Hariduse sõnaraamat/CA–CH

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
A–AJ
AK–AM
AN–AQ
AR–AS
AT–AZ
BA
BE–BH
BI–BO
BR–BÜ
CA–CH
CA
CE
CF
CH
CI–CZ
DA–DE
Hariduse sõnaraamat
Hariduse sõnaraamat C.png

 


Sõnu, mis C all mitte leida ei ole, tuleb otsida K, Ts ja Z alt.

Cabal ministerium, Inglise ministerium kuninga Karl II. ajal (1670—74). Selle ministeriumi liikmed oliwad: Clifford, Arlington, Buckingham, Ashley ja Lauderdale, kelle algtähtede järel ta omale nime sai.

Cabet (l. kabee), Etienne (1788—1856), Prantsuse sotsialist. Katsus Amerikas mitu korda kommunistlisi asundusi asutada. Tema kirjad, nende hulgas „Reis Ikariasse“ (Ikaria saarel olewasse kommunistide asundusesse) ja „Ikaria Almanah“ awaldasiwad omal ajal Prantsuse tööliste kohta suurt mõju.

Cabinet, wt. Kabinet.

Caboto, 1) Giovanno (u. 1420—98), leidis (1494) Amerika mannermaa (Labrador’i) üles. Tema poeg: 2) Sebastiano (1473—1557), leidis Inglise teenistuses olles 1497 a. New-foundland’i saare ja 1517 a. Hudsoni-wäina üles, uuris 1526—30 a. Lõuna Amerika idaranda.

Cabral (Cabrera), Pedro Alvarez (1460—1526), Portugalia meremees, leidis (1500) Brasilia üles.

Cáceres, Hispania linn Estramaduras; 16.000 el.

Cachucha (l. katshútsha), Hispania tants, mida 34 ehk 38 taktis tantsitakse.

Cada Mosto, Luigi da (1430—80), purjetas Portugalia teenistuses olles Afrika läänerannal ja leidis 1455 Gambia ning 1456 Rohelise neeme (Capverde) saared üles.

Cadiz (Cadix) (l. kaadis), Hispania linn Andalusias; 70,000 el.; sadam, kindlus.

Cadre (Pr. k., l. kaadr), wäejao pääosa, millele sõja ajal puhkusel olewad ja tagawarawäe mehed juurde tulewad.

Caën (l. kang), Prantsuse linn, Odon’i ja Orne jõgede ääres; 45,000 el.

Caesar (l. tseesar), Gaius Julius (102—44 e. Kr.), Roma riigimees ja sõjaülem, sai 68 e. Kr. quästor’iks, 62 prätoriks, tegi 60 Pompejus’e ja Crassus’ega esimese kolmemehe-lepingu (triumvirat’i), waliti 59 konsuliks, heitis 58—51 terwe Gallia Roma walitsuse alla, läks 49 üle Rubiconi jõe ja kuulutas sõda Pompejus’ele, kelle ta Pharsalos’e juures (48 a.) ära wõitis, waliti esiteks 10 aastaks, pärast eluajaks diktatoriks ning 10 aastaks konsuliks; sai salamässuliste läbi, keda Brutus ja Cassius juhatasiwad, 44 e. Kr. senati istumisel surma. Tema kirjutas: „Commentarii de bello Gallico“ (Gallia sõda), „De bello civili“ (kodusõjast).

Caesarismus (Lad. k., l. tsesarismus), Roma politikamehe Caesari walitsusewiis. Caesar wõitis lihtrahwa ja sõjawäe oma nõuusse ja wõttis nende abiga kõik wõimu wabariigis enese kätte. Wabariiklised asutused jättis ta nime järel alles, rahwa tunnistas ta ülemaks otsuseandjaks, aga tõe poolest oli tema üksi riigis walitseja. Sedasama moodi saiwad walitsema ja walitsesiwad ka Napoleonid Prantsusemaal. Ka nemad oliwad ainuwalitsejad, kes oma wõimu rahwa käest saiwad ja maal ainult oma tahtmist sallisiwad.

Caesium, haruldane alkalimetall.

Caesur (Lad. k.), puhkus wärsi keskel.

Café, kohwimaja.

Cagliari (l. kaljari), Sardinia saare päälinn, C. lahe ääres; 54,000 el.; sadam; ülikool.

Cagliostro (l. kaljòstro), Alexander, krahw, Italia õnnekütt, snd. 1743 Palermos. Tema pärisnimi oli Giuseppe Balsamo. Ta reisis ime-arstina ja waimude nägijana esiteks Italias, siis Saksamaal ümber, käis ka Miitawis, Warssawis, Peterburis, Parisis ja Londonis; tema pettused tuliwad (1787) Elisa v. Recke läbi awalikuks; mõisteti Roomas surma, kuid sai armu, aga suri wangihoones 1795.

Caillaux (l. kaioo), Prantsuse politikamees. Oli Waldeck-Rousseau ministeriumis (1899—1902) rahaminister ja peab sedasama ametit Clemenceau ministeriumis, 1906 a. sügisest saadik. Sissetulekumaksu seaduse walmistaja.

Ça ira (Pr. k. l. saa iraa, „küll see läheb“), Prantsuse mässulaulu algsõnad.

Cairoli, (l. ka-i-roli) Benedetto (1825—1889). Italia politikamees. Wõttis wabaduse wõitlustest 1848 ja 1860 a. ümber osa. Waliti 1860 Italia saadikutekogu liikmeks, ja sai sääl warsti pahema ääre juhatajaks. 1878 ja 1879—1881 oli ta pääminister. Ta pidi lahkuma, kui Prantsusemaa Tunis’e ära wõttis.

Cajetanus, Thomas de Vio, paawsti saadik Saksamaal, waidles (1518) Lutheruse wastu Augsburgi

Calais (l. kalee), Prantsuse linn Pas de Calais rannal; 60,000 el.; kindlus, sadam, supeluskoht; ülesõidukoht Prantsusemaalt Inglisemaale. Oli 1347—1558 Inglise päralt.

Calamagrotis, wt. kastik.

Calándo (It. k.), wähenedes.

Calcium (l. kaltsium), helekollane, läikiw, sitke metall. Teda leidub loomade ja taimede kehades. Arstid ja päewapiltnikud tarwitawad teda.

Calderon, Don Pedro, kõige kuulsam Hispania näitemängude luuletaja, snd. 1600 Madridis, suri 1681 säälsamas; oli esiteks sõjamees, siis teatri juhataja, wiimaks waimulik mees; on kirjutanud pääle 200 näitemängu.

Calendae, roomlaste juures kuu esimene päew.

Caligula, Gaius Caesar Germanicus, Roma keiser, walitses 37—41 p. Kr.; oli jäle hirmuwalitseja.

Callas, linn Peru-maal; 48,000 el.

Calla palustris, wt. soo-wähk.

Calluna vulgaris, wt. kanarpik.

Calonius, Mattias (1737—1817), Soome õiguseteadlane, oli Soomemaa esimene prokurator 1809—16, tõlkis 1734 a. Rootsi seaduseraamatu Soome keelde.

Caltagirone (l. kaltadshirone), Italia linn Sitsilia saarel; 45,000 el.

Caltanisétta, Italia linn Sitsilia saarel; 43,300 el.

Caltha palustris, wt. konnakapsas.

Calvin, Johannes, pärisnimega Jean Cauvin, usupuhastaja, snd. 1509 Noyon’is (Picardie’s), õppis õiguseteadust Orleans’is ja Bourg’es; tutwustas Parisis põhjalikumalt humanistiliste mõtetega. Piibli ja Luteruse kirjade põhjal otsustas tema ewangeliumi juurde pöörda ja wäikse teadusemehena ewangeliumile end pühendada. Baselis andis tema usuteaduselise kirjatöö „Institutio christianae religionis“ wälja. Genfis oli ta usupuhastajana tegew. C. ei pannud oma õpetustes mitte päärõhku, nagu Lutherus Jumala halastuse, waid Jumala auu ja walitseja-tahtmise pääle. Pühakirja üksikutel õpetustel on tema arwamise järele nägeliselt ühesugune wäärtus. Iseäranis on Wana-testamendi waim tema kohta suurt mõju awaldanud. C. uuendas Augustinus’e ettemääramise (praedestinationi) õpetust. Suri 1564 Genfis.

Camarilla, wt. kamarilla.

Cambridge (l. keembridsh), 1) Inglise kaubalinn Cam’i jõe ääres; 38,400 el.; kuulus ülikool, mis 1229 a. asutatud; 2) linn P.-Amerikas (Massachusett’i riigis), Bostoni linna wastu, 92,000 el. Linnas on kõige kuulsam P.-Amerika ülikool (Harvardi College).

Camellia, Jaapani roos ehk kamelia; kaswab soojades maadas, meil aga toades ehtetaimena.

Camera-obscura (pime kammer), kast, millel esimese külje sees kiirtekogumise klaas, kust wäljasolewa asja kuju kasti sees olewa wiltu peegli pääle langeb. Siit wiskab ehk lööb peegel kuju üles tumeda klaasi ehk selle taga olewa walge paberi pääle. Päewapiltnikud tarwitawad seda riista piltide üleswõtmiseks.

Hariduse sõnaraamat Camera-obscura.png

Camera-obscura.

Camera lucida, wiisikaline riist, mille abil asju, näit. maakohte ehk inimese nägusid paberi pääle sünnitatakse, nii et nende järele käega piltisid maalida wõib.

Cameron (l. kämeron), Verney Lovet (1844—94), Inglise reisija, läks (1873) Afrikasse Livingstone taga otsima, leidis aga ainult selle surnukeha üles. C. jätkas oma reisi kuni Tanganjika järweni, uuris seda lähemini ja reisis siis läbi terwe Afrika. Tema leidis ka Kassali ja Moorja järwe üles. Kirj. „Across Afrika“ (Läbi Afrika).

Camillus, Marcus Furius, Roma sõjaülem, kihutas 390 e. Kr. gallialased Romast minema.

Camoëns (kamuinsch), Luiz de (1524—80), kuulus Portugalia luuletaja, wõitles Marokkos ja Ida-Indias; elas oma elu lõpupool Lissabonis suures puuduses. Ta tähtsam töö on lugulaul „Os Lusiados“, mille ta Macaos luuletas.

Camorra, wt. kamorra.

Campanella, Tommaso (1568—1639), Italia mõttetark, ülistas usu ja politikalist wabadust ja istus sellepärast 30 a. wangis. Ta tähtsam töö on roman: „Civitas solis“ (päikese linn).

Campanula, wt. kellukad.

Campbell (l. kemmbel), Thomas (1777—1844), Inglise luuletaja.

Campbell-Bannerman (l. kemmbel), sir Henry (1836—1908), Inglise politikamees. Rikka Schoti mõisniku poeg. Waliti wabameelsete poolt 1868 alamkotta. Oli wabameelsetes ministeriumides mitu korda minister ja waliti 1899 wabameelsete juhatajaks alamkojasse. Sellena lepitas ta erakonna tähtsamad mehed. kes lahku minna ähwardasiwad. 1905 lõpust kuni 1908 alguseni oli ta pääminister. Sel ajal anti Transwaalile ja Oranjele wabameelsed põhjusseadused, kinnitati Inglise ametiühisuste wabadust ja hakati wäikeste talude asutamist edendama. Suure jao tema ettepanekutest lükkas ülemkoda tagasi.

Campe, Joachim Heinrich (1746—1818), Saksa lastekaswataja ja nooresoo-kirjanik. Kirj. pääle muu „Robinson der Jüngere“ (Robinson noorem).

Campeche (l. kampetshe), linn Mexico lahe ääres; 17,000 el.

Campêche puu, Lääne-Indias kaswaw puu (haematoxylon campechianum), mida wärwiaineks (kollaseks, siniseks ja mustaks wärwimiseks) tarwitatakse.

Campoamor, Don Ramon de (1817—1901), Hispania kirjanik. Kirj. luuletusi, näitemängusid jne.

Camphora officinarum, kampweripuu; kaswab Hiinas, Japanis.

Hariduse sõnaraamat Camphora officinarum.png

Camphora officinarum.

Campoformio, Italia küla. 1797 a. tehti siin rahuleping Prantsusemaa ja Austria wahel. Rahutingimiste põhjal sai Prantsusemaa Belgia ja Jonia saared, Austria aga Venedigo wabariigi maad omale.

Camwood (l. kämwud), punane wärwipuu; saadakse Afrikast.

Cancan (l. kangkang), Prantsuse tants, mida Parisis kõige halwema kuulsusega lõbupaikades tantsitakse.

Cancrín, krahw Georg (1774—1845), Wene riigimees, oli 1823—44 raha-minister.

Candia, wt. Kreta.

Canigou (l. kaniguu), mägi Prantsuse Pyreneedes; 2785 m. kõrge.

Cánnabis sativa, wt. kanep.

Cannae, linn Apulias (Italias). Siin wõitis 216 e Kr. Hannibal romlased. Nüüd Cane.

Canning (l. känning), George (1770—1827), Inglise riigimees. Oli „püha lepingu“ riikide politika wastu ja toetas kaudselt Hispania, Italia ja Amerika rewolutsionisid. Et greeklasi Türgimaa wastu toetada, tegi ta 1827 Prantsuse- ja Wenemaaga lepingu. Ka walmistas ta wiljatollide kaotamist ette. Tema oli wabameelsuse poole kalduw wanameelne.

Canossa, loss Italias, kus Saksa keiser Heinrich IV. särgiwäel ja paljajalu a. 1077 paawst Gregori VII. käest oma tegu andeks palus.

Canova, Antonio (1775—1822), Italia kujuraiuja. Tema naiskujud, nagu: Hebe, Venus, kolm graziat jne., on iseäranis ilusad.

Canovas del Castillo (l. kanowas del kastiljo), don Antonio, Hispania riigimees (1828—1897). Oli 1874 aastast saadik mitu korda wanameelse ministeriumi juhataja, ja ajas enamasti parajuswanameelset politikat. Tema suri anarhisti käe läbi.

Canrobert (l. kangrobäär), Français Certain (1809—95), Prantsuse marshal, oli (1855) ülemjuhataja Krimmi sõjas, juhatas (1859) 3. Sõjawäekorpust Italias, langes (1870) Metzi juures sakslaste kätte wangi; waliti esiteks rahwakogu, pärastpoole senati liikmeks.

Cantabile (It. k.), laulu wiisi.

Cantáte (Lad. k., „laulge“), neljas pühapäew enne Kristuse Ülestõusmise pühi.

Canterbury (l. känterböri), Inglise linn Kent’i krahwikonnas; 24,900 el.; Inglise pääpiiskopi elukoht; kuulus pää- ehk domkirik; supeluskoht.

Canthárides (Hispania kooli cantárida), Hispania kärbes (putukas); Hispania tõmbe-plaaster.

Cantú, Cesare (1805—95), Italia kirjanik. Kirj. pääle muu ajaloolise romani „Margherita Pusteria“ ja „Storia universale“ (Üleüldine ajalugu), mis 35 köites ilmus.

Cantus (Lad. k.), laul. C. firmus, kirikulaul ehk koral.

Cape (Ing. k. l. keep), neem.

Cape Coast Castle (l. keep koost kässl), Inglise kindlus Guinea lahe ääres; 11,600 el.

Capita (Lad. k. caput, pää), per capita, pääde järel. Quot capita tot sensus, nii palju arwamisi, kui palju päid.

Capo (It. k.), algus; da capo, algusest saadik, uuesti.

Capréra, Italia saar Sardinia lähedal; oli Garibaldi kauaegne elukoht.

Capri, Italia saar Neapeli lahe suus; 550 rkm. suur; Roma keisri Tiberius’e elukoht; kuulus oma „sinise koopa“ poolest.

Caprivi (l. kapriiwi), Georg Leo krahw von (1831—1899), Preisi kindral, Saksa riigikantsler Bismarcki lahkumisest saadik 1890 kuni 1894. a., kus Preisi junkrud, kes teda ta wabameelse kaubalepingute pärast ei sallinud, ta oma salasepitsustega kukutasiwad.

Capsella bursa pastoris, wt. hiirekõrw.

Capua, Italia linn, Volturno jõe ääres; 15,000 el.; wanal ajal Casilinum. — Muinasaegse Capua, mis Kampania päälinn ja kõige rahwarikkam Wana-Italia linnadest oli, häwitasiwad 840 p. Kr. arablased ära. Praegu kannab see nime Sta Maria di Capua.

Capudan-Pascha, Türgi pää-admiral.

Caput (Lad. k.), pää, päätükk.

Caracalla, Marcus Aurelius Antonius Bassianus, Roma keiser, walitses 211—217, keiser Septimus Severus’e poeg, laskis oma poolwenna ja kaaswalitseja, Geta, ära tappa ja andis (212) kõigile wabadele maakonna elanikkudele Roma kodaniku õigused; tapeti Mesopotamias.

Carácas, Venezuela riigi päälinn: 72,000 el.; ülikool.

Carbonari (It. k., „söepõletajad“), salaselts, kes Italias 1808—1830 Bourbonide, paawsti ja Austria wägiwallawalitsuse wastu wõitles ja mõne walitseja põhjusseadust maksma panema sundis. 1820 a. ümber arwati tal kuni 600 tuhat liiget olewat. Sarnadust oli tal wabamüürlaste ühisusega. — Ka Prantsusemaal oli 19. aastasajal oma Charbonnerie, kes wabaduse wõitlusest osa wõttis.

Carcáno, Giulio (1812—84), Italia luuletaja. Kirj. uudisjuttusid, romanisid, luuletusi; tõlkis Shakespeare kirjatööd Italia keelde.

Cardamine pratensis, wt. Jürilill.

Cardanus, Hieronymus (1501—76), Italia arst ja mõtteteadlane. Oli esimene, kas teaduslikult leetri haigust ja plekilist soetõbe uuris.

Cardiff, Inglise linn Wales’is; 169,000 el.; sadam.

Carducci (l. kartutshi), Giosué, Italia luuletaja, snd. 1835, prof. Bolognas.

Cardus, wt. ohakad.

Carex acuta, wt. lõikhein; c. digitala, sõrmhein; c. ericetorum, nõmmhein; c. intermedia, kahetahiline jõhwhein; c. muricata, lakkhein; c. vulpina, rebasehein; c. stricta, püsthein; c. paludosa, soo jõhwhein; c. humilis, sirphein.

Carex, asarohud.

Hariduse sõnaraamat Carex.png

Carex.

Carey (l. kärri), 1) Henry (1696—1743), Inglise luuletaja ja muusikamees. Luuletas sõnad ja lõi wiisi laulule „God save the king“ (Jumal kuningat kaitse Sa). 2) Henry Charles (1793—1879), Amerika wabrikant; kaitsetollide poolehoidja. Kirj. „Principles of social science“ (Ühiselu teaduse põhjusmõtted).

Carica Papaya, meloni- ja kürbisepuu; kaswab Lõuna-Amerikas; kannab häämaitselist ja suhkrurikast, kuni 18 naela rasket wilja, mida söödakse.

Carleton (l. karltn), William (1798—1869), Inglise kirjanik. Tema kirjeldab iseäranis Iiri rahwa elu.

Carlina vulgaris, wt. upsujuur.

Carlisle (l. karleil), Inglise linn Cumberland’i krahwikonnas; 45,500 el.; loss; piiskopi elukoht.

Carlson, Frederik Ferdinand (1811—87), Rootsi ajalookirjutaja, oli 1849—63 ajaloo prof. Upsala ülikoolis ja 1893—70 ning 1875—78 hariduseminister.

Carlyle (l. kaarleil), Thomas (1795—1891), Inglise kirjanik. Tema tähtsamad kirjatööd on: „Life of Schiller“ (Schilleri elulugu), „French Revolution“ (Prantsuse rewolutsion), „On heroes, hero worship and the heroic in history“ (Kangelased, kangelaste auustamine ja kangelaste teod ajaloos); Preisi kuninga „Friedrich Suure ajalugu“, „Letters and Speeches of O. Cromwell“ (O. Cromwelli kirjad ja kõned) jne.

Carmagnola (l. karmanjóla), Italia linn; 12,000 el.

Carmagnole (l. karmanjól), Prantsuse rewolutsioni-laul, mis 1791 a. olla sündinud.

Carmen Sylva, Rumenia kuninganna kirjaniku-nimi; wt. Elisabeth.

Carnallit, punane mineral; on klorkaliumi, klormagnesiumi ja wee ühendusest tekkinud; tarwitatakse kali-soolade walmistamiseks.

Carnegie (l. karnedshi), Andrew, Amerika miljonär, snd. 1837 Schotimaal. On palju raha ja wara üleüldis­kasulikkude ja teaduseliste otstarbete jaoks kinkinud.

Carnivora (Lad.k.) lihasööjad loomad, metsloomad.

Carnot (karnoo), 1) Lazare (1753—1823), Prantsuse insener, korraldas mässu-ajal sõjawäge, oli direktoriumi liige, põgenes ära, tuli aga tagasi, sai sõjaministriks, oli pärast sisemiste asjade minister, wiimaks aeti jälle maalt wälja. 2) Marie Francois Sadi (1837—94), Prantsuse riigimees, oli 1880—812 awalikkude tööde ja 1885—86 rahaminister, waliti 1887 Prantsuse wabariigi presidentiks; sai 1894 Italia anarhisti Caserio käe läbi surma.

Carp, Petrache, Rumenia politikamees (snd. 1837), wanameelsete junimistide erakonna asutaja. Oli 1888—89 wälimiste asjade, 1891—95 põllutöö ja 1900—1901 pää- ja rahaminister. On praegu kõige tähtsam wanameelne riigimees Rumenias.

Carpentaria, merelaht Australia põhjarannal.

Carpi, Italia linn; 23,000 el.

Carrára, Italia linn Apennini mägestikus; 42,100 el.; kuulsad marmori-kaewandused.

Carrière, Moritz (1817—1895), Saksa mõttetark ja iluteadlane (ästhetiker). Oli 1853 a. saadik kuni surmani professor Münchenis. Kirj. „Aesthetik“ (iluteadus) jne.

Cartagèna, 1) Hispania sadamalinn ja kindlus Wahemere ääres; 100,000 el. — 2) linn Kolumbias (Lõuna-Amerikas), Karaibi mere ääres.

Carte blanche (Pr. k., l. kart blangsh), piiramata woli.

Cartesius, wt. Descartes.

Cartwright (l. kartrait), Edmund (1748—1823), Inglise mehaniker; parandas kudumise masinat ja leidis uue willasugemise masina üles.

Carum, wt. köömel.

Carus, Marcus Aurelius, Roma keiser, walitses 282—283.

Caryophyllacae, wt. nelgid.

Caryota, puu palmide sugukounast, kaswab Ida-Indias. Kõige tuttawam puu sellest sugukonnast on C. urens, mis 15 m. kõrgeks kaswab. Tema lehed on 5—6 m. pikad. Mahlast saadakse palmiwiina ja suhkurt.

Hariduse sõnaraamat Caryota.png

Caryota.

Casale, Italia linn Po jõe ääres; 32,000 el.; endine kindlus.

Casein (l. kase-iin), juustu-ollus; kõige tähtsam munawalge-aine imetajate loomade piimas.

Cassel ehk Kassel, Preisi walitsusepiirkond Hessen-Nassaus, 10115 rkm. suur; 890,142 in. Päälinn: Cassel, Fulda jõe ääres. Linnas on 120,000 el.

Cassini, Giovanni Domenico (1625—1712), täheteadlane, oli prof. Bolognas, kutsuti (1669) Parisi tähetorni juhatajaks. C. leidis Uranus’e 4 kuud üles.

Cassiodórus, Magnus Aurelius, Roma teadusemees, snd. 480 Kalabrias, pidas Theodorich Suure ajal tähtsaid riigiametid, suri 575. Kirj. „Historia Gothorum“ (gootlaste ajalugu); Variarum libri XII.

Cassius, Gajus Longinus, waliti 44 e. Kr. prätoriks, asutas ühes Brutus’ega wandeseltsi, millel otstarbeks oli Caesar’i ära tappa.

Castanea vesca, wt. kastaniapuu.

Castberg, Norra politikamees ja radikalsete juhataja. On 1908 a. kewadest saadik radikalses Knudseni ministeriumis kohtuministriks.

Castelar, Emilio, (1832—1899), Hispania wabariiklaste juhataja, ajakirjanik ja ajaloo professor. Kui 1873 wabariik wälja kuulutati, oli ta esiti wälimiste asjade ja pärast pääminister. Selle järel, kui ta mässu sõjawäega oli lämmatanud ja parlament seda hääks ei kiitnud, lahkus ta ametist. Pärast, kuninga walitsuse ajal, tegi ta wabariigi hääks rahulikku kihutusetõöd, aga suurt mõju ei saanud ta siis enam.

Castellamáre, Italia linn Neapeli lahe ääres; 33,000 el.; supeluskoht.

Castellon (l. kasteljon) de la Plana, Hispania linn ja kindlus Valencias; 31,500 el.

Castelvetráno, Italia linn Sitsilia saarel; 25,000 el. Linna lähedal on endise Selinunt’i waremed.

Castilho (l. kastillju) Antonio Feliciano de (1800—75), Portugalia luuletaja. Tema luuletused on wäga kõla- ja tundmuserikkad.

Castrén, Mathias Aleksanteri, Soome keeleuurija, snd. 1813., käis uurimisereisil Soome sugu rahwaste juures Põhja-Europas ja Siberis. Oma kirjatööde läbi sai C. Soome sugu rahwaste wõrdlewa keeleteaduse põhjendajaks. Suri 1852 professorina Helsingis.

Castro (l. kastro) Cypriano, endine Venezuela wabariigi president (snd. 1858). Kukutas 1899 president Andrade, sai järgmisel aastal ajutiseks ja hiljem pärispresidendiks. Tema ajal on palju mässusid ja teistel riikidel temaga ühtelugu tegemist olnud. Heideti presidendi ametist 1909 a.

Cast steel (Ingl. k. l. käst stiil), kõige parem Inglise teras.

Cataláni, Angelica (1782—1849), Italia kuulus naislaulja.

Catania, Italia linn, Sitsilia saarel, Ätna mäe jalal. Sai 1908 a. maawärisemise ajal palju kannatada.

Cathartica (Lad. k.), kõhu-tühjendajad rohud.

Catilina, Lucius Sergius, Roma mässulane, elas 108 e. Kr. Ta oli kuulus oma nurjatu elu läbi, tõstis mässu, et walitsust ära wõita, aga katse läks nurja ja ta langes wõitluses.

Cato, 1) Marcus Porcius, (wanem), snd. 234 e. Kr. Tusculumis, waliti 195 konsuliks, wõitles Hispanias ja Greekamaal, nõudis tsensorina rahwalt elukommete lihtsust ja puhtust, oli äge karthaglaste waenlane, pea igas kõnes, mis ta senatis pidas, nõudis ta Karthago ärahäwitamist. Tema pojapoeg: 2) Marcus Porcius, (noorem), snd. 95 e. Kr., wõitles Pompejus’e ja Caesar’i auuahnete püüete wastu wabariigi alalhoidmise eest, suri 47 e. Kr.

Cats, Jacob (1577—1660) Hollandi luuletaja.

Catullus, Gaius Valerius (86—56 e. Kr.), Roma luuletaja. Kirj. kaebelaulusid ja epigrammilisi luuletusi.

Cauca (l. ka-úka), Magdalena jõe pahem haru (Kolumbias); 1100 km. pikk.

Cauchy (l. kooshi), Augustin Louis (1789—1857), Prantsuse arwuteadlane. Kirj. „Cours d’analyse“ jne.

Cavaignac (l. kawanjak), Louis Eugene, Prantsuse kindral (1802—57), surus 1848 rahwa-mässu maha.

Cavallotti (l. kawallotti), Felice (1842—1898), Italia laulik, näitemängude kirjutaja ja politikamees, Garibaldi poolehoidja, radikalne ja Crispi politika wastane. Surma sai ta kahewõitlusel.

Cavendish (l. käwendish), Henry (1731—1810), Inglise lahutuseteadlane, leidis üles, missugustest algollustest wesi koos seisab ja arwas wälja, kui tihe maa on.

Cavour (l. kawuur), krahw Camillo Benso, (1810—1861), Italia riigimees, parajus-wabameelne, tegi Italia ühendamiseks palju tööd.

Cayamba, tulepurtskaw mägi Andes’i mägestikus L.-Amerikas (Ecuador’is); 5953 m. kõrge.

Cayenne (l. kajenn), Guayana päälinn, C. jõe ja Atlandi okeani ääres.

Cazembe (l. kasembe), riik, Afrika sisemaal, 9—10 lõuna laiuse kraadi all; 27,500 rkm. suur.

Cedrus, seedripuu, kaswab Syrias ja Wäike-Asias.

Celebes (l. tseléebes), kõige idapoolsem saar Sunda saarestikus (Borneo saare ja Molukkide wahel); 200,000 rkm. suur, u. 2 milj. in. Suurem jagu saare pinnast on Hollandi walitsuse all. Saare päriselanikud on malaialased. Maapind on wäga wiljarikas. Saadused: kohwi, riis ja kakao.

Celakowski (l. tshelakowski), Ladislaw (1799—1855), Tsehi luuletaja, oli esiteks Slaawi keelte prof. Breslaus ja 1849 a. saadik Pragas. Kirj. luuletusi jne.

Celosia cristata, ehtetaim; kaswab Ida-Indias.

Hariduse sõnaraamat Celosia cristata.png

Celosia cristata.

Celluloid, püroksilini ja 40—50% kampwere segu. C-di tarwitatakse wäikeste tarbe- ja iluasjade tegemiseks. Ta sulab eeteri ja piirituse segu sees ära; kõlbab ka lakkide walmistamiseks (jaapani lakk).

Cellulosa, 1) rakukate. — 2) Paber, mis puruksjahwatatud puu- ehk linakiudest on tehtud, pole muud kui C. C. sulab ammoniak-wääwlihape wase sulatises ära. Wääwlihappega läbitöötatud, saadakse C.-st pergamentpaberit. C.-d tarwitatakse celluloidi walmistamiseks.

Celsius, Andres (1701—1744), Rootsi täheteadlane. Tema järele on 100-graadiline soojamõõtja omale nime saanud.

Cement, wt. tsement.

Censor, wt. tsensor.

Census, wt. tsensus.

Cent, P.-Amerika Ühisriikide raha (meie raha järel umbes 2 kopikat). 1 dollar = 100 centi.

Centaur (Gr. k. kentauros), muinasjutuline loom, kellest üks pool inimene, teine pool hobune oli.

Centaurea, wt. sinililled.

Centenarium (Lad. k., l. tsensenárium), sada-aastane pidu.

Central (Lad. k., l. tsentraal) keskel olew, kesk. — Central-Amerika on Kesk-Amerika; central-walitsus, keskwalitsus; central-wõim on keskwõim ehk ülemwalitsus (riigipää, ministerium, parlament jne.), P.-A. Ühendatud riikides ka kõigile riikidele ühine walitsusekoht.

Centralisation (Lad. k., l. tsentralisatsion), keskkoha ümber kogumine, ühendamine. Politikas üksikute lahusolewate maakondade ühendamine üheks riigiks ja seega ühtlasi keskwalitsuse wõimu suurendamine ja üksikute maade walitsusekohtade wõimu wähendamine. Politiline süstem, mille juures terwet riiki tema keskkohast, tema ülema walitsuse poolt juhitakse. C. wastu käib decentralisation, mis üksikutele jagudele wõimalikult palju iseseiswust tahab anda wõi annab. C. on iseäranis isewalitsuse maadel ja sääl, kus würsti wõimu palju kitsendatud ei ole, nagu Wene- ja Saksamaal olemas, decentralisation aga wabariikides, nagu Amerikas ja Schweizis. Prantsusemaal on riigiparlamendi ja riigiwalitsuse wõim kohalikkude omawalitsuse-asutuste wõimu kõrwal alles Napoleoni ajast saadik suur. Selle wastu ajawad Suur-Britannias krahwkonnad ja linnad oma asju iseseiswalt ja riigiwalitsus ei tülita neid wäiklase wahelesegamisega ialgi.

Centrifuge ehk centrifuged, üleüldine nimetus riistadele, millede abil keskpunktist wäljawoolawa jõuu abil raskemaid olluseid kergematest ehk wedelaid kehasid kõwadest ära eraldatakse ehk lahutatakse. C.-de hulka käib meewurr, mille abil mesi kärjedest ära puhastatakse, nii et kärjed terweks jääwad ja mesi wahast puhas on. C-de hulka käib ka koorelahutaja ehk separator (wt. separator). C-d on iseäranis pruugitawad suhkru, parafini wabrikutes ja marjawiina tegemise töökodades.

Centrum (Lad. k., l. tsentrum), keskkoht. Parlamendis on centrum see osa saadikuid, kes wanameelse parema tiiwa ja radikalse pahema tiiwa wahel, s. o. parlamendi keskel, istuwad ja wahelmist politikat ajawad. Parempoolses centrumis on harilikult parajus-wanameelsed, pahempoolses centrumis parajus-wabameelsed. Saksamaal kannawad centrumi (keskerakonna) nime katoliku kiriklased.

Centum (Lad. k., l. tsentum), sada.

Centuria (Lad. k.), wanade romlaste juures: 100 mehe suurune wäesalk. — Cervius Tullius jagas kõik kodanikud nende waranduse järele 5-de klassi, mis omalt poolt jälle 193 centuriasse oli jagatud.

Ceram, Hollandi saar (Molukki saarestikus), 18,200 rkm. suur, 100,000 el.

Ceratid, (Lad. k. sõnast cera, waha), wahasalwid.

Ceratónica siliqua, Jaani leiwapuu; kaswab Wahemere äärsetel maadel.

Cerbera, kuljuspuu; kaswab Lääne-Indias.

Cerberus, wanade greeklaste muinasjutu järel „kolmepääga koer,“ kes manala ukse ees wahti pidas.

Cereálid (Lad. k., l. tsereaalid, Ceres’e anded), wiljataimed.

Cérebrum (Lad. k.), pää-aju.

Ceremonia (Lad. k., l. tséremònia), pühalik toimetus ehk talitus, s. o. wälimised kombed, mille abil piltlikult mingi talituse, iseäranis usulise talituse tähendust seletatakse; pidukomme, pidupruuk.

Ceremonial, pidukommete ja pidukorra eeskiri (suurtel pidudel).

Ceremonia-meister, koja-ametnik, kes würstide, kuningate jne. kodades kojaelu seaduste täitmise järel walwab.

Ceres (greeklaste Demeter), romlaste põlluharimise ja maasaaduste naisjumal.

Ceresin (l. tseresiin), maawaha; puhastatud ceresini tarwitatakse wahaküünalde järeltegemiseks ehk wõltsimiseks.

Cereus (sammas-kaktus), taimed kaktuse (cacteae) sugukonnast. Neid on wäga mitu seltsi. C-d on wäga mitmemoodulised ja kaswawad 9—16 meetrit kõrgeks. Nende kodumaa on Mexiko, Lääne-India ja Põhja-Amerika. C. giganteus, kaswab 12—16 meetrit kõrgeks. Temal on walkjad, 10—13 cmt. laiad õied. Wilja tarwitatakse toiduks.

Hariduse sõnaraamat Cereus.png

Cereus.

Ceroxylon audicola, wahapalmipuu, kaswab Andes’e mägestikus (L.-Amerikas) ja saab kuni 70 m. kõrgeks. Tema waha tarwitatakse küünalde walmistamiseks. Lehtedega, mis kuni 6 meetrit pikaks kaswawad, kaetakse katuseid.

Hariduse sõnaraamat Ceroxylon audicola.png

Ceroxylon audicola.

Certificat, (Lad. k.), kirjalik tunnistus.

Cervantes Saavedra, Miguel de (1547—1616), Hispania kuulus luuletaja, õppis Salamanca ja Madridi ülikoolis, wõttis sõjamehena Lepanto merelahingust (1571) osa, kus püssi-kuul ta pahema käest läbi tungis; sattus 1575 kodureisil Hispaniasse Algeria mererööwlite küüsi ja pääsis nende käest alles 1580 wabaks, mis järel ta kirjanikuks hakkas. Tema kuulsam kirjatöö on rüütliroman „Don Quixote (l. don kishott),“ mis pea kõigisse maailma keeltesse on ümber pandud.

Cesena (l. tseseena), Italia linn, Bologna ja Ancona wahel; 42,500 el.

Cetinje (l. tsetinje), Montenegro päälinn, u. 3000 el.; asutatud 1478 a.

Cetraria islandica, Islandi sammal; tarwitati endisel ajal arstirohuks kopsutõbe wastu.

Cette (l. sätt), Prantsuse linn Wahemere ääres; 32,000 el.; supeluskoht.

Ceuta (l. tseu-ta), Hispania linn ja kindlus Marokko rannal, Wahemere ääres, Gibraltari wastu; 13,000 el.

Cewennid (l. sewennid), mägestik Lõuna-Prantsusemaal. Kõige kõrgem mägi on Mézenk, mis 1754 m. kõrge.

Ceylon (l. tseilon; Sanskriti keeli Cinghala), Inglise saar India okeanis, on Palk-salme läbi Läbi Lääne-Indiast lahutatud; 65,700 rkm. suur, 3,577,000 in. Saare keskel on Adamspik nimeline mägi, mis 2260 m. kõrge. Saare klima on soe ja ei ole mitte terwisele kahjulik. Saadused: kohwi, puuwill, kokuspähkled; raud sool, diamantid jne. Päälinn: Colombo. — C. saar on 1815 a. saadik inglaste päralt.

Cf. (lühendatud confer), wõrdle.

Chaerophyllum, wt. koeraköömel; c. bulbosum, wt. waresputk.

Chagrin (l. shagräng, Türgi k. sagri selg), kõwa, paks, parkimata hobuse wõi eesli seljanahk.

Chaine (Pr. k., l. sheen), kett; tantsuliige, kui tantsijad üksteisele mööda minnes kätt annawad.

Chaise (Pr. k., l. shees), tool, wanker.

Chalcedon (Chalkedon), linn Bythinias, Konstantinopoli wastu. Siin peeti 451 a. kiriku-koosolekut.

Chalkis (Negroponte), Greeka saare Euböa päälinn.

Chaldron (l. tshaldren), Inglise kiwisüsi mõõt; Londonis = 1163,13 liitert.

Challemel-Lacour (l. shalleméll-lakuur), Paul Amand (1827—1896), Prantsuse ajakirjanik ja politikamees. Waliti 1876 senatoriks, nimetati 1883 Ferry ministeriumis wälimiste asjade ministriks, sai 1893 senati presidendiks. Oli agar wabariiklane ja kiriklaste wastane, hästi haritud ja osaw kõneleja, üks Gambetta ringkonna tähtsamatest meestest.

Châlons sur Marne (l. shalong sür marn), Prantsuse linn Marne jõe ääres; 21,500 el.

Chamberlain (l. tsheemberlen) Josef, Inglise politikamees (snd. 1836). Birminghami wabrikandi poeg. Waliti 1876 alamkotta ja sai sääl warsti radikalsete juhatajaks. Oli Gladstone ministeriumis 1880—1885 kaubanduse ja pärast kohalikkude asjade minister. Ei olnud 1886 Gladstone homerule-ettepanekuga nõuus, lõi wabameelsetest lahku ja asutas ühes Devonshire hertsogiga wabameelsete unionistide erakonna, kes Gladstone wastu wõitlema ja hiljem wanameelsetega sõbrustama hakkas. 1895 asutas Ch. ühes wanameelsetega Salisbury juhatusel uue ministeriumi, kus ta asumaade ministriks hakkas. Tema püüdis asumaid ühendada ja Britimaa wõimu ihust ja hingest suurendada. Buuride wabariigid kihutas ta 1899 Inglisemaaga sõda algama, kus nad oma iseseiswuse kaotasiwad. 1903 hakkas ta kaitsetollide hääks kihutusetööd tegema, mis järel wanameelsed walimistel lüüa saiwad. Chamberlain on wäga elaw, ettewõtlik ja hää kõneanniga mees.

Chamaerops, härjapõlwe palmipuu.

Hariduse sõnaraamat Chamaerops.png

Chamaerops.

Chamisso (l. shamísso), Adelbert (1781—1838), Saksa luuletaja ja looduseuurija, sündis Prantsusemaal. Teina luuletöödest on mõned, nagu Salas y Gomez ka Eesti keelde tõlgitud.

Champagne (l. shampanj), endine Prantsuse maakond. Siit on n. n. shampanja marjawiinad pärit.

Champfleury (l. shangflörii), pärisnimega Jul. Fleury (1821—89), Prantsuse kirjanik; kirjutas romanisid jne.

Champion (l. shangpiong), wõitleja, Inglisemaal (l. tsämpion) wõitja wõitluses.

Champollion (l. shangpojong) Jean François (1790—1832), prantslane, Egiptuse wanaaja-uurija. Tema uuris wälja, kuidas wanu Egiptuse kirjasid tuleb lugeda ja andis Egiptuse sõnaraamatu ja keeleõpetuse wälja.

Chanson (Pr. k., l. shangsong), laul, rahwalaul.

Chara, weetaimed mererohu sugukonnast. Nad kaswawad seiswates magedates wetes ja mererannal parajas ilmawöös.

Hariduse sõnaraamat Chara.png

Chara.

Charade (Pr. k., l. sharaad), silbimõistatus.

Charente (l. sharangt), Prantsuse jõgi, jookseb Gascogne lahte; 360 km. pikk.

Charcot (l. sharkoo), Jean Martin (1825—93), kuulus Prantsuse waimu- ja erguhaiguste arst.

Charité (Pr. k., l. sharitee), halastus; haigemaja nimetus.

Charitad (Gr. k.), kenaduse jumalad: Aglaîa, Euphrosyne ja Thalia.

Charlatan (Pr. k., l. sharlataan), petis; hoopleja, kiitleja.

Charleroi (l. sharlroa), Belgia linn Sambre jõe ääres; 25,000 el.; raua- ja söe-kaewandused.

Charles (l. scharl), Alexe César, (1746—1823), Prantsuse wiisikateadlane; esimene, kes õhulaewu wesinikuga hakkas täitma.

Charleston (l. tsharlstn), kaubalinn Lõuna-Caroli’nas (Põhja-Amerikas), Atlandi okeani ääres; 56,000 el.

Charlottenburg (l. sharlottenburg), Preisi linn Brandenburg’is, Spree jõe ääres; 229,700 el.

Charon, Greeka muinasjutu järel allmaailma parwemees, kes surnute hinged üle Acheron’i jõe manalasse wiis.

Charta (Lad. k., l. harta, „kaart“) paber, keskajal tähtjas paber, dokument. „Magna Charta,“ suure paberi nime kandis wabaduste-kiri, mille Inglise kuningas Johan Ilma-maata oma wasallidele 1215 a. andis. „Charte“ (l. shart) nimi oli ka põhjusseadustel, mis Prantsusemaal 19. aastasaja algusel anti. Inglastel sai „charta’st“ „charter“ (l. tsharter), mis praegu eesõiguste-kirja tähendab.

Chartismus (l. tshartismus), demokratline liikumine Inglisemaal 1837—1848. Tema tõusis sellepärast, et töölistele walimiseõigust ei antud. Teda edendas tööliste wilets seisukord, tööpuudus, kallid wiljahinnad, odawad tööpalgad ja töökaitse puudus. Hoogu andis talle, et uus waesteseadus waesed sunnitöölisteks tegi. Töölised lootsiwad kõigele wiletsusele lõppu teha wõiwat, kui nad politilise hääleõiguse saawad, mis nende arwates parlamendi nende kätte pidi andma. 1832 anti uus walimiseõigus, mis walijate arwu küll suurendas, aga töölised ilma hääleõiguseta jättis. Radikalsed nõudsiwad alamkojas üleüldist walimiseõigust edasi, aga asjata. 1837 seletas walitsus, et 1832 a. seadus lõpulik walimiseõiguse parandus on. Siis tegiwad radikalsed parlamendi saadikud tööliste juhatajatega ühendust ja seadsiwad ühel nõuul programmi kokku, mille täitmist rahwas nõudma pidi. Selle pääpunktid oliwad: 1) Igal täisealisel mehel peab hääleõigus olema. 2) Hääleandmine peab salajane olema. 3) Parlament tuleb iga aasta uuesti walida. 4) Walimisekonnad peawad ühesuurused olema. 5) Parlamendi liikmetele tuleb palka maksta. 6) Walida wõib ka neid, kel warandust ei ole. Edasi: Waesteseadust ja wabrikuseadusi tuleb parandada, sissetuleku maks tuleb sisse seada j. n. e. Sellele programmile anti rahwa wabaduste-kirja (rahwa charte ehk charter’i) nimi, selle wabadustekirja wastu, mille kuningas Johan 1215 aadelile oli andnud, ja sellest sai siis ka liikumine oma nime. Selle järel, kui palju suuri ja tormilisi rahwakoosolekuid ära oli peetud ja tööliste poolt walitud rahwa parlament 1839 a. algusel nõuu oli pidanud, pandi wabaduste-kirja palwe enam kui miljoni allkirjaga parlamendile ette. Aga see lükkas tema 237 häälega 148 hääle wastu hoolimatalt tagasi (1839 a. 12. juulil uue kal. j.) Järgmistel päewadel tuliwad Briminghamis ja mujal suured segadused ja uulitsawõitlused. Walitsus astus korrarikkujate wastu suure waljusega platsi, 380 inimest wõeti kinni, ja kohus mõistis nad suuremalt osalt wangi, ühest kuust kuni kahe aastani. Newporti linnas wõtsiwad 8 tuhat meest kallaletungimise ette, et wangisid wabastada, löödi aga weriselt tagasi. Selle järel saiwad liikumises need mehed, kes wägiwalla wastu oliwad, wõimu oma kätte. Ühendati kõik Suur-Britannia chartistide ühisused, katsuti oma mehi parlamendi walimistel läbi wiia ja koguti uue charte palwe tarwis üle kolme miljoni allkirja. Kui parlament (2. mail 1842) otsuseks tegi palujaid koosolekule oma palwet põhjendama mitte lasta, sai wägiwalla wool chartistide keskel jälle hoogu. Taheti üleüldise streigiga wastata, aga sellest ei tulnud midagi wälja. Manchesteri töölised streikisiwad (aug. kuul) 17 päewa, aga teised tegiwad tööd edasi. — Prantsuse rewolutsioni ajal, 1848, katsus O’ Connor weel kord liikumist elustada. Ta pidas hulga rahwakoosolekuid ära ja lubas parlamendile uue palwekirja 150 tuhande mehega kätte wiia. Aga kui walitsus waljude karistustega ähwardas, ei kogunud kirja wiimiseks rohkem inimesi kokku kui 30 tuhat, ja need läksiwad O’ Connori enese nõuu pääle jälle laiali. Palwe pandi parlamendile, nagu harilikult, ette ja lükati, nagu harilikult, tagasi, radikalsed jäiwad wagusi.

Chartum (Khartum), Sudani päälinn, Nili jõe ääres; 30,000 el.

Chasles (l. shaal), Michel (1793—1880), Prantsuse arwuteadlane; uuema geometria põhjendaja.

Chassepot (l. shaspoo), Anton Alphonse (1833—1905), Prantsuse püssiwabrikant.

Chateaubriand (l. shatobriang), François René (1768—1848), Prantsuse kirjanik ja riigimees. Ta tähtsamad tööd: „Atala,“ „René,“ „Le genie du christianisme.“

Chatham (l. tshättäm), Inglise linn; 45,000 el.

Chatrian (l. shatriang), wt. Erckmann Chatrian.

Chaucer (l. tshoossr), Geoffroy (1340—1400) Inglise esimene kunstluuletaja. Kirj. Canterbury Tales (Canterberi jutud).

Chauvinismus (Pr. k., l. showinismus), liiale minew isamaalsus.

Chaux de Fonds (shoo-dfong), Schweizi linn, Neuchatel’i kantonis; 38,000 el.; suurepäraline taskukellade tööstus.

Check (l. tshek), maksutäht, mille ettenäitamisel pangast raha selle arwele, kes raha sinna hoida on andnud, wälja antakse.

Chef (l. shef, Prants. sõna ja tähendab juhataja, eestseisja), Prantsusemaal sõjawäe-jao ülem. Wenemaal on ch. auunimi, mis Keisri perekonna liikmetele ja mõnedele kindralitele antakse. Chef-d’oeuvre (l. shef dööwr), meistritöö. Chef-redacteur (l. shef redaktöör) ajalehe päätoimetaja.

Chelidonium majus, wt. wereurma rohi.

Chelsea (l. tshelsi), 1) Londoni eeslinn, Themse jõe pahemal kaldal; 98,000 el.: 2) linn Massachusetti riigi P.-Amerikas; 34,000 el.

Cheltenham (l. tsheltnäm), Inglise linn ja supeluskoht Gloucester’i krahwikonnas: 49,000 el.

Chemnitz (l. hemnits), linn Saksenis; 161,000 el.; suur wabriku- ja kaubalinn; Saksamaa puuwillatööstuse keskpaik. Linnas on pääle 350 wabriku 25,000 töölisega.

Chenier (l. shenjee), 1) Marie André de (1762—94), Prantsuse luuletaja; tapeti suure mässu (rewolutsioni) ajal tapakirwega (guillotine) ära. 2) Marie Joseph de (1764—1811), Prantsuse näitekirjanik suure mässu (rewolutsioni) ajal. Kirj. näitemängud: „Charles IX“, „Jean Calos“, „Henri VIII“, „Gracchus“, „Timoleon“ ja luuletuse „Le chant du depart“ (lahkumise laul).

Cheonopodium, wt. hanimalts.

Cheops (Herodot nimetab teda chufu’ks), Egiptuse kuningas, kes umbes 2800 a. enne Kr. elas ja kõige suurema piramidi lastis ehitada. Ch. piramid on 480 jalga kõrge.

Cher (l. shär), Loire jõe pahem haru; 345 km. pikk.

Cherbourg (l. shärbuur), Prantsuse linn ja kindlus Manche kanali ääres; 40,000 el.; sõjasadam.

Cherub (l. keerub), wanas Testamendis „jumalat teeniwad olewused“; ingel.

Cherubini (l. kerubiini), Luigi (1760—1842), Prantsuse helilooja, sündimise poolest itallane, oli Parisi konserwatoriumi juhataja (direktor). Kirj. operid, kantate’sid jne.

Cheruskid (l. heruskid), Germani tõugu rahwas; elas 9 aastasajal Weseri ja Saale jõgede wahel.

Chesterfield (l. tshesterfiild), krahw Philip Dormer Stanhope (1694—1773), Iirimaa asekuningas Georg II. ajal ja Inglise riigisekretär. Kirj. „Letters to his son“ (kirjad oma pojale), kus ta oma pojale elutarkust ja ilmakunsti õpetab.

Chevalier (Pr. k., shwaljee), rüütel.

Cheviot (Ingl. k., l. tshewiot), toimene willane riie.

Cheviot Hills, mägestik Inglise ja Schotimaa piiril, on kuni 816 m. kõrge.

Chevreul (l. shewröi), Michel Eugené (1786—1889), Prantsuse lahutusteadlane.

Chic (Pr. k., l. shik), osawus; kõige parema moodu ja maitse järel.

Chicago (l. shikágo), suur kaubalinn P.-Amerikas, Michigani järwe ääres, Illinois’e riigis; 2,050,000 in.; hiiglamajad, suured seatapamajad, kus aastas pääle 6 milj. siga ära tapetakse; wiljakaupluse keskkoht.

Chica-punane, punane wärwiaine, mida L.-Amerikas kaswawa taime Bignonia Chica lehtedest saadakse; tarwitatakse siidi ja willa punasekswärwimiseks.

Chieti (l. tjeti), Italia linn, Pescara jõe lähedal, u. 13 km. Adria merest eemal; 28,000 el.

Chiffre (l. shifr), salakiri.

Chile (l. tshiile), wabariik L.-Amerikas, 776,122 rkm. suur, 334 milj. in. Piirid. Põhjas: Boliwia; lõunas: Waikne okean; idas: Argentinia; läänes: Waikne okean. Mäed: Kordiljeerad. Inimeste pää-elutoimetused on: põlluharimine, karjakaswatamine ja mäetöö. Päälinn: Santiago.

Chiliásmus (Gr. k.), õpetus Kristuse 1000 aastasest riigist maa pääl.

Chilisalpeter (salpetrihapu natron) saadakse Chile riigist, iseäranis Atacama ja Tarapaca maakondadest; tarwitatakse salpetri, salpetrihappe ja püssirohu walmistamiseