsuse-kohad ja kohtud sundust tarwitawad, siis on tema nende wastu ja nõuab riigi asemele wäikseid iseseiswaid kogukondasid ehk ühisusi, mis wabade lepingute põhjal sünniwad. Wahet teha tuleb kommunistlise ja indiwidualistlise a. wahel. Esimene õpetab, et kõik, mis saadakse ja tehtakse, üleüldsuse omandus on ja et kõige selle kohta kõikidel ühesugused õigused on. Selle poolehoidjad on Wene anarhistid, Bakunin ja Krapotkin, ja ka suurem jagu Ladina maade anarhistisid. Wähem poolehoidjaid on indiwidualistlisel anarhismusel, mis eraomanduse tarwilikuks tunnistab. — Anarhismuse õpetus ei nõua wägiwallategusid, aga sellegi pärast on paljud anarhistid endid terrorismuse poolehoidjateks tunnistanud, ja „riigile ta wägiwalla-tegude eest kättetasumise“ hääks kiitnud. — Anarhismusel on Austria, Belgia, Hispania, Hollandi, Italia ja Prantsuse tööliste keskel 19. aastasaja lõpupoole, iseäranis 70-datel ja 80-datel aastatel, palju sõpru olnud, ja on neid mõnel pool weelgi. Prantsusemaal seisawad tööliste ametiühisused praegu alles anarhismuse mõju all, Hollandis ei wõta mõni jagu töölisi parlamendi-walimistest ikka weel osa, sellepärast et anarhismus selle asjataks loeb, ja Hispanias on ka nüüd weel anarhistlisi töölisi rohkem kui sotsialistlisi.

Anas boschas, wt. sinikael.

Anastáltica, werdwaigistawad arstirohud.

Anatólia, Wäike-Asia.

Anatómia (Gr. k.), õpetus inimese (anthropotomia), taimede (fütotomia) ja loomade (zootomia) keha ehitusest ja kujudest (wormidest). Inimese kehaehituse õpetus jaguneb mitmesse osasse: 1) süstematiline-a. kirjeldab kindla õpekawa järele keha osasid ja jaguneb järgmistesse osadesse: osteologia (õpetus kontidest), sündesmologia (õpetus köitmetest), müologia (õpetus lihatsetest), angilogia (õpetus weresoontest), neurologia (õpetus erkudest), splanchnologia (õpetus sisemistest), dermatologia (õpetus nahast), adenologia (õpetus näärmetest); 2) mikroskopiline a. (histologia ehk kudede õpetus), kirjeldab kudede ja elundite mikroskopilist ehitust; 3) topografiline a., kirjeldab üksikut kehajagude ehitust ja nende wahekorda üksteisega; 4) wõrdlew a., wõrdleb inimese kehaehitust loomade omaga; 5) patologiline a., kirjeldab üksikute haigete elundite ehitust ja üleüldist keha seisukorda, nagu see haiguse ajal wälja näeb. A. on wõrdlemisi noor teadus. Wanal-ajal ei wõinud a. usuliste waadete pärast edeneda; kesk-ajal karistati neid, kes inimese kehasid lahti lõikasiwad, kirikust wäljaheitmisega, sellepärast teadsiwad keskajal õpetlased inimese kehaehitusest wõrdlemisi wähe. Alles uuel ajal hakkas see teadus suuremal wiisil edenema: 1619 a. pani Harvey esimest korda were ringjooksu tähele, 1622 a. leidis Aselli mahlasooned kätte ja XVII aastasajal põhjendasiwad Malpighi ja Swanmerdan mikroskopilise a. (histologia).

Anaxágoras (500—428 e. Kr.), Greeka mõttetark; Periklese õpetaja. Õpetas, et maailm igawesti olewatest ja häwitamatatest alg-ollustest on kokku pandud.

Anaximándros (611—546 e. Kr.), Greeka mõttetark Miletist. Tema pidas kõigi asjade alguseks „rajamatat ehk piiramatat.“ Ta seadis esimese maade-teaduslise kaardi Greekamaa kohta kokku; leidis päikesekella üles.

Anaximenes Greeka mõttetark, elas umbes 566 e. Kr. Tema arwamise järel on kõikide algus õhk, mille tihenemise läbi kõik asjad on sündinud.

Anchovis (l. angshowi, Lad. k. engraulis encrasicholus), wäikene, ligi 6 tolli pikk kala heeringate sugukonnast; elutseb Wahemeres, käib Atlandi okeanis ja leitakse mõnikord ka Balti-meres. A. liha on wäga maitsew. Müüdakse tina-karpides sissetehtult.

Anckarström, Johann Jakob, snd. 1701, Rootsi kuninga Gustaw III. mõrtsukas, teenis Rootsi kaardiwäes ohwitserina. Hukati 1792.

Ancóna, Italia linn Adria mere ääres, 57,000 el.

Ancus Marcius, muinasjutuline Roma 4. kuningas, walitses 640—614 e. Kr.

Andalúsia, maakond Lõuna-Hispanias, Guadalquivir’i jõe ääres, 87,571 rkm. suur, 312 milj. in.

Andánte (It. k.), rahuliselt, parajalt.

Andersen, Hans Christian (1805—1875), Daani kirjanik ja luuletaja; reisis Europas ja Ida-maades. Kirj. romanisid, muinasjuttusid, näitemängusid ja reisikirjeldusi. Tema muinasjuttudest on mõned ka Eesti keelde tõlgitud.

Andes’i mägestik, wt. Kordilleri mägestik.

Andidshan, Wene linn Turkestanis, Fergana piirkonnas.

Andórra, wäike wabariik Pyrenäi mägestikus, Prantsuse- ja Hispaniamaa piiril, 452 rkm. suur, 5200 in. Päälinn: A. la Vieja. Kaitseõigus selle wabariigi kohta on Prantsusemaal ja Hispania Ses de Urgeli linna piiskopil.

Andrassyd (l. ándrashid), Ungari riigimehed. 1) Gyula (Julius) krahw (1823—1890), mõisteti mässust osawõtmise eest surma (1850), sai aga hiljem armu ja pidas (tähtsaid riigiametisid. 1867—71 oli ta Ungari pääminister ja 1871—79 Austria-Ungari wälimiste asjade minister. 2) Julius, esimese noorem poeg (snd. 1860), waliti 1884 saadikutekogu liikmeks. Nagu ta isa, nii hoidis ka tema wabameelsete poole. Wekerle walitsuse ajal (1892 kuni 1895) pidas ta esiti sisemiste-asjade-ministri abilise, siis hariduseministri ja wiimaks kojaministri ametit. 1904. a. lõpul algas ta oma poolehoidjatega (wabameelsete dissidentidega) walitsuse wastu terawat wõitlust. 1905. a. walimistel saiwad ta poolehoidjad 23 kohta. Nüüd pakuti A.-le pääministri kohta, aga tema ei wõtnud seda vastu, waid soowitas enese asemel Kozsuthi kui enamuse juhatajat. Kui wiimaks ühendatud erakondade ministerium Wekerle juhatusel (1906. a. märtsikuul) kokku seati, sai A. sisemiste-asjade ministri koha. Tema ülesandeks jäi tähtsat walimise-õiguse parandust ette wõtta. Tema ja ta poolehoidjad (wabameelsed dissidendid), kes ka põhjusseaduse-erakonna nime kannawad, on (nagu Tisza wabameelsedgi) Austriaga 1867 tehtud lepingu poolt, nõuawad aga põhjusseaduse juurde jäämist ja mõistawad wägiwalla-politika hukka.

Andréas, Ungari kuningad. 1) A. I., walitses 1046—60, wõitles (1049 kuni 52) õnnelikult Saksa keisri Heinrich III wastu, sai (1060) oma wenna Bela wastu wõideldes lahingus surma. — 2) A. II, walitses 1205—35, käis 1217 Palestinas ristisõjas. Tema walitsuse ajal 1222 sai Ungari rahwas oma esimese riigipõhjusseaduse, bulla aurea, milles mõisniku-seisuse eesõigused kindlasti ära määrati.

Andréase orden, Wene kõige kõrgem orden ehk auumärk, Peter I. poolt 30. now. 1698 asutatud. Teda antakse ainult keiserliku perekonna liikmetele ja neile kõrgematele auukandjatele, kellel juba Aleksander-Newski ja Anna esimese järgu orden on. Ordeni-märgiks on kuldne, must-emalleeritud, kahepääga kotkas, kelle pääl kuldne, tumesinine emalleeritud rist, mille neljas otsas tähed S. A. P. R. (Sanctus Andreas Patronus Russiae, s. o. Püha Andreas, Wenemaa kaitsja) seisawad. Helesinist ordeni-paela, mille otsas ordeni-märk, kantakse üle parema õla ja kaheksajoonelist ehk kiirelist hõbe-tähte pahemal rinnal.

Andrée, Salomon, Rootsi põhjanaba-uurija, snd. 1854. Läks kahe sõbra (Strindberg’i ja Fränkel’i) seltsis Terawmägede (Spitzbergeni) saarelt (1897) õhulaewaga põhja-naba uurima. Sellelt reisilt ei ole ta enam tagasi tulnud. Ametlikult on ta surnuks tunnistatud.

Andréi Bogoljubski (1110—74), Wene würst Juri Dolgoruki poeg, sai pärast oma isa surma (1157) suurwürstiks, sundis Muromi ja Rjäsani würstid oma wõimu alla. Ta püüdis juba sel ajal terwet Wenemaad oma walitsuse alla ühendada ja suurwürsti-wõimu bojaride-wõimu alt wabastada; langes (1174) wandemeeste ohwriks.

Andrews (l. ändruus), Thomas (1813—86), Inglise wiisika- ja lahutusteadlane; kirjutas „ozoni“ üle.

Andria, Italia linn Bari maakonnas, 38,000 el.

Andrieux (l. angdriöö), Francois Guillaume (1759—1833), Prantsuse näitekirjanik, waliti 1816 Prantsuse akademia liikmeks, kirjutas kurb- ja naljamängusid.

Andrómache, Troja kangelase Hektori naene.

Andrómeda, 1) Greeka muinasajal Äthiopia kuninga Kepheus’e ja selle abikaasa Kassiopeia tütar. Greeka kangelane Perseus päästis ta inetu mere-eluka küüsist ja wõttis ka omale naeseks. 2) Ühe põhja-taewas leiduwa taewatähe nimi.

Andros, saar Greeka sarestikus, 405 rkm. suur, 19,000 in. Päälinn: Andros. Oli 1207—1566 isesew würstiriik.

Andrússow, alewik Smolenski kubermangus. Siin tehti 1667 rahu Wene- ja Poolamaa wahel. Rahu tingimiste järel jäi Smolensk, Seweria ja Tshernigow ning ülemwalitsus Wäike-Wenemaa kasakate üle wenelaste kätte.

Andújar (l. andúhar), Hispania linn Guadalquivir’i jõe ääres, 15,500 el.

Anemométer, — riist, mille abil tuule-kiirust mõõdetakse. Ta seisab neljast kopakesest koos, mille warred ristamisi on pandud ja mis tuulerõhu jõuul wõlwi ümber ajawad; wõlw on näitajaga ühendatud. A. paigutatakse katustele, sest et sääl tuule-wool wabam on.
Hariduse sõnaraamat Anemometer.png

Anemometer.

Anemone nemorosa, wt. tuulekannike; anemone pulsatilla, wt. karukell.

Aneroid (l. aneroid- ehk metall-barometer), ümargune metallist riist, mille abil õhu rõhumist mõõdetakse. Riista sees on mitmekordselt ringikeeratud õhuwaba, paenduwate seintega toru, mis iseäralise rataswärgiga ühendatud on. Kui õhk selle toru pääle rõhub, siis näitab rataswärgi näitaja õhurõhumise suurust. A. on Bidi poolt 1847 üles leitud.
Hariduse sõnaraamat Aneroid.png

Aneroid.

Anethum graveolens, wt. till.

