Hariduse sõnaraamat/BI–BO

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
A–AJ
AK–AM
AN–AQ
AR–AS
AT–AZ
BA
BE–BH
BI–BO
BI
BJ
BL
BO
BR–BÜ
CA–CH
CI–CZ
DA–DE
Hariduse sõnaraamat

Biáfra-bai, Guinea lahe idapoolne jagu.

Biala, kreisilinn Sjedletsi kub.; 13,500 el.

Biarritz, Prantsuse linn Biscaya lahe ääres; 11,500 el.; üks kõige kuulsamatest ja toredamatest Prantsuse mere-supeluskohtadest.

Bibliographia (Gr. k.), raamatute kirjeldus, raamatute-teadus.

Bibliomania (Gr. k.) raamatute-haigus.

Bibliophil (Gr. k.), raamatute-sõber,

Bibliothek (Gr. k.), raamatukogu.

Bicêtre (bisäätr), küla Parisi linna lähedal. Sääl on kuulus waimuhaigete maja.

Bichat (l. bishaa), Marie François Xavier (1771—1802), Prantsuse arst; teaduselise kude-õpetuse (histologia) põhjendaja.

Bidens tripartitus, wt. ojakold.

Bielefeld, linn Preisimaal (Westfalenis), Lutter’i jõe ääres; 74,500 el. Kuulus oma lõuendi-tööstuse poolest.

Bielenstein, August Dr. (1826 kuni 1907), Läti keeleteadlane, õppis (1846—52) Tartu ülikoolis usuteadust, oli 1852—67 kirikuõpetajaks Uues-Autzis (Tukkumi kreisis) ja 1867 a. saadik Saksa koguduse õpetaja Doblenis; waliti 1864 Läti-kirjanduse seltsi juhatajaks ja oli selles ametis kuni 1895. Kirj. muu hulgas „Grammatik der lettischen Sprache“ (Läti keeleõpetus); korjas Läti rahwa-laulusid ja mõistatusi ning ilmutas neid trükist. B. kõige tähtsamad kirjatööd on: „Grenzen des lettischen Volksstammes und der lettischen Sprache in der Gegenwart und im 13. Jahrhunderte“ (Läti rahwa ja keele piirid nüüd ja 13. aastasajal), „Die Holzbauten der Letten“ (Lätlaste puu-ehitused). Need mõlemad kirjatööd ilmusiwad Peterburi teaduste akademia kulul.

Bierbaum, Otto Julius, Saksa kirjanik, snd. 1865. Kirj. romanisid, luuletusi jne.

Biernátzki, Johann Christoph (1795—1840), Saksa kirjanik, oli kirikuõpetaja Friedrichstadt’is. Kirj. „Der Hallig“ jne.

Biff (Ingl. k.), härjaliha.

Biffsteak, praetud loomaliha tükk.

Biisami rott, wt. Bisami rott.

Biisk, linn Tomski kubermangus (Siberis), Bija jõe ääres; 20,000 el.

Biisoni härg, wt. Bisoni härg.

Bilánz, lõpuarwe (raamatupidamises).

Bilbao, Hispania linn, Nervioni jõe ääres; 83,300 el.

Bilbassow, Wassili Aleksejewitsch, snd. 1838 a., Wene ajalooteadlane ja kirjanik.

Bilderdyk (l. bilderdeik), Willem (1756—1831) Hollandi luuletaja ja ajalookirjutaja.

Bileam (Piileam), Mesopotamia tark, kes 4. Mos. 22 järel juutisid kõrbes pidi ära wanduma, kuid selle asemel õnnistas ta neid.

Bill (Uue Lad. k.), Inglisemaal seaduse eelnõu ehk projekt, mis parlamendile ette pandakse.

Billard (Pr. k. l. billjaar), tuttaw kuulimäng. Teda leitakse juba 16. aastasajal Italias; tuli meile Saksamaalt 19. aastasajal.

Billjon, miljon miljonisid.

Billiton, Hollandi saar Borneo ja Banka wahel; 4800 rkm. suur.

Billroth, Theodor (1829 kuni 1894), kuulus Saksa haawa-arst, oli 1867 a. saadik prof. Wienis. Kirj. „Allgemeine chirurgische Pathologie und Therapie“ jne.

Bilma, Sahara kõrbesaar.

Bimána (Lad. k.), kahekäelised: inimesed.

Bimetallistid, kahe rahasistemi nõudjad. Kui 70-datel aastatel hõbeda hinnad langesiwad, hakkasiwad Saksa ja Amerika mõisnikud ja teised nõudma: tähtsamad maailma-riigid, kõige päält Saksamaa ja Amerika, leppigu isekeskis kokku, et hõbe nii ja nii palju kulla hinnast (arwata 116) peab maksma ja et hõberaha niisama nagu kuldraha iga summani wastu wõtta tuleb. Saksa mõisnikud arwasiwad, et hõberaha-maad, kes wilja wälja saadawad, neile oma wõistlusega palju kahju teewad ja lootsiwad selle wõistluse wastu bimetallismuselt abi. Nemad waikisiwad, kui kullasaak rohkenes ja wäljamaa wiljale kõrged tollid pääle pandi.

Binócle (Pr. k.), wäike kahetoruga kiiker (pikksilm).

Binnë (Benuë), Niger’i jõe pahem haru (Sudanis). B. jõe leidis 1851 sakslane Barth, ta hallika aga Flegel (1883) üles.

Biographia (Gr. k.), elulookirjeldus. — Biograph, elulookirjutaja.

Biologia (Gr. k.) elu õpetus.

Bionomia (Gr. k.), elu seaduste õpetus.

Biostatik (Gr. k.) keskmise elupikkuse õpetus.

Birch Pfeiffer, Charlotte (1800—1868), Saksa naisnäitleja ja näitekirjanik. Kirj. hulga näitemängusid kõlblise sihiga.

Birjutsch, kreisilinn Woroneshi kubermangns; 13,200 el.

Birkenhead (l. birkenhed), Inglise linn, Mersey jõe pahemal kaldal, Liverpool’i wastu; 112,000 el.

Birma (Barma, Burmas), Inglise maakond Taga-Indias, oli u. 100 aasta eest iseseisew, tugew ja suur riik oli. Ta langeb kahte jakku: Ülem-Birma (318,000 rkm. suur, 4,8 milj. in.) ja Alam-Birma (220,000 rkm. suur, 5,4 milj. in.). Päälinn: Mandalai. Saadused: kuld, kallid kiwid, riis, nisu, tubak, thee, suhkur, indigo. Elanikud on Mongoli tõugu ja suuremalt jaolt Buddha usku.

Birmingham (l. börminghämm), Inglise tööstuselinn Tame ja Rea jõgede ääres; 548,000 el. B-s walmistatakse iseäranis palju metall-tööstuse saadusi, nagu: masinaid, raudtee-rööpaid, püssisid jne.

Biron, krahw Ernst Johann (1690—1772), Wene keiserinna Anna Iwanowna armuosaline, oli Kuramaa mõisniku Bühren’i poeg, läks ühes Anna Iwanownaga. kui see Wene keiserinnaks sai, Mitawist Peterburisse, tõusis siin järk-järgult ikka kõrgemale ja oli warsti kõigewägewam wõimumees Wenemaal; 1737 waliti ta Anna Iwanowna soowil Kuramaa hertsogiks; nimetati 1740 alaealise keiser Iwan Antonowitschi eestkostjaks; wõeti 1741 Münichi poolt wangi ja saadeti Pelõmi (Tobolski kubermangu), kust selsamal aastal Jaroslawlisse wiidi; 1762 wabastati ta wangipõlwest; 1763 hakkas ta Kuramaad hertsogina walitsema, astus aga 1769 sellest ametist oma poja kasuks ära.

Birsk, kreisilinn Ufa kubermangus, Belaja jõe ääres; u. 9000 el.

Bisam, wt. Moschus-elajas.

Bisami-rott ehk ondatra, kobra sarnane närija-loom, elutseb Kanadas.

Bis (Lad. k.), kaks korda.

Bis dat qui cito dat (Lad. k.), kaks korda annab see, kes ruttu annab.

Bischof, Karl (1792—1870), Saksa lahutuseteadlane ja maateadlane (geolog), oli 1822 a. saadik prof. Bonnis. Tema tähtsam kirjatöö on: „Lehrbuch der physikalischen u. chemischen Geologie“.

Bismargi saarestik, Saksa saarestik Waikses okeanis, Uue-Guineast idapoole; u. 47,000 rkm. suur. Sellesse saarestikusse arwatakse: Uus-Pommeri, Uus-Mecklenburg’i Admiraliteedi saared jne. Saarte elanikud on papuad. — B.-saarestik on 1885 a. saadik Saksa päralt.

Bismarck-Schönhausen, würst Otto Eduard Leopold, Saksamaa kõige tähtsam riigi- ja politikamees, snd. 1815, õppis (1832 kuni 1835) Göttingeni ülikoolis õiguseteadust: 1847—51 oli ta kange tagurlaste poolehoidja; nimetati 1859 Peterburisse ja 1862 Parisi saadikuks. Oma diplomatilise osawuse ja wõidurikaste sõdade läbi Taanimaaga (1864), Austriaga (1866) ja Prantsusemaaga (1870—71) ühendas ta Saksamaa üheks tugewaks riigiks. Saksa riigikantslerina (1871 kuni 1890) mõjus ta tuntawalt Europa politika kohta. Suri 1898.

Bisoni härg, (bos americanus), imetaja elajas mäletsejate seltsist, kaswab 3 m. pikaks ja 2 m. kõrgeks, elutses endisel ajal suurte karjade kaupa peaaegu terwes P.-Amerikas, nüüd aga kaswatatakse neid weel ainult „Yellowstone“ puiestikus.

Bister, pruun wärw, walmistatakse Saksamaa saarepuu nõest ja gummist, ka mangan-oksiidist.

Bisúlca (Lad. k.), sõrakandjad elajad.

Bithynia, maakoht Wäike-Asias, Mustamere ääres; oli 280—74 e. Kr. iseseisew riik.

Bitjúga, Doni jõe pahem haru, u. 240 w. pikk.

Bitjúga hobused, tugewate tööhobuste tõug, keda Woroneshi kubermangus Bitjugi jõe kaldal kaswatatakse.

Bitumen, üleüldine nimi süsiwesinikkudele, nagu: asfaldile, kiwiõlile, mäetõrwale jne.

Bitzius, Albert (kirjanikunimega Jeremias Gotthelf), Schweizi kirjanik, snd. 1797 Murten’is, sr. 1854 Lützelflüh kirikuõpetajana. Kirj. juttusid rahwa elust, nagu: „Uli der Knecht“ (sulane Uli), „Uli der Pächter“ (rentnik Uli), „Geld u. Geist oder die Versöhnung“ (raha ja waim ehk lepitus), „Dursli, der Branntweinsäufer“ (joodik Dursli) jne.

Biwak (Pr. k. bivouac), wäeleer lausa taewa all. Biwakis puhkab sõjawägi nii, et ta ruttu wõitlusesse wõib minna, iga wäeosa oma sõjariistade lähedal.

Bjarmid, wt. permalased.

Bjelaja, Kama jõe pahem haru, 900 w. pikk.

Bjelbog (walge jumal), slaawlaste „hääduse jumal“.

Bjelew, linn Tula kubermangus, Oka jõe ääres; u. 10,000 el.

Bjelgorai, kreisilinn Ljublini kubermangus; 6300 el.

Bjelgórod, kreisilinn Kurski kubermangus; Donetsi jõe ääres; 22,000 el.; seebi ja nahawabrikud.

Bjelinski, Wissarion Grigorowitsch, Wene kirjanduse-arwustaja, snd. 1810 Sweaborgis, sr. 1848 Peterburis. Kirj. ajakirjades „Телескопъ, Отесчественныя Записки ja Современникъ“ arwustusi Gogoli, Puschkini, Lermontowi ja teiste Wene kirjanikkude tööde kohta. — B. ülesanne oli nende arwustuste abil Wene seltskonda inimsuse aadetes kaswatada.

Bjelo-ósero (W. k. „walge järw“), kalarikas järw Nowgorodi kubermangus, u. 1000 rw. suur; on Maria kanali kaudu Onega järwega ühenduses. — Järwesse jooksewad: Kowscha ja Kema; järwest wälja: Scheksna.

Bjelopolje, linn Harkowi kubermangus, Sum’i kreisis; 15,000 el.

Bjelosersk, kreisilinn Nowgorodi kubermangus,Bjelo-osero ääres; 6000 el.

Bjeloserski, Wassili Mihailowitsch (1828—99), Wene kirjanik, andis (1861—62) ajakirja „Основа“ wälja.

Bjelostók, kreisilinn Grodno kubermangus, Bjelaja jõe ääres; 64,000 el. — B. on willase riide kudumise-tööstuse keskkoht.

Bjelowjéshi mets, Grodno kubermangus, Prushani kreisis; u. 115,000 tiinu suur. Selles metsas on weel metssõnnisid leida.

Bjelowodsk, linn Harkowi kubermangus; 8000 el.

Bjelsk, kreisilinn Grodno kubermangus; 7500 el.

Bjeltsõi, kreisilinn Bessarabia kubermangus; 18,500 el.

Bjelõi, kreisilinn Smolenski kubermangus, Obscha jõe ääres; 7000 el.

Bjéshetsk, kreisilin Tweri kubermangus; 9,000 el.

Björneborg, wt. Pori.

Björnson, Björnstjerne, Norra kirjanik, snd. 1832 a. Kirj. esiteks külajuttusid mis tema kodumaal wäga sooja wastuwõtmist leidsiwad. Neist on mitmed Eesti keeldegi tõlgitud. Üleilmlise kuulsuse sai aga B. oma näitemängude läbi, milles ta kogunisti uusi ja algupäralisi arwamisi awaldas. B-i loetakse pääle Wene kirjaniku Tolstoi kõige tähtsamaks praeguse aja kirjanikuks terwes ilmas.

Black (l. bläk), Joseph, lahutusteadlane, snd. 1728 Bordeaux’s, sr. 1799 Edinburgh’is (Schotimaal). B. on „süsihappe“ ülesleidja.

Blackburn (l. bläkbörn), Inglise linn Lancaster’is; 130,000 el.; suurepäraline linase- ja puuwillase riidekudumise tööstus.

Blackmore (l. bläkmoor), Richard Doddrige (1825—1906), Inglise kirjanik. Kirj. „Lorna Doone“ jne.

Blaine (l. bleen), James (1830 kuni 1893), P.-Amerika riigimees, oli 1881 ja 1889—82 Ühisriikide riigisekretär.

Blagodat, mägi Urali mägestiku idapoolsel küljel, Permi kub., Werhoturi kreisis; 1260 jalga kõrge; wäga rikkas rauamuda (ärtsi) poolest.

Blagowjéstschensk, linn Ida-Siberis, Amuri piirkonnas; 35,000 el.

Blanc, (l. blang) Jean Louis (1811—1882), Prantsuse kirjanik, asutas (1839) ajakirja Revue de progrès, milles ta sotsial-küsimusi harutas, waliti (1848) Prantsuse ajutise walitsuse liikmeks; oli sunnitud Inglisemaale põgenema, kust ta 1870 a. kodumaale jälle tagasi läks. B. tähtsamad kirjatööd on: „Histoire de dix ans“ (kümne aasta ajalugu), „Organisation du travail“ (töö korraldus), „Histoire de la Revolution française“ (Prantsuse mässu ajalugu).

Blanchard (l. blangshaar), Nicolas François (1738—1809), Prantsuse õhulaewnik, sõitis (1785) õhulaewaga üle Inglise kanali.

Blanche (l. blangsh), August Theodor (1811—68), Rootsi kirjanik. Kirj. romanisid, juttusid ja näitemängusid.

Blanqui (l. blangkii), 1) Jérôme Adolphe, Prantsuse majanduse-teadlane (1798—1854). Tema tähtsamad kirjatööd on: „Politilise majanduse ajalugu“ ja „Majanduse-teaduse käsiraamat“. — 2) Louis Auguste, (1805—1881), Prantsuse mässulane, wõttis pea kõikidest mässudest, mis Prantsusemaal XIX. aastasajal ette tuliwad, osa, istus tööliste mässule kihutamise pärast mitu korda wangis.

Blancqismus (l. blankismus), Prantsuse kirjaniku Blanc’i õpetus. Blanc’i auustajad arwawad, et äkilise mässuga wõimalik on wana walitsust kukutada ja soowitawad sellepärast alalisi mässusid. Prantsuse töölised oliwad kuni 80-date aastateni blancqismuse mõju all.

Blasphemia (Gr. k.), Jumala teotus.

Blehr (l. bleer), Otto Albert, Norra õiguseteadlane ja riigimees (snd. 1847). Oli esiti ajakirjanik siis kohtunik ja wiimaks adwokat. Waliti 1883 saadikutekogusse, kus ta radikalsete hulka astus. Tegi uue karistuse-seaduse ja wannutatud meeste kohtu hääks tööd. Oli hiljuti ülemkohtunik ja 1891—93 ja 1898—1902 Norra ministeriumi asemik Stockholmis ja selle järel kuni 1903 a. sügiseni radikalse ministeriumi juhataja.

Bleibtreu, Karl, Saksa kirjanik, snd. 1859 Berlinis. Kirj. luuletusi, uudisjuttusid, näitemängusid ja hariduseajaloolisi romanisid.

Blidah, kindlus Algerias, 29,000 el.

Blioch, Iwan Stanislaus (1836—1901), Wene majanduseteadlane, raha- ja rahumees. Oli esiti pangapidaja, wõttis paljude raudteede ehitamisest osa ja astus wiimaks rahaministeriumi õpetatud komitee liikmeks. On Wene raudteede ja raha-asjade kohta palju kirjutanud ja wiimaks rahwuswahelise raha hääks tööd teinud. Tema sulest on 1898 „Tulewase sõja“ kohta kuue-andeline raamat ilmunud.

Blitum bonus Henricus, wt. Hää Hendrik.

Bloch, 1) Mark Elieser (1723 kuni 1799), arst Berlinis. Kirj. „Allgemeine Naturgeschichte der Fische“ (kalade üleüldine looduselugu). — 2) (Ballagi) Moritz, Ungari keeleteadlane, snd. 1815, oli kuni 1878. prof. Pest’is. Kirj. Ungari keeleõpetuse ja sõnaraamatu.

Blockade (Ingl. k., l. blokaade), piiramine, ühe koha wõi maa, iseäranis sadama ehk ranna lahutamine muust maailmast wõõra riigi sõjawäe poolt. B-det tarwitatakse iseäranis meresõja ajal. Aga nõrkade riikide wastu wõetakse ta wahel ette, kui neid järelandmisele tahetakse sundida.

Bloemfontain, linn Oranje maal (Lõuna-Afrikas); 12,000 el.

Blois (l. bloà), linn Prantsusemaal, Loir-et-Cher maakonnas, Loire jõe ääres, 21,249 el.

Blokk (Pr. k. bloc, Saksa k. block), terwe kogu, parlamendi keeles: mitme erakonna ajutine ühendus kõige lähemate eesmärkide kättesaamiseks, kus juures erakonnad täiesti iseseiswaks jääwad.

Blomstrand (l. blumstrann) Christian (1826—97), Rootsi lahutus- ja kiwide-teadlane (mineralog). Kirj. „Organilise kemia õpiraamatu“.

Bloomfield (l. bluumfiild), Robert (1766—1823), Inglise luuletaja.

Blue mountains (l. bluu mauntns Ingl. k. sinised mäed), mägestik Australias (Uues Lõuna-Wales’is), kuni 1200 m. kõrge.

Blum, Robert (1807—48), Saksa kirjanik ja politikamees, oli rahwuslise liikumise juhataja Saksimaal, wõttis 1848 Wienis mässust osa, mispärast ta siis kinni wõeti ja maha lasti.

Blumenbach, Johann Friedrich (1752—1840), Saksa looduse-uurija, prof. Göttingenis.

Bluntschli, Johan Kasper (1808—81), riigi-õiguse teadlane, oli prof. Zürichis, Münchenis ja Heidelberg’is. Kirj. „Das moderne Völkerrecht“, Moderne Kriegsrecht“, Deutsches Staatswörterbuch jne.

Blücher, würst Gebhard Leberecht von, Saksa sõjaülem, snd. 1742 Rostokis, astus Friedrich Suure ajal sõjawäeteenistusesse, kust aga pea lahkus; 1787 läks ta uuesti sõjateenistusesse ja wõttis Saksa-Prantsuse sõjast tegewalt osa, wõitis (1815) Napoleon I. Waterloo lahingus. Suri 1819.

Blüthgen, Viktor, Saksa kirjanik, snd. 1844. Kirj. muinasjuttusid, uudisjuttusid ja luuletusi.

Boa constrictor, wt. kuningamadu.

Boabdill, Abu Abdullah, wiimane maurlaste kuningas Granadas, tõukas 1481 oma isa Mulei-Hassani troonilt, sai aga ise 1492 Aragonia kuninga Ferdinand II. poolt
Hariduse sõnaraamat Boa madu.png

Boa madu.

Granadas ümber piiratud ja allaandmisele sunnitud, mille läbi maurlaste wõimus ja walitsus Hispanias lõppes.

Board (Ingl. k. l. boord), õieti laud, siis ka walitsusekoht. B. of trade (l. treed), kaubanduseministerium. Local Government B., kohalikkude asjade ministerium. B. of education, hariduseministerium.

Boborõkin, Peter Dmitrijewitsch, Wene kirjanik, snd. 1836 Nishni-Nowgorodis, õppis (1853 kuni 1855) Kasani ülikoolis õiguse- ja lahutusteadust ning (1855 kuni 1860) Tartu ülikoolis arstiteadust. Tema tähtsam kirjatöö on roman „Kitai Gorod“, milles ta Moskwa kaupmeeste elu kirjeldab. Pääle selle on ta ka uudisjuttusid ja näitemängusid kirjutanud.

Bobrinets, linn Hersoni kubermangus, Jelisawetgradi kreisis; 14,100 el.

Bobrikow, Nikolai Iwanowitsch (1839—1904), Wene kindral. Nimetati 1898 Soomemaa kindralkuberneriks, kellena ta Soomemaad wenestas ja ta wabadust häwitas. 1903 a. kewadel laskis ta enesele diktatori õigused anda, ja neid tarwitas ta pääle muu seks, et Soomemaa tähtsamaid mehi maalt wälja ajada. 1904. suwel tappis ta noor ametnik, endise senatori poeg, Eugen Schauman ära.

Bobrinski, krahw Aleksei Aleksejewitsch, (1800—1868), naeri-suhkru tööstuse põhjendaja Wenemaal.

Bobrow, kreisilinn Woroneshi kubermangus, Bitjuga jõe ääres; 4340 el.; riigi hobuse-kaswatuse asutus.

Bobrúisk, linn ja kindlus Minski kubermangus, Beresina jõe paremal kaldal; u. 40,000 el.

Boccaccio (l. bokkátshio), Giovanni, Italia kirjanik, snd. 1313 Parisis, sr. 1375 Certaldo’s (Florenzi linna lähedal); oli Neapeli kuninganna Johanna I. armuosaline; 1373 a. saadik Dante-seletaja Florenzis. Tema tähtsam kirjatöö on „Decameron’i“ nimeline uudisjuttude-kogu, milles 100 mõnusasti ja lõbusasti jutustatud uudisjuttu leidub.

Boccherini (l. bokkerini), Luigi (1743—1805), Italia helilooja. Suri Madridis.

Bochum, Preisi linn Westfalis; 74,000 el. Linnas on mäekool, terasewalamise wabrikud; kiwisüsi kaewandused.

Bock, Karl Ernst (1809—74), Saksa anatom, oli 1839 a. saadik hädilise (pathologilise) anatomia prof. Leipzigi ülikoolis. Kirj. „Handbuch der Anatomie“, „Lehrbuch der patholog. Anatomie“, „Atlas der pathologischen Anatomie“, „Buch vom gesunden und kranken Menschen“ jne.

Bodega (Hispania k.), keller, wiinakeller; kõrts.

Bodeni järw (Shwabi meri), kalarikas järw Badeni, Württembergi, Baieri, Austria ja Schweizi wahel; 539 rkm. suur, kuni 302 m. sügaw. Sellest järwest jookseb Rheini jõgi läbi.

Bodenreformer’id (Sk. k., l. booden-refórmerid), maa-paranduse ehk reformi nõudjad, tahawad üksikute inimeste wõimu wähendamist maa kohta ja üleüldsuse wõimu suurendamist. Kui ameriklane Henry George 70-datel aastatel maa üleüldsuse omanduseks tunnistamist nõudis, leidis ta kõigil maadel sõpru. Saksamaal pöördi tähelpanemine warsti niisuguste küsimuste pääle, mida otsekohe wõimalik on ära õiendada. Saksa b-de ühisus nõudis riigi ja kogukonna maade suurendamist, põlise rendi sisseseadmist, maamaksu wõtmist tema müügihinna järele ja kui maahind ilma omaniku tööta tõuseb, siis selle kasu ära üleüldsusele wõtmist. Neid nõudmisi on juba jaolt täitma hakatud. Palju linnasid on enestele maid muretsenud, et kodanikka maaspekulantide liiakasu wõtmise eest kaitsta, mitmel pool on kaswanud wäärtuse päält maksu wõtma hakatud j. n. e. Kes näituseks Kiautshaus oma maa ära müüb, peab sellest, mis ta rohkem saab, kui ta ise on maksnud, kulude mahaarwamise järel kolmandiku üleüldsusele andma, Kölnis jälle kuni neljandiku.

Bodenstedt, Friedrich Martin v. (1819—92), Saksa luuletaja, oli esialgu kaupmees, siis kooliõpetaja Moskwas ja Tiflis’es; reisis 1845—46 Kaukasias; pidas 1854 kuni 1866 Slaawi keelte professorina ettelugemisi Slaawi keelte ja kirjanduse üle München’i ülikoolis; oli 1867—69 teatrimaja juhataja Meiningen’is. Kirj. luuletusi, näitemängusid, juttusid ja romanisid; „Shakespeares Frauencharaktere“, „Shakespeares Zeitgenossen und ihre Werke“; tõlkis Puschkin’i ja Lermontow’i tööd ning Shakespeare laulud (sonetid) Saksa keelde.

Boerhaave (l. buurhaawe), Hermann v., kuulus arst, snd. 1668 Voorhou’s (Leyden’i linna lähedal), sr. 1738 Leydenis professorina. Tema jagas haigused liikidesse ja arstirohud osakondadesse. Kirj. „Institutiones medicae“, „Aphorismi de cognoscendis et curandis morbis“, „Elementa chemiae“ jne.

Boëtius, Anicius, Roma riigimees ja õpetlane, snd. u. 470 Romas, oli konsul kuningas Theodorich Suure ajal. Teda süüdistati äraandmises ja hukati ära 525 p. Kr. Kirj. kaksikkõne „De consolatione“.

Boeuf (Pr. k., l. böff), härg; b. á la mode, praetud looma-liha; d. au naturel, supiliha.

Bogdánowitsch, Ippolit Feodorowitsch, (1743—1803), Wene luuletaja; 1789 a. saadik riigi kirjakogu president Moskwas. Tema tähtsam kirjatöö on luulelugu „Душенька“ (Kallikene).

Bógdo-Ola (püha mägi), suur ja wäike, kalmüklaste kaks püha mäge Astrahani kubermangus.

Bogodúhow, kreisilinn Harkowi kubermangus; 13,000 el.

Bogoljépow, Nikolai Pawlowitsch, Wene rahwa hariduse minister 1898—1901, oli Roma õiguse prohwessoriks Moskwa ülikoolis, siis Moskwa koolikonna kuratoriks. Tema ajal oliwad mitmed õpilaste rahutused, anti ajutised sõjateenistuse seadused wälja, mille järele neid üliõpilasi, kes ülikoolist rahutuste pärast wälja heideti, wäeteenistusesse pandi. Tapeti Tartu endise üliõpilase Karpowitschi poolt ära.

Bogoljúbow, Aleksei Petrowitsch (1824—96), Wene kunstmaalija, teenis esiteks merewäes; nimetati 1861. a. Peterburi kunstide akademia professoriks.

Bogoróditsk, kreisilinn Tula kubermangus; 5000 el. B. kreis on rikas kiwisüsi poolest; suhkru- ja wiina-wabrikud.

Bogoródsk, linn Moskwa kubermangus, Kljäsma jõe ääres; 12,000 el.

Bogoslówsk, linnake Permi kubermangus, Urali mägestikus; 5000 el.; mäekaewandused.

Bogotá (Santa Fe de B.), Lõuna-Amerika wabariigi Kolumbia päälinn; 150,000 el.; ülikool.

Bogowitsch (Bogovič), Mirko (1816—93), Kroatia luuletaja.

Bógutschar, linn Woroneshi kubermangus, Doni jõe ligidal; 7500 el.

Bohême (Pr. k., l. bo-ääm), 1) böömlane; 2) inimesed, kes ilma kindla teenistuseta ja sissetulekuta, kas kirja- ehk kunsti-tööd tehes, waest wiisi päewast päewa elawad.

Bohemund I, Tarenti ja Antiochia würst, Robert Guiscard’i poeg, wõttis esimesest ristisõidust osa, wõitis 1098 Antiochia, sr. 1111 Italias.

Boieldieu (l. boal-djöö), Adrien François (1775—1834), Prantsuse helilooja, oli keiserlik kapellmeister Peterburis, 1817 a. saadik Parisi konserwatoriumi juhataja. Kirj. operid:„Walge naesterahwas (dame)“, „Parisi Johann“ jne.

Boileau-Despréaux (l. boaloodäpreoo), Nicolas (1636—1711), Prantsuse kirjanik. Kirj. muu hulgas „L’art poétique“, mida Prantsusemaal kaua aega luulekunsti juhtnööriks peeti.

Bojána, Türgi jõgi Albanias, jookseb läbi Skutari järwe ja langeb Adria merde.

Bojarid (Slaawi k.), aadeli mehed Wenemaal kuni Peter Suure ajani. Neil oli oma nõuukogu, „bojaride duuma“, kes kõigis riigiasjus würstile nõuu wõis anda. — Rumenias on bojarisid praegu alles olemas.

Boje, puust ehk rauast tehtud ankrumärk, mis wee pinnal seistes seda kohta näitab, kus ankur põhjas kinni on. B-de abil näidatakse madalates wetes laewadele teed.

Hariduse sõnaraamat Boje.png

Boje.

Bokserid, 1) rusika-wõitlejad Inglisemaal. — 2) Rahwuseline erakond Hiinamaal (suured rusikad).

Bolero, Hispania rahwuseline tants, tantsitakse 34 taktis.

Boleslaw I, Wahwa (chrobry), Poola esimene kuningas, walitses 992—1025.

Boletus edulis, wt. kiwiseen.

Boletus bovinus, wt. kopsikas.

Boletus rufus, wt. päkk.

Boleyn, Anna, wt. Anna.

Bolingbroke (l. bollingbrok), krahw (viscount) Henry (1678—1751), Inglise riigimees ja mõttetark, sai 1710 Inglisemaa wälimiste asjade ministriks ja talitas sellena nii, et 1713 Utrechti rahu tehti; põgenes 1715 Prantsusemaale; 1723 a. anti temale luba jälle isamaale tagasi tulla.

Bolivar, Simeon, Lõuna-Amerika wabastaja, snd. 1783 Caracas’os, wabastas 1819 Wenetsuela ja Uue-Granada (mida ta Kolumbia wabariigiks ühendas) ning 1824 Peru Hispania walitsuse alt. Temale anti auunimi „El Libertador“ (wabastaja). 1829 astus ta Kolumbia wabariigi presidendi ametist ära. Suri 1830 Santo-Norta’s.

Bolivia, wabariik Lõuna-Amerikas, Brasilia, Paraguay, Argentinia, Chile ja Peru wahel; 1,334,200 rkm. suur. 1,810,000 in. Mäed: Anden’i mägestik. Jõed: Beni, Guapore, Mamoré, Paraguay ja Pilcomayo. Järwed: Aullagas ja Titicaca. Saadused: puuwill, willad, Hiinapuu koor, kautshuk, kuld, hõbe, wismut, tina, wask, sool. Päälinn: Sucre. B. langeb 8 departimentes’esse, need jälle prowintsidesse ja kantonitesse. B. riigikorraldus. Boliwia on nime järel demokratline wabariik, kus igal mehel hääleõigus on, kel natuke haridust ja määratud osa sissetulekut on. Aga tõe poolest on wõim sõjawäe käes, kes presidendid ametisse paneb ja jälle lahti laseb. — Ajalugu. B. oli ennemuiste üks jagu Inka riigist, langes 1538 Hispania walitsuse alla; 1825 tunnistas ta end iseseiswaks; 1884 kaotas ta Chile wastu sõdides Antofagasta maakonna Chile’le, mille läbi ta mere rannast täitsa eemale sai tõrjutud.

Bologna (l. bolónja), linn Ülem-Italias, 152,000 el. Siin on: kõige wanem ülikool (1119 a. saadik) Europas, kaks wildakat torni (Asinelli ja Garisenda), kunstide akademia, taimeaed, museum jne.

Bologne pisarad, wäikesed, ruttu jahutatud pisara-sarnased, klaasitilgad. Need kannatawad haamri hoobi wälja, kuid wäikese kriimustuse juures lähewad nad kildudeks katki.

Bolton le Moors (l. booltn li muurs), Inglise linn Lancasteri krahwikonnas; 171,000 el; riidekudumise- ja raua-wabrktud; supeluskoht.

Bomarsund, endine Wene kindlus Ahwenamaal (Alandi saartel), Põhja lahes; Krimmi sõja ajal (1854) häwitas Inglise-Prantsuse laewastik ta ära.

Bombax, willapuu. B. malabaricum, kaswab Ida-Indias, saab kuni 30 m. kõrgeks ja 2 m. paksuks. Puu seemnete ümber olewat walget siidisarnast willa tarwitatakse patjade, matratside jne. täitmiseks. Ka saadakse temast n. n. malabar-gummi. — B. Ceiba, kaswab Lõuna-Amerikas ja Ida-Indias. Puu tüwest tehtakse lootsikaid, waatisid, tünnisid jne. Seemnete ümber olewat halli willa tarwitatakse toolide jne. polsterdamiseks.

Bombay (l. bombee), linn wäikesel B. nimelisel saarel, (õieti poolsaarel), India okeani ääres, Ida-India läänerannal; pääle 800,000 in. B.  on tähtsas kauba- ja sadama-linn. Linnas on kindlus, ülikool, pagodad (hindude templid), Viktoria raudtee jaam, mis 1897 a. walmis sai ja kõige suurem raudtee-jaam terwes maailmas on. — B. on 1661 a. saadik inglaste päralt.

Bonaparte, Italiast Korsika saarele wäljarännanud perekond. 1) Carlo (1746—85), Prantsuse kuninglik nõuunik ja Ajaccio linna ning maakonna assessor. Tema on B. suguwõsa esi-isa. Tema abikaasa: 2) Maria Lätitia (1750—1836), kandis 1804 a. saadik auunime „madame mère“. Nende lapsed: 3) Joseph (1768—1844), oli 1806—1808 Neapel’i ja 1808—13 Hispania kuningas. 4) Napoleon, Prantsuse keiser 1804 kuni 1815, wt. Napoleon I. 5) Lucien (1775—1840), 1814 a. saadik Canino würst, aitas 18. Brumaire kuul Napoleon I-sel walitsust ümber lükata, läks pärastpoole Napoleoniga tülisse, elas era-inimesena Romas ja Inglisemaal. Ta jättis „Memoires“ (mälestused) järele. 6) Ludwig (1778—1846), Hollandi kuningas 1806—1810. 7) Jerome (1784 kuni 1860), Westfali kuningas 1807 kuni 1813. 8) Maria Anna (1777—1820), Lucca ja Piombino würstinna. 9) Karoline (Annunciata) (1782—1859), astus (1800) Italia kuninga Joachim Muratiga abielusse. — Napoleon I. poeg oli Napoleon Franz Joseph, snd. 1811, sai juba sündides Roma kuninga auunime, oli Reichstadt’i hertsog, suri (1832) Schönbrunnis kopsutõbesse. Bonapartistid kutsuwad teda Napoleon II-ks. — Lucien’i pojad: 1) Charles Lucien (1803—57), kuulus elaja-teadlane (zoolog). Kirj. pääle muu „American ornithology“ (Amerika lindude õpetus). 2) Louis Lucien (1813—91), keeleteadlane oli Napoleon III walitsuse ajal senator. — 3) Pierre Napoleon (1816 kuni 1881). Selle poeg: Roland Napoleon, snd. 1858, on kuulsaks oma reiside läbi saanud. — Ludwigi poeg: Charles Louis Napoleon, wt. Napoleon III. Selle poeg: Napoleon Louis, snd. 1856, sai 1879 kaffride sõjas surma. — Jerome poeg: Napoleon Joseph Charles Paul (1822 kuni 1891), kandis „prints Napoleon’i“ nime. Tema poeg Viktor, snd. 1862, on praegu B. suguwõsa päämees.

Bonapartistid, Bonaparte sugukonna poolehoidjad Prantsusemaal, kes teda jälle walitsema tahawad panna. 70-datel aastatel oli neid Prantsuse ohwitseride, ametnikkude ja talupoegade keskel alles rohkesti, nüüd ei ole neid enam palju järele jäänud, ja teewad nad ainult weel rahwuslaste, juudiwastaste ja teiste tagurlaste seltsis wabariigilise walitsuse wastu kihutusetõöd.

Bonaventura (pärisnimega Johann Fidanza’st), koolitark, sai oma tarkuse pärast auunime „Dr. Seraphicus“, snd. 1221, oli 1253 professor Parisis, 1256 Franziskani ordo kindral, 1272 Albani piiskop ja kardinal, sr. 1274 Lyon’is. Tunnistati 1482 a. paawsti poolt pühaks.

Bond, Wilhelm Cranch (1789—1859), Amerika täheteadlane, leidis Saturnus’e seitsmendama kuu üles.

Bondu, riik Lääne-Afrikas, Senegambias; seisab Prantsuse kaitsewalitsuse all.

Bonheur (Pr. k. l. bonöör), õnn.

Bonifacius, (l. bonifatsius) 1) Germani sugu rahwaste apostel, snd. u. 680 Kirton’is (Inglisemaal), kuulutas 716 a. saadik ristiusku Saksamaal, nimetati 732 pääpiskopiks, surmati 755 friiside poolt Dockum’i lähedal. 2) B. VIII, Roma paawst 1294—1303, andis (1302) paawsti käsukirja (bulla) unam sanctum wälja, milles ta riigiwalitsejatelt nõudis, et need paawstile sõnakuulelikud peawad olema.

Bonne (Pr. k.), lapsehoidja.

Bonnivard (l. bonniwaar), François von (1496—1470), Schweizi riigimees, Genfi linna kaitsemise pärast pandi ta hertsog Karl III käsul 1530 a. Genfi järwel olewa Chilloni lossi maa-alusesse keldrisse wangi, kus ta 1536 a. wabastati. Inglise kirjaniku Byroni laulu („Chilloni wang“, mis ka Eesti keelde on tõlgitud) läbi on tema nimi kuulsaks saanud.

Bonpland (l. bongplang), Aime (1773—1858), Prantsuse looduseuurija, reisis (1799) ühes Humboldt’iga Lõuna-Amerikas, Mexiko’s ja Kubas; 1816 prof. Buenos-Aires, uuris Paraguay’d, wõeti (1821) Paraguay diktatori poolt wangi, kust alles 1829 a. wabastati.

Bon sens (Pr. k., l. bongsáng), loomulik waimuterawus.

Bon ton (Pr. k. l. bong ton), peenike elukomme.

Bonze, Buddha preester Hiinas wõi Jaapanis.

Booth (l. booss) William, kuulus päästewäe asutaja ja päämees, snd. 1829. a. Nottinghamis, hakkas 1850 metodistide õpetajaks, tegi suure agarusega kristlikku misjonitööd ja seadis oma abilistest wiimaks 1878 hingede päästmiseks iseäralise wäe, kes pääle muu waestele inimestele öömaja, tööd j. n. e. muretseb. „Kindral“ Booth on waimustatud kõne- ja suur töömees ja oskab kümneid tuhandeid inimesi ühises tegewuses ülihästi juhatada.

Bopp, Franz (1791—1867), wõrdlewa keeleteaduse põhjendaja, õppis Parisis ja Londonis Sanskriti keelt, nimetati (1821) Idamaade kirjanduse ja üleüldise keeleteaduse professoriks Berlini ülikooli. Tema tähtsamad kirjatööd on: Kritische Grammatik des Sanskritsprache“ (arwustuseline Sanskriti keeleõpetus), „Vergleichende Grammatik des Sanskrit, Zend, Armenischen, Griechischen, Lateinischen, Litauischen, Altslawischen, Gothischen und Deutschen“ (Sanskriti, Zendi, Armenia, Greeka, Ladina, Leedu, Wana-Slaawi, Gooti, ja Saksa keelte wõrdlew keeleõpetus).

Bor, kemialine algollus, metalloid, mida wabalt looduses mitte ei leita, waid borhapu soolana natriumi, lubja, magnesia jne. ühenduses; tarwitatakse boraksi, kunstliste kallis-kiwide, waaba ehk glasuri jne walmistamiseks.

Bora, winge kirde tuul, puhub Alpi mägestikus.

Bora, Katharina v. (1499 kuni 1552), Lutherus’e abikaasa, oli 1515 a. saadik nunn Nimbschen’i kloostris, põgenes säält 1523 kaheksa teise seltsilasega ära.

Borássus flabelliforrnis, lehwik-, wiina- ehk Palmyra- palmipuu, kaswab 8—22 m. kõrgeks, leitakse Arabias, Guineas, Ida-Indias. Tema noori idusid tarwitatakse keeduwiljaks; mahlast walmistatakse palmiwiina (toddy); puusisust ehk üdist saadakse sago’d.

Boraks, borhapu natrium, saadakse Californiast, Newadast jne. tarwitatakse tinutamise, waaba ehk email’i walmistamise, pesu pesemise jne. juures.

Borbeck, linn Preisi Rheinimaal, Esseni maapiirkonnas; 56,500. el.; kiwisüsikaewandused; rauatööstus.

Bordeaux (l. bordoo), Prantsuse linn Garonne jõe ääres; 258,000 el. B. on teine merekauba linn Prantsusemaal. Linnas on pääpiiskopi elukoht, börse, ülikool, akademia, awalik raamatukogu, 2 seminari, taimeaed jne. B. on ka kuulus oma marja-wiinade poolest.

Bordeaux wiinad, Gironde departemangus kaswawad, enamalt jaolt punased marjawiinad. Nad on kuulsad oma pehmuse ja wäga peenikese maitse poolest. Kõige paremad tõuud on: Chateau Lafitte, Chateau Latour, Chateau Margaux, Chateau d’Yquem.

Bordereau (l. borderoo), nimekiri; Prantsuse keeles: wäikene arwe, saatepaber.

Bordighera (l. bordigeera), Italia linn Wahemere ääres; kuulus oma palmi- ja õlipuude puiestikkude poolest; u. 5000 el.

Bordinghouse (Ingl. k., l. boordinghaus), 1) wõõraste maja, 2) meremeeste-kodu, s. o. maja, kust meremehed sadamalinnades korterit ja ülespidamist saawad.

Boreas, põhjatuul; Greeka muinasusus Asträos’e ja Eos’e poeg.

Borghése, 1) suwemaja (willa) Roma linna ligidal; on kuulus oma puiestiku ning wanaaegsete kujukogu ja pildi-galleri poolest. Nüüd Italia riigi omadus. — 2) Camillo Filippo Lodowigo (1775—1832), Napoleon Bonaparte õemees, ülendati hertsogiks ja nimetati (1808) Piemont’i kindralkuberneriks.

Borgholm, linn Öland’i (Ojamaa) saarel; u. 1000 el.; 1817 a. ehitatud.

Borgia (l. bordsha), 1) Cesare, Roma paawsti Alexander VI. poeg, ülendati 1492 kardinaliks, sai Prantsuse kuninga Ludwig XII. käest Valentinois’e pää-piiskopikonna, wõttis 1499 Navarra kuninga tütre, Charlotte, omale abikaasaks, sai oma isalt Romagna hertsogikonna, pidi aga (1504) kõik oma maad kiriku riigile jätma. Suri 1507 a. 2) Lucrezia (1480—1519), eelmise õde; wäga ilus ja rikaste waimuannetega naesterahwas, kuid ka kuulus kõlwatu elu poolest.

Borgis (Bourgeois), trükikiri, mis suurem on kui petit, wähem aga jälle kui corpus. Näit. a b c.

Borgu (Barbu), maakoht Põhja-Afrikas, Niger’i jõest läänepoole; Inglise walitsuse all.

Borís Godunów, wt. Godunow.

Borissoglébsk, linn Tambowi kubermangus, Hoper’i jõe ääres; 22,500 el. Elajate laadad.

Borissow, linn Minski kubermangus, Beresina jõe ääres; 15,000 el. B. lähedal (Studjianka küla juures) läksiwad 1812 a. prantslased üle Beresina jõe.

Borki, küla ja raudteejaam Harkowi kubermangus, Smijewi kreisis, 41 w. Harkowi linnast lõunapoole, Kursk-Harkowi-Asow-Rostowi raudtee ääres. On sellepoolest kuulsaks saanud, et siin 17. okt. 1889 a. keiserlik rong, millega keiser Aleksander III. ja tema pere Peterburisse sõitsiwad, rööbastest wälja jooksis. Õnnetuse paiga ligidale on 1894 a. tore kirik ehitatud.

Borneo, kõige suurem saar Sunda saarestikus: 750,934 rkm. suur, u. 1,800,000 in. Sisemaad tuntakse weel wäga wähe. Kõige kõrgem mägi on Kinibalu (4175 m. kõrge). Jõed: Sarawak, Bataug, Brunai, Kapuas. Ehk küll B. maawöö (ekwatori) all seisab, ei ole siisgi tema klima liig soe. Saadused: diamantid, kuld, kiwisüsi, tina, raud, wask, sool, kiwiõli, riis jne. Ranna ääres on hollandlaste ja inglaste asumaad. Hollandlaste päralt on 528,900 rkm, inglaste päralt 80,378 rkm. Sisemaal on mitu wäikest riiki. Elanikud on suuremalt jaolt malaialased. — B. on 1523 a. portugallaste poolt üles leitud.

Bornholm, Daani saar Läänemeres, 583 rkm. suur, 40,900 in. Päälinn: Rönne.

Bornhöhe, wt. Brunberg.

Bornu, neegriteriik Kesk-Sudanis, 133,800 rkm. suur, 5 milj. in. Päälinn: Kuka (Tsad-järwe ääres).

Boródin, 1) Aleksander Porfirjewitsch (1834—87), Wene lahutusteadlane ja helilooja. Kirj. operi „Igor, Sewerski würst“. — 2) Iwan Parfenjewitsch, Wene taimeteadlane, snd. 1847. Kirj. pääle muu: „Курсъ анатоміи растеній“, „Краткій курсъ ботаники“.

Borodinó, küla Moskwa kubermangus, u. 110 w. Moskwast läänepoole. — 26 augustil 1812 oli siin werine lahing prantslaste ja wenelaste wahel.

Borowitschi, kreisilinn Nowgorodi kubermangus, Msta jõe ääres; 11,000 el.

Bórowsk, kreisilinn Kaluga kubermangus; 9,000 el.

Bor-hape, leitakse Toskanas, Kalifornias jne., kust ta maa seest auru näol wälja woolab. Neid aurusid juhitakse wee sisse, kuhu siis b.-hape walgete läikiwate ja soomuste sarnaste kristallide kujul pärast wee äraauramist järele jääb.

Borshom, terwise-paranduse-koht rinnahaigetele Kaukasias, Tiflis’e kub.; soojad alkaali-hallikad.

Borsna, linn Tschernigowi kubermangus; 13,000 el.

Bortnjänski, Dmitri Stepanowitsch (1751—1825), Wene helilooja; komponeeris waimulikka laulusid; oli keiserlik kapellmeister Peterburis.

Borysthénes, nõnda nimetati wanal ajal Dnjeper’i jõge.

Bosboom, Anna Lucie Getrude (snd. Toussaint), Hollandi naiskirjanik, snd. 1812, suri 1886 Haag’is. Kirj. romanisid jne.

Boscan Almogavér, Juan (1495 kuni 1542), Hispania luuletaja.

Bosco, Bartolomäus (1793 kuni 1863), kuulus Italia silmamoonutaja.

Bosnia ja Hertsegowina, endine Türgi maakond, nüüd Austria-Ungria päralt; 51,100 rkm. suur, üle 112 milj. in. Maapind on suuremalt jaolt mägine. Kõige kõrgem mägi on Dormitor (2606 m. kõrge). Jõed: Sau (Sawa), Unna, Vrbas, Bosna, Drina ja Narenta. Päälinn: Serajewo. Elanikud on suuremalt jaolt Serbia tõugu.

Bosporus, Konstantinopoli merekitsus, ühendab Mustamerd Marmara-merega, Asia ja Europa wahel.

Bossuet (l. bossü-ee), Jacques Bénigne (1627—1704), Prantsuse piiskopp ja ajalookirjutaja; tubli jutlustaja. Kirj. „Discours sur l’histoire universelle jusque a l’empire de Charlemange“ jne.

Boston (l. bostn), P.-Amerika riigi Massachusett’i päälinn, u. 565,000 el. Pääle Newyork’i kõige tähtsam sisse- ja wäljaweo sadam Põhja-Amerikas.

Boström (l. buuström), 1) Christoffer Jakob (1797—1866), Rootsi mõttetark, oli 1838—63 mõttetarkuse prof. Upsala ülikoolis. 2) Erik Gustaf, Rootsi riigimees, snd. 1842, oli 1891 a. Rootsi pääminister.

Boswéllia Sacra, wiiruki-puu, kaswab Arabias ja Ida-Afrikas. Tema waigust walmistatakse wiirukit ja hää lõhnaga suitsetamisepulbet.

Botánika (Gr. k.), taimeteadus.

Botanybai, Waikse okeani merekäär Australias, Uues-Lõuna-Wales’is, Sydney lähedal. Endisel ajal oli B. ääres inglaste sunnitööliste asundus.

Botha (l. boota), Louis, buuride juhataja. Snd. 1802. a. Oli Lõuna-Afrika sõja ajal Transwaali wabariigi sõjawägede ülemjuhataja. Kui Inglisemaa wõidetud maale omawalitsuse andis ja buurid walimistel enamuse saiwad, nimetati Botha 1907 a. algusel Transwaali pääministriks.

Botkin, Sergei Petrowitsch (1832—89), kuulus Wene arst. Kirj. „Курсъ клиники внутреннихъ болезней“, „Клиническія лекціи“ jne.

Botokúdid, indianlaste sugukond Brasilias.

Bottnia laht, wt. Põhjalaht.

Boucicault (l. buusiko), Dion (1822—90), Inglise näitleja ja näitekirjanik. Kirj. „London assurançe“ jne.

Boudoir (l. budo-aar), wäike naesterahwaste tuba.

Bouillon (l. bujong), lihaleem. B. on rohkem äritus- kui toidu-aine. Liebig’e järel walmistatakse kõige paremat b-i haigetele järgmiselt: Võetakse 250 gr. hakitud liha, 4 tilka soolahapet, 2—4 gr. keedusoola ja 500 gr. puhastatud wett. See segu lastakse hästi ära keeda, pärast keetmist lastakse ta külmalt läbi sõela. Seesugust b-i ei pea mitte enam uuesti soojendama.

Boukett (Pr. k., l. bukett), 1) lillekimp; 2) hää lõhn.

Boulanger (l. bulanshee), Georges, (1837—1891) Prantsuse kindral ja politikamees. Oli 1886—1887 sõjaminister ja hakkas järgmisel aastal wabariigi kukutamiseks tööd tegema. Mõisteti 1889. a., selle järel, kui ta põgenenud oli, mässu-nõuu pidamise pärast kindlusesse wangi. Tegi oma elule Brüsseli lähedal enesetapmisega otsa.

Boule (l. buul), Charles André (1642—1732), Prantsuse puusepp, on n. n. boule-tööde ülesleidja.

Boulevard (l. bulwaar), kaitsetamm, kaitsewall: puudega istutatud uulits endise walli asemel.

Boulogne sur Mer (l. bulonj-sür-määr), Prantsuse sadamalinn Pas de Calais ääres, 56,000 el.; kindlus; ülesõidu-koht Inglise maale.

Boulogne sur Seine (l. bulonj-sür-sään), Prantsuse linn Seine jõe ääres; 44,000 el.; loss.

Bourbon (l. burbong), Charles, Bourbon’i hertsog (1490—1527), wõitis Marignano juures schweizlased, läks 1523 Karl V. poole, wõitles 1525 Pavia juures Prantsuse kuninga Franz I. wastu, sai tormijooksul Roma linna pääle surma.

Bourbonid (l. burbongid), Prantsuse ja Hispania walitseja-suguwõsa. Selle suguwõsa esi-isa oli Ludwig IX. kõige noorem poeg, Clermont’i krahw Robert. B-id walitsesiwad: a) Prantsusemaale 1589—1792 ja 1814—30, b) Hispanias 1700—1808, 1814—68 ja 1874 a. saadik kuni meie päiwini. Prantsuse b-de suguwõsa wiimane liige oli Chambordi krahw Heinrich, kes 1883 suri. Hispania b-de suguwõsast oliwad Parma (1748—1801, 1847—59) ja Sitsilia kuningriigi (1738—1860) walitsejad pärit.

Bourgeois (Pr. k., l. burshuá), kodanik, keskseisuse liige. B. nime kandis kestajal burgi, see on kindlaks tehtud koha, linna elanik, ja nimelt eesõigustega linna elanik. Meie ajal nimetatakse burshuadeks ettewõtjaid: wabrikantisid, kaupmehi, käsitöölisi, talupoegi ja ametnikka, kes jõukate inimeste wiisi elawad. Sotsialistide keeli tähendab burshua weel: kapitali kasude kaitsjat, wara ahnitsejat, inimeste kurnajat, külluses elawat, praeguse korraga rahul olejat. B. wastand on palgatööline. Bourgeoisie (l. burshuasi), kodanikkude seisuse hulka käiwad: 1) suurkodanikud, nagu wabrikandid ja suurkaupmehed ja 2) wäikekodanikud, nagu käsitöölised, wäikekaupmehed ja talude omanikud ja rentnikud. B. esitelejad on kõige päält suurkodanikud.

Bourgeois (l. burshuá) Léon, tähtjas Prantsuse riigimees, snd. 1851 a. Parisis, waliti selle järel kui ta mitut riigiametit oli pidanud, 1888 a. saadikutekogusse, kus ta radikalsete hulka astus, sai 1890 a. hariduseministriks ja 1895 a. lõpul pääministriks. Tema tahtis sissetuleku-maksu seadust läbi wiia, saadikutekogu kiitis selle ka hääks, aga senat, kes kapitalistide kasusid kaitsis, astus talle wastu, mis järel B. ministerium, keda radikalsed ja sotsialistid toetanud oliwad, 1896 a. aprillikuul ametist lahkuma pidi. Sest saadik seisid B. radikalsete seas suure auu sees, ja nemad usaldasiwad ta kätte tähtsaid ametisi sagedasti. 1902 a. waliti ta saadikutekogu presidendiks, 1904 a. senatoriks, 1906 a. oli ta wälimiste asjade minister, 1907 a. niisamati nagu 1899 a. Haagi rahu konwerentsi saadik. Bourgeois loetakse hääks kõnemeheks ja tubliks diplomadiks.

Bourges (l. buursh), Prantsuse linn Auron’i ja Yévre jõgede ääres; 47,000 el. Wanal ajal Avaricum, bituriglaste päälinn.

Bourget (l. burshee), Paul, Prantsuse kirjanik, snd. 1852 Amiens’is. Kirj. luuletusi, romanisid jne.

Boussingault (l. bussäng-goo), Joseph Dieudoné (1802—87), Prantsuse lahutusteadlane, oli lahutusteaduse professor Lyon’is, uuris iseäranis põllu-lahutusteadust. Kirj. „Agronomie, chimie agricole et Physiologie“ jne.

Bovista Dill., walge, söödaw seen. Hiigla b., kaswab inimese pää suuruseks.

Bowie-nuga (Ingl. k. Bowie-knife l. boineif), jahinuga, tarwitatakse P.-Amerikas. Oina nime on ta Amerika obersti Tim Bowie järel saanud.

Boycott (l. boikott) 1) ühe Inglise kapteni nimi; 2) läbikäimise lõpetamine suure rahwahulga ja mõne ettewõtja wahel. — Kui kapten Boycott, kes Iirimaal mõisaid walitses, talunikkude wastu wäga wali oli, wõttis Iiri maaliiga (kes talupoegade kasusid mõisnikkude wastu kaitsis) ta wastu iseäralised abinõuud tarwitusele. Ta keelis 1880 a. sügisel rahwale ära halastamata walitsejaga tegemist teha, temale tööd teha, temale kaupa müüa, talt kaupa osta jne. Keelu pani terwe ümberkaudne rahwas tähele: teenijad ja töölised lahkusiwad Boycotti juurest, poepidajad ei müünud talle enam midagi jne. Walitseja tõi enesele teisalt, kus maaliigal mõju ei olnud, töölisi ja sõjawäe kaitsel kogusiwad need osa lõikust kokku, kuna osa hukka läks. Wõitlus lõppis wiimaks seega, et Boycott Iirimaalt lahkus. Sellest saadik nimetatakse niisugust rahwawande alla panemist boikoteerimiseks. Harilikult ei lõpetata läbikäimist wastasega täiesti, waid ainult osalt. Näituseks lastakse töölisi talle tööd edasi teha, aga tema kaupasid ei osteta. Neid boikoteeritakse, ja mitte isikut. Nii boikoteeriti Iirimaal talusid, kust rentnikud ülekohtuselt wälja oliwad aetud, see on, neid ei lubatud rendile wõtta. Nii kuulutawad Wenemaal semstwo ametnikud wahel arsti ja muid kohtasid boikotti alla, kui nad semstwo walitsusega wastamisi on läinud. Saksamaal keelawad sotsialdemokratlised ühisused oma liikmetele ja sõpradele wõõrastemajades käimise ära, kes nende wastu waenulised on. Niisamati ka kaupmeeste ja wabrikantide kauba ostmise, kes oma töölistega halwasti ümber käiwad. — Boikotiks nimetati ka seda, kui mõni erakond Wenemaal esimestest riigiwolikogu walimistest 1906 a. osa ei wõtnud,

Boy-Ed, Ida, Saksa naiskirjanik, snd. 1852, Lübecki kaupmehe Boy abikaasa. Kirj. uudisjuttusid ja romanisid.

Boyer (l. boajee), Jean Pierre (1776—1850), Haiti wabariigi president (1818—43).

Boyle (l. boil), Robert (1627 kuni 1691), Inglise looduseuurija ja wiisikateadlane, leidis (1660) n. n. B. seaduse üles. Selle seaduse järel on gaasi kogu (volumen) ja rõhumise saadus (produkt) muutmata.