Aneyrisma (Gr. k.), kohaline tuiksoonte laiaksminek (tuiksoonte wõrendik), sünnib tuiksoonte seinte rittessemineku põhjusel. Suuremate soonte juures on ta kardetaw, sest et niisuguste laiaksläinud kohtade lõhkemine werejooksu sünnitab, mille tagajärjel surm wõib tulla.

Angelica silvestris, wt. Maarja-putk.

Angelind ehk lume lõoke (plectrophanes nivalis), umbes kuue tolli pikune laululind, kes oma wärwi wanaduse ja aasta-aegade järele muudab. Nokk on temal suwel must, talwel kollane, jalad pruunjas-mustad. A-d toidawad endid mitmesugustest seemnetest.

Angerjas (anguilla vulgaris), pika, ussisarnase kehaga kala angerjate (muraenidae) sugukonnast. Ta kehakarw on selja päält sinikas ehk roheline-hall, kõht walge, silmad kullakarwa läikiwad, wäikesed ja seisawad suunurkade kohal. Päewa ajal peidab a. ennast muda ja rohu sisse warju, kust eha-ajal oma öösist rööwkäiku algab. Ta toidab ennast kõiksugustest elawatest ja surnutest weeloomadest. Raipe järele on a. wäga maias. Angerja liha on magus ja wäga raswane, sellepärast on ta hääs hinnas. Meie juures püütakse a-id enamisti mõrdadega. A-id tuntakse pääle 200 liigi. Nad elawad magedates ja soolastes wetes.
Hariduse sõnaraamat Angerjas.png

Angerjas.
Angerwaksad (spirae), põõsad ja mitmeaastased taimed, rooside (rosaceae) sugukonnast. Nad kaswawad niisketel kohtadel.
Hariduse sõnaraamat Angerwaksad.png

Angerwaksad.

Anglikani kirik, Inglise riigikirik, kuningas Heinrich VIII. poolt 1534 asutatud. Tema õpetus on protestantide õpetus, aga ta liturgia katoliklaste oma. Ka on ta walitsus katoliku kiriku walitsuse moodi. Tema eesotsas on piiskopid ja kaks pääpiiskoppi, kellest Canterbury pääpiiskopp ülem on. Kiriku pää on aga kuningas. Alamad waimulikud nimetatakse piiskoppide, need aga kuninga poolt. Piiskopid on ülemkoja liikmed, selle eest on aga parlamendil õigus kiriku asjade wahele segada. Rahaga ei toeta riik kirikut niihästi kui mitte sugugi.

Anglosaksid, üleüldine nimetus Germani tõugu rahwale, kes Jüüdimaa (Jütlandi) poolsaarel elas ja kelle hulka pääasjalikult anglid, saksid ja jütid arwati. A. läksiwad (449) Hengist ja Horsa juhatusel Inglisemaale, wõitsiwad säälsed rahwad ära ja asutasiwad sinna 7 riiki, nimelt: Kent, Essex, East-Anglia, Wessex, Northumberland, Mercia ja Sussex. — Wessex’i kuningas Egbert ühendas (827) kõik need üheks ainsaks riigiks. 1066 tuliwad normanlased ja häwitasiwad Hastings’i lahingu läbi anglosakside riigi ja wõimu.

Anglosakside keel. Anglosakside keel on Germani keelte haru, mille anglid ja saksid Inglisemaale wiisiwad ja mis sääl 7. aastasajal kuninga-koja, kiriku ja kirjanduse keeleks, iseäranis Alfred Suure tegewusel tõusis. Pärast seda, kui normanlased 11. aastasajal Inglisemaa oma wõimu alla wõtsiwad, sai Põhja-Prantsuse keel kuninga-koja, kohtu- ja ülematsugu rahwa keeleks, kuna anglosakside keelt ainult alamatsugu rahwas weel rääkis. Pärastpoole aga sulasiwad anglosakside ja Põhja-Prantsuse keeled ühte ja sellest segust sai siis praegune Inglise keel oma alguse.

Angóla, Portugalia asumaa Lääne-Afrikas, Kongoriigi ja Saksa Lõuna-lääne Afrika wahel; 1,315,460 rkm. suur, 412 milj. in. Päälinn: Loanda.

Angolapuu, punane wärwipuu.

Angora, Türgi linn Wäike-Asias, 28,500 el. Wanal ajal kutsuti teda Ankyra’ks.

Angora kits (capra Angora), suurte, rippuwate kõrwade ja pika, pehme, siidise willaga kits, keda Wäike-Asias, iseäranis Angora maakonnas kaswatatakse. Kõige paremat willa saadakse ühe-aastastest loomadest. A. will kaswab kuui 30 cm. pikaks ja temast walmistatakse wäga peenikest riiet, narmaid, jalg- ja woodi-waipe jne.
Hariduse sõnaraamat Angora kitsed.png

Angora kitsed.

Angoulême (l. angulääm), Prantsuse linn Charente jõe ääres, 38,000 el.

Anhalt, hertsogiriik Saksamaal, 2294 rkm. suur, 316,200 in. Päälinn: Dessau. A. idapoolne jagu on wiljakas madalik, läänepoolne jagu aga mägine (Harzi mägestik). Jõed: Elbe, Mulde, Saale, Bode. — Põlluharimine ja karjakaswatamine on õitsewal järjel. Saadused: kiwisüsi, sool, klorkalium, hõbe jne. A. on nimetamise wäärt ka oma metall-tööstuse ja kudumise-tööstuse saaduste poolest.

Anhydridid, (lahutusteaduses) weewabad happelised ühendused.

Anhydrit, mineral; weest waba weewlihappeline lubi. A. on harilikult walget karwa. Teda tarwitatakse tööstuses nii wäga mitmeks otstarbeks. Ehitusmaterjaliks ei kõlba ta mitte hästi, sest et wee-sisseimemise läbi gipsiks muutub ja seepärast hõlpsasti mureneb.

Anicet-Bourgeois (l. anisee burshoá), Auguste (1806—71), Prantsuse näitekirjanik. Kirj. umbes 200 näitemängu. Tema melodramasid, mille meistriks teda peetakse, näideldatakse weel nüüdgi Prantsusemaal suure eduga.

Anilin, kiwisöe, bentsoli ja lämmastik-happe saadus ehk produkt, mis raud- ehk tinapuru ja äädikaga läbi on töötatud. A. on wärwita wedelik, mis õhu käes kiiresti kollaseks muutub. Wärwitööstuses on a.-l wäga suur tähtsus, sest et tema abil nõndanimetatud anilinwärwisid tehtakse. Kui näit. a. ja lubjawesi kokku segatakse, siis saadakse helelilla wärw, mida ka siniseks õliks kutsutakse. Tähtsamad a-i-wärwid on: suksin, rosanilin, methylsinine, eosin, fluoreszeín, nigrosin jne. A. on mürgiline.

Anis (pimpinella anisum), üheaastane taim sarika- ehk putkekaswude (umbelliferae) sugukonnast. Tema wili on nõela-pää suurune seeme, millel hää lõhn ja magus maitse on ja mida arstirohuks, komwekkide walmistamiseks jne. tarwitatakse. A-t. kaswatatakse tema seemnete pärast kaunis suurel mõõdul Woroneshi, Podolia ja Kurski kubermangudes. A. seemnete essenzi tarwitatakse apteegis rohtude tegemiseks ja wiinawabrikutes (likööride ja peenikeste wiinade walmistamise juures).

Anklam, Preisi linn Pommeris (Stettini walitsuse-piirkonnas), Peene jõe ääres, 15,500 in.; tähttorn.

Anna Austrialane (1601—66), Prantsuse kuninganna, Hispania kuninga Philipp III. tütar, astus Prantsuse kuninga Ludwig XIII-ga (1615) abielusse, walitses pärast selle surma minister Mazarin juhatusel Prantsusemaa üle 1643—61. Tema walitsuse ajal oli fronde-mäss.

Anna Boleyn (l. bolein), Inglise kuninga Heinrich VIII. teine abikaasa, snd. 1507, hukati kuninga käsul Londonis 1536 ära; Inglise kuninganna Elisabeti ema.

Anna Iwanowna (1693—1740), Wene keiserinna, Peter Suure poolwenna, Iwan III. Aleksejewitschi, teine tütar; astus 1710 Kuramaa hertsogi Wilhelmiga abielusse, elas 1711 saadik lesepõlwes Mitawis, kutsuti 1730 bojaride Golitsõni, Dolgorukide, Golowinide poolt Wenemaa keiserinnaks. Ta wõttis kutse wastu ja asus Peterburisse elama. Siin jättis ta aga peagi walitsuse-wõimu oma armuosalise Ernst Johann v. Bironi (1737 saadik Kuramaa hertsog) kätte, kes siis oma meelt mööda Wenemaa üle walitses. A. I. walitsuseajal suurendati sõjawäge, asutati esimene kadeti-kool Wenemaale, kindlustati riigi ida-piiri ja peeti Poola- ning Türgimaaga sõda.

Anna Leopoldowna, Mecklenburi hertsogi tütar ja Braunschweigi hertsogi Anton Ulrichi abikaasa, oli oma alaealise poja Iwan IV. eest Wenemaa walitseja 1740—44. — Peter Suure tütar Elisabet Petrowna tõukas ta aga 25—26. nowembril 1741 troonilt ja saatis ta Holmogorõi linna, kus ta waesel wiisil surmani 1746 elas.

Anna Stuart (1664—1714), Inglise ja Iirimaa kuninganna 1702—14, Jakob II. tütar, oli wiimane Inglise riigi-walitseja Stuarti soost. Tema walitsuse ajal ühendati 1707 Inglise- ja Schotimaa (Suure Britannia nime all) üheks riigiks. Pidas sõda Prantsusemaaga, mis Utrechti rahuga 1713 lõpes.

Anna Haawa (päris nimega Aawakiwi), Eesti naisluuletaja, snd. 1866 Kodaweres, käis Tartus koolis, oli kooliõpetajana tegew. Kirj. „Anna Haawa luuletused“ 3 jagu.

Anna orden, Wene orden ehk auumärk, Holstein Gottorpi hertsog Karl Friedrich’i asutatud 1735, Wene keisri Paul I käsul Wene ordenite hulka wõetud; 4 järku. Ordeni ristil on päälkiri „Amantibus, justitiam, pietatam, fidem“ (õiguse, wagaduse, truuduse armastajatele). Selle ordeni teise järgu risti kantakse kaelas, kolmanda järgu risti nööbiaugus, neljandama järgu risti mõõga küljes. Ordeni punast, kollaste äärtega paela kantakse pahemal õlal.

Annálid (Lad. k.), aastaraamatud; ajaraamatud, milles sündmusi aastate järel jutustatakse.

Annenkow, 1) Mihail Nikolajewitsch (1835—99), Tagakaspia raudtee ehitaja ja awaliste tööde juhataja nälja aastal 1892—93. 2) Pawel Wassiljewitsch (1812—87), Wene kirjamees. Kirj. „Матеріалы для біографіи Пушкина“ (Pushkini eluloo materjal), „Воспоминанія и критическіе очерки“ (Mälestused ja arwustuselised kirjeldused).

Annexion (Lad. k. l. anneksion), juurdelisamine, wõõramaa ühendamine oma riigi maadega.

anni curréntis (Lad. k.), käesolewal aastal; anni futúri, tulewal aastal; anni praeteríti, läinud aastal.

anno (Lad. k.), aastal.

Annúnzio, Gabriele d’, Italia kirjamees, snd. 1864. Kirj. romanisid, luuletusi jne.

Anonym (Gr. k.), ilma nimeta.

Anórganiline (Gr. k.), eluta.

Ansbach, linn Baierimaal, 18,800 elanikku.

Anseele, Eduard, Belgia sotsialist, snd. 1856 Gent’i linnas, asutas Belgia tööliste-erakonna ja ajalehe „Vooruit,“ waliti 1894 parlamendi liikmeks. Ta on ühistöö-seltside asutamise ja juhatamisega Belgias palju kasulikku tööd teinud.

Anselm of Canterbury (Canterbury Anselm), scholastilise mõttetarkuse isa, snd. 1033 Aosta linnas, sr. 1109 Canterbury linnas pääpiiskopina. Wõitles katoliku kiriku õiguste ja paawsti wõimu suurendamise eest. Tema tähtsam kirjatöö on: „Cur Deus homo?“ (Mispärast sai Jumal inimeseks).

Ansgar, põhjamaade apostel, snd. 801 Picardia maal, kuulutas 826 kuni 828 ristiusu õpetust Schleswigis ja Jüüdimaal (Jütlandi), umbes 829 Rootsimaal, 848—50 Daani- ja Rootsimaal, nimetati 831 Hamburi pääpiiskopiks, sr. 865.

Antárktiline (Gr. k.), põhja nabatähe wastu olew, s. o. lõunanaba ümber olew.

Antennaria dioica, wt. kassikäpp (taim).

Anthemis, wt. karikakrad.

Anthológia (Gr. k.), luuletuste kogu.

Anthoxanthum odoratum, wt. Maarjahein.

Anthrakósis (Gr. k.), söetolm kopsudes, mis pea kunagi inimese juures ei puudu; õige rohkesti leidub teda söekaewajate kopsudes. Niisugune söetolmu kord teeb selle osa kopsu, kus ta sees on, kõwaks ja tõrjub õhu wälja.

Anthrastén, wärwita, siidi läikega, wastiku lõhnaga, kristalliline pulber, sulab 213 graadi ja keeb 300 graadi C. sooja käes. A-i leitakse kiwisöe tõrwast, tarwitatakse suurel mõõdul kunstliku alistarini walmistamiseks.

Antrastít, must, läikiw kiwisüsi. Päris kiwisöest läheb ta selles lahku, et ta ilma suitsu ja haisuta põleb. A-s on 94% süsinikku. Suured a. lademed on Põhja Amerikas ja Inglisemaal. Wenemaal on a. Doni kasakate maal ja Olonetsi kubermangus leida. Wenemaalt saadakse a-i umbes 40 milj. puuda aastas. Pääle hariliku kiwisöe on a. üks tähtsamatest küte-ainetest. Et ta ilma suitsuta põleb, siis tarwitatakse teda iseäranis elumajade kütmiseks.

Anthriscus silvestris, wt. haraka-pütsik.

Anthropológia (Gr. k.), inimese looduseõpetus, langeb kahte jakku: kehaline (wiisiline ehk somatiline a.) ja waimline (psüchiline a.); ka õpetus seltskonnalisest elust (sotsialine ja politiline a.) ja kultura edasijõudmisest.

Anti (Gr. k.), wastu.

Antiaris toxicaria, kuulus mürgi-puu, kaswab Jawa saarel.

Antichrist (Gr. k.), Kristuse wastane; ristiusu weri-waenlane.

Anti-cornlaw-league (Inglise k. l. änti-kornloo-liig), ühisus, mille Cobden 1838 Inglisemaale asutas, et wiljatollide wastu wõidelda.

Antidótum (Gr. k.), wastu-mürk, wastu-rohi.

Antisebrín, palawiku wastu tarwitataw arstirohi, mis anilinist ja äädikahappe-anhydritist on kokku pandud.

Antikrítik, wastu-arwustus.

Antilíbanon, Syria mägestik, Libanoni mägestikust idapool. Kõige kõrgem mäelatw: Hermon (2759 m. kõrge).

Antille saared, Amerika saarestik Atlandi meres, Põhja- ja Lõuna-Amerika wahel, Mexiko lahest idapoole; 244,478 rkm. suur, 512 milj. in. Saarestik langeb kahte jakku: a) Suured Antilled, kuhu arwatakse: Kuba, Haiti, Jamaica, Puerto-Rico; b) wäiksed Antilled. A. saared on Taani, Hollandi, Inglise, Prantsuse ja Ühisriikide päralt.

Antilopid (antilopa), loomad imetajate liigist, mäletsejate seltsist. Nad elawad Afrikas, Kesk- ja Lõuna-Asias, Kesk- ja Lõuna-Europas ja Põhja-Amerikas karjade kaupa koos. Tähtsamad a. seltsid on: India antilope (antilopa cervicapra); gasell (a. dorcas), kelle kodumaa Põhja-Afrikas ja Persia; saiga (a. saiga), elab Lõuna-Siberi rohtlaanedes ja lagendikkudel suurte karjade kaupa; gnu (a. gnu), elab Lõuna-Afrikas; kaljukits (a. rupicapra) elab Alpi-, Pyrenei- ja Kaukasia mägestikkudes.
Hariduse sõnaraamat India antilope.png

India antilope.

Antimon (Lad. k. Stibium), hõbewalge, abras metall; leitakse harwa puhtalt, waid enamasti ikka weewliga ühendatud. Segust, milles 1 jagu a-i ja 4 jagu seatina tehtakse trükitähtesid. Apteegis walmistatakse a. ühendustest wäga mitmesuguseid arstirohtusid.

Antinómia (Gr. k.), üksteise wastu käiwad seadused (ühes ja samas seaduseraamatus).

Antiochía (Eesti piiblis Antiokia), wanal ajal Syria päälinn, Orontos’e jõe ääres, kuninga Seleukos I. Nikatori põhjendatud 301 e. Kr. — Nüüd Türgi linn Antakia.

Antíochos, Syria kuningad. 1) A. I., walitses 280—261 e. Kr., kutsuti Soteriks (päästjaks), sest et Kelti tõugu galatlaste üle wõidu sai. 2) A. II. Theos („jumal,“ nõnda mileslaste poolt hüütud, sest et ta neid hirmuwalitseja (tyrannose) Timarchos’e ikkest päästis), walitses 161—246 e. Kr., kaotas Parthia ja Baktria. 3) A. III. Suur, walitses 224—187 e. Kr. wõitis (198) Egiptuselt Palästina. Romlaste wastu sõdides (192—189) oli ta sunnitud (189) Wäike-Asias kõik maad, mis Taurus’e mägestikust põhjapool oliwad, romlastele jätma. Suri Elymais’is 187. 4) A. IV. Epiphanes walitses 175—163 e. Kr. Tea walitsuse ajal tõstsiwad juudid Makkabeijide juhatusel mässu.

Antipáthia (Gr. k.), wastumeelsus; wastik tundmus kellegi ehk millegi wastu.

Antípatros (Antipater), Makedonia sõjaülem, Greeka mõttetarga Aristoteles’e õpilane, oli 334 e. Kr. Makedonia maawalitseja ja pärast Aleksander Suure surma ühes Krateros’ega asewalitseja Europa maade üle, wõitis 330 spartalased Megalopolis’e juures ja 322 athenalased.

Antiphlogístika (Gr. k.), arstirohud, mis põletiku wastu tarwitatakse, nagu näit. jää, werelaskmine jne.

Antiphlogistid, 1) arstid, kes kõiki haigusi põletikuwastaste arstirohtudega (antiphlogistika) arstiwad ehk arstida tahawad; 2) lahutusteaduses kutsutakse a-ks lahutusteadlase Lavoisiers’i õpetuse poolehoidjaid.

Antiphon (Gr. k.), riist mille abil hääli (kära, müra, kõnet jne.) wähendatakse ehk kaotatakse, nii et neid enam kuulda pole. A. pandakse tarwitamise puhul kõrwa sisse.

Antiphon (480—411 e. Kr.), Greeka kõnemees. Teda peetakse politilise kõnekunsti loojaks. Hukati (411) äraandjana ära.

Antiphónia, wastulaul; lauldakse jumalateenistuse ajal kahe koori ehk kirikuõpetaja ja koguduse wahel.

Antipóded (Gr. k.), inimesed, kes teine teisel pool maakera elawad, nii et nende jalad otsekohe wastastikku üksteisele on; wastujalgsed. A-del on (pääle nende, kes maa-poolitaja ehk ekwatori all elawad) aastaajad ümber pööratud, nii et kui ühedel suwi, siis teistel talw, kui ühedel kewade, teistel sügise.

Antipyrétika (Gr. k.), palawikuwastased arstirohud.

Antipyrín, walge pulber, tarwitatakse palawiku, neuralgia (erguwalu) ja ergulise pääwalu (migräne) wastu.

Antiqua (l. antìíkwa), Ladina keele trükitähed; näit. a b c d e

Antiquar (Lad. k., l. antikwaar), 1) wana-aja tundja ja uurija; 2) wanade, tarwitatud raamatute kaupleja.

Antirrhinum linaria, wt. käokannus.

Antisana, tulepurskaw mägi Andes’e mägestikus Lõuna-Amerikas, 5746 m. kõrge.

Antisemít, juutide wastane ehk waenlane.

Antisemitísmus, juudi-wastasus.

Antiséptika (Gr. k.), mädanemise wastu tarwitawad arstirohud, nagu: karboli hape, sublimati sulatis, jodoform, lysol, salitsil-hape, kreosot jne.

Antispasmódika (Gr. k.), krampisid wähendawad arstirohud, nagu: bromkalium, morphium jne.

Antisthenes, Greeka mõttetark, elas u. 400 e. Kr., oli Sokrates’e õpilane, põhjendas n. n. kyniko’de kooli. Ta wihkas uhkust, rikkust, auu ja elu-maitsmist. Õpetas, et woorus on ainukene abinõuu õnnelikuks saamiseks. Tema kuulsam õpilane oli Diógenes.

Antithese (Gr. k.), wastuseadmine; mõistete wõrdlemine, mis üksteisele risti wastu käiwad, näit. rahu kosutab, waen kaotab.

Antokolski, Markus, Wene kujuraiuja, snd. 1843 Wilnas juudi soost wanematest.

Antónius, Mõttetark (harilikult Marcus Aurelius), Roma keiser, walitses waljusti ja targasti 161—180; oli Stoa poolehoidjana kristlaste wastane; wõitis partlased ja markomanlased.

Antónius, Marcus, Roma riigimees, oli (44 e. Kr.) Cäsar’iga ühes konsul, tunnistati Cicero päälekäimiste tagajärjel isamaa waenlaseks, tegi (43) Octavianus’e ja Lepidus’ega kolmiklepingu. A. ja Octavianus jagasiwad pärastpoole (40) riigi oma wahel ära, kus juures A. Idamaad omale sai. Octavianus kaebas Roma senatis tema ja kuninganna Kleopatra pääle kõlwatu elu pärast, mille tagajärjel sõda sündis. A. sõjawäed löödi (31 e. Kr.) Aktion’i lahingus, mille pääle A. end 30 e. Kr. ära tappis.

Antwérpen, Belgia linn Schelde jõe ääres, 291,000 el. (eeslinnadega kokku aga umbes 350,000 el.). A. on oma tähtsuse poolest teine kaubalinn Europa mannermaal. Linnas on tugew kindlus, kolm sadamat (sõja-, wäljarändajate- ja kauba-sadam), kõige wanem börse Europas, akademia, pääkirik, museumid, loomade- ja taime-aid, merekool, diamandi ihumise-kodad, suhkruwabrikud, laewa ehitamise töökojad jne. — A. oli keskajal kõige rikkam linn Flanderis. Tema õitseaeg oli 15. aastasajal.

Anúbis, egiptlaste „surnute jumal“.

Anuria (Gr. k.), kuse kinnijäämine; tuleb harilikult, kui neerud ehk kusepõis wigane on.

Anzengruber, Ludwig (1839—89), Saksa kirjanik. Kirj. näitemängusid, juttusid ja romanisid. Tema juttudest on mitmed Eesti keelde tõlgitud.

Aoríst (Gr. k.), Greeka keele-õpetuses: ajasõna rajatud minewik.

Aòrta (Gr. k.), kõige suurem keha were tuiksoon, mille kaudu weri südame pahemast eelkambrist wälja jookseb. A. läheb esiti üles ja temast tulewad kolm haru wälja, millest üks kaheks jaguneb. Nendest neljast oksast läheb kaks kaelasse ja pää sisse — kaela tuiksooned, ja kaks oksa läheb kätesse — käe tuiksooned. Pärast seda pöörab a. alla poole ja jookseb selgroo kõrwal kuni niute luudeni ja jaguneb siis kubeme tuiksoonteks. Kõik nimetatud a. oksad jagunewad omakorda ikka rohkem ja rohkem ja jääwad ise peenemaks, kuni wiimaks juuksekarwa jämedused on ja igat keha nurka täidawad.
Hariduse sõnaraamat Aorta.png

Aorta.

Aósta, linn Ülem-Italias, 15,600 el. Asutatud 25 e. Kr.

Apanage (Pr. k., l. apanaash’) aastaraha, mis walitseja-soo liikmetele makstakse.

Apáthia (Gr. k.), osawõtmatus, himuta olek, tuimus.

Apatít, wt. luulubi.

Apélles, kõige kuulsam Greeka kunstmaalija, Kolophon’ist pärit, elas 356—308 e. Kr., oli Aleksander Suure sõber.

Apelsinipuu (citrus aurantium sinense), wiljapuu rutaceae’de sugukonnast. Tema kodumaa on Lõuna-Asia, kaswatatakse aga ka Lõuna-Europas (iseäranis Wahemere kallastel). Europas kaswab a. 30—35 jalga kõrgeks. Kümnejala kõrgune ja jatkatud a. annab kõige paremat ja maitsewamat wilja.

Apennínid, Italia mägestik. A. algawad Liguria mere äärest ja lõpewad Italia kõige lõunapoolsemas otsas. Nad on 1190 km. pikad ja 30—135 km. laiad. Kõige kõrgem mägi on: Gran Sasso d’Italia (2921 m.). Apennini mägestik langeb järgmistesse jagudesse: Liguria-, Etruski- ja Roma-A., Abruzzid, Neapoli- ja Kalabria-A. Õõnesteed: Boechetta, La Juta, Furlo jne.

Aphasia (Gr. k.), rääkimise wõimaluse puudus, ehk küll kõneriistad terwed on; tuleb pääaju teatud koha wigastamisest.

Aphis, lehetäi.

Aphonia (Gr. k.), hääleta olek, sünnib kõrihaiguste tagajärjel.

Aphorismid (Gr. k., ebemed, riismed, purud, risud), lühikesed mõtteawaldused.

Aphrodite, greeklaste armastuse ja ilu naisjumal.

Apia, Samoa saarte päälinn, Waikse mere, Upolu saarel.

Apis, muinasegiptlaste juures must, lauk-otsaga härg, keda iseäranis Memphis’e linnas pühaks peeti.

Apocynum muscipulum, wt. kärblaste püüdja.

Apodiktiline (Gr. k.), kindel, kahtlemata, ümberlükkamata (ütelus, teadus jne).

Apokalypse (Gr. k.), ilmutus iseäranis apostel Johannese ilmutus.

Apokrypha ehk Apokriwa raamatud, piiblis iseäraline osa kirjasid, mis mitte pühakirja täies auus ei ei seisa, aga „muidu kasulikud lugeda on“. Wana testamendi a. raamatud on: Makkabeijide, Juditi, Tobia raamatud, Salomoni ja Siraki tarkuse raamatud ja mõned pärastpoolsed lisad Tanieli ja Estheri raamatute kohta. Kõige tuttawamad Uue testamendi a. raamatud on: Jakobi, Nikodemus’e ewangeliumid, Tooma ja Pauluse teod.

Apóllo (Lad. k.) ehk Apollon (Gr. k.), greeklaste muinasusus päikese-walguse, kunstide ja teaduse ning ettekuulutuste jumal; pääjumala Zeus’i ja Leto poeg, Artemis’e wend.

Apollodóros 1) Greeka kunstmaalija, elas u. 480 e. Kr. Athenas. 2) ehitusemeister, Damaskusest pärit, elas Trajanus’e ja Hadrianus’e walitsuse ajal (90—128 p. Kr.), ehitas „Forum Trajanum’i“, Trajanus’e samba Roma linna ja Turnu Severinu juures silla üle Donau jõe.

Apológia (Gr. k.), kaitsekiri — Apologét, kaitsja.

Apoplexia (Gr. k. l. apopleksia), halwatus, rabandus.

Apóstel (Gr. k.), saadik. Nii nimetati Jesuse 12 jüngert. Need oliwad: Simon Petrus, Andreas, Jakobus (Sebeduse poeg), Joannes, Philippus, Bartholomäus, Thomas, Matteus, Jakobus (Alweuse poeg), Judas Thaddäus, Simon Selotes ja Judas Iskariot.

a posteriori (Lad. k.), elunähtustest saadud ehk kogutud.

Apostróph (Gr. k.), kustutamise märk (’).

Apothéos (Gr. k.), jumalaks tunnistamine; taewasse-minemine.

Apparát (Lad. k.) tähendab tööriista ehk abinõuu, mis nii wäike ja lihtne on, et teda masinaks nimetada ei wõi, kuna aga a. ometi mitte nii lihtne ei ole, nagu harilik tööriist.

Apellation (Lad. k., l. apellatsión), edasikaebtus.

Appendix (Lad. k. l. appéndiks), lisa.

Appenzell, Schweizi kanton, langeb kahte poolkantonisse: 1) A.-Innerrhoden, 178 rkm. suur, 13,000 el.; päälinn: Appenzell; 2) A.-Ausserrhoden, 242 rm. 56,000 el.; päälinn Herisan.

Appetít (Lad. k. himu), söögi-isu.

Appianos, Greeka ajalookirjutaja Aleksandriast, elas 2. aastasajal p. Kr., oli Egiptuse maawalitseja. Kirj. „Roma ajalugu“ kuni Augustuseni. Sellest ajaloost on meie ajani ainult mõned osad järele jäänud.

Apponyi (l. ápponji), Albert, Ungari politikamees, snd. 1846. a. Wienis, wanameelse politikamehe krahw Georg A. (1808—99) poeg. Albert A. on 1872. a. saadik peaaegu wahetpidamata Ungari saadikutekogu liige, kus ta kõige paremate kõnemeeste hulka loetakse. Esiti hoidis ta wanameelsete poole, siis oli ta rahwuse-erakonna juhataja (1878—1899). Walitsuse wastu pidas ta enamasti wõitlust, Tiszad luges ta Wieni wastu liig järelandlikuks ja ka wägiwaldset Banssy politikat ei kiitnud tema hääks. Aga kui mõõdukas ja õiglane Koloman Szell pääministriks hakkas, ühines A. wabameelse walitsuse-erakonnaga (1899), ja waliti saadikutekogu presidendiks (1901). Aga ta lõi wabameelsetest uuesti lahku, kui hoolimata Stefan Tisza nende ja walitsuse etteotsa astus (1903). Suurelt jaolt oli see tema töö, et wabameelne erakond langes ja Kossuthi iseseiswuse erakond wägewaks läks. Wiimasega ühines ta (1904 lõpul). Kui see (1906 kewadel) walitsema pääsis, sai A. hariduseministriks. Sellena ajas ta wäikeste rahwuste wastast politikat.

Apposition (Lad. k., l. áppositsiòn), keeleõpetuses „nimesõna lisandus ehk täiendus“ s. o. nimisõna, mis teist nimesõna ligidamalt ära määrab, näit. keiser Peter, kuningas Daawet, peremees Mart.

Appretúr (P. k.), silitus, kaunistus; riidele tärgeldamise, triikimise ja pressimise läbi ilusamat, siledamat wäljanägu andma.

Approbation (Lad. k., l. approbatsión), 1) luba andmine, näit. arstidele, aptekritele, ämmaemandatele jne. oma ametit pidada; 2) hääks kiitmine.

Approbátur(Lad. k.), hääks kiitma; a. cum laude, kiitusega hääks kiitma.

Apràksin, 1) Fedor, krahw, Wene admiral, Peter Suure kaastegelane, kaitses (1708) Wene laewastikuga Peterburi linna rootslaste wastu, oli kuni 1721 Wene laewastiku juhataja, sr. 1728. — 2) Stepan Fedorowitsch (1702—1760), Wene sõjawägede ülem-juhataja (feldmarschall), sõdis 1736—39 türklaste ja 1757 preislaste wastu.

après nous le déluge (Pr. k. l. apree nuu lö de lüüsh), „Pärast meid (tulgu) weeuputus“, nii olla Prantsuse kuninga Ludwig XIV. armuke Pompadour ütelnud.

April (Lad. k. aperire, awama), Jürikuu.

a priori (Lad. k.), mõistuse järele (otsustades).

a propos (Pr. k. l. a propoo), õigel, parajal ajal (tuleb mulle meelde).

Apsheron, poolsaar Kaspia mere läänerannal, kuulus oma nafta-hallikate ja muda-purskawate mägede poolest.

Apteek (Gr. k.), arstirohtude-walmistamise- ja müügi-koht.

Apteegi-kaalud: 1 apt. nael ehk libra (℔) = 12 untsi = 84 solotnikku; 1 unts (℥) = 8 drahmat; 1 drahma (ℨ) = 3 skruupeli; 1 sruupel = 20 graani; 1 graan = 0,06 gr.

Apuléjus (Appulejus), Aulus Lucius, Roma kirjamees, snd. u. 125 Karthagos, elas 2. aastasaja lõpul Romas. Kirj. romani „Kuldne eesel“, millest üks osa „Amor ja Psyche“ wäga ilus on.

Apúlia (It. k. Puglia l. pullja), Italia keskhommikupoolne poolsaar, 19,110 rkm. suur, 1,930,000 in. Siin on Italia järgmised maakonnad: Bari, Lecce ja Foggia. Apulia tasandik. Poolsaare päriselanikud on ausonlased.

Aqua (Lad. k. l. ákwa), wesi. — a. amydadarum amarum, mõrumandlite wesi; a. destillata, puhastatud wesi; a. vitae (elu wesi), põletatud wiin.

Aquaeduct (Lad. k. l. akwädukt), weewärk; iseäranis niisugune weewärk, kus weejuhitus kõrgete sammaste pääle on ehitatud. A-sid ehitasiwad wanal ajal roomlased ja nende hiiglawaremeid on weel nüüdgi mitmes paigas leida.

Hariduse sõnaraamat Aquaeduct.png

Aquaeduct.

Aquamarin (l. akwamarìn), läbipaistew, mere-wee karwa roheline kalliskiwi, beryllide tõuust. Wenemaal saadakse a-i Nertschinski, Urali ja Altai mägedest; leitakse ka Siziliast.

Aquarell (It. k. l. akwaréll), wesiwärwidega maalitud pilt.

Aqua Tosana (It. k. l. akwa tosána), mürgine ehk kihwtine jook, mida Siziliast pärit olew meesterahwas Tosana 17. aastasajal walmistas.

A quatre mains (Pr. k., l. a katr mäng’s), muusikas: „neljale käele“ s. o. kahe inimese mäng.

Aquila (Lad. k. l. akwíla), kotkas.

Aquila, Italia linn Abruzzi-mägestikus, 21,600 el.

Aquileja (l. akwileeja), Austria linnake, Adria mere ligidal. Oli muinas-ajal kindlustatud kaubalinn, kus pääle 100,000 in. elas. A. on romlaste asutatud 182 e. Kr. Hunnide kuningas Attila häwitas ta 452 ära.

Aquilegia vulgaris, wt. karukell.

Aquitania (l. akwitánia), Roma maakond muinas-Gallias, Pyrenei mägestiku ja Garonne jõe wahel. 412 wõitsiwad läänegotlased ja 507 frankid ta ära. Kutsutakse keskajast saadik Guiennéks. Oli 1152—1451 laenuna (läänina) Inglise kuningate käes. Ühendati kuningas Karl VII ajal lõpulikult muu Prantsusemaaga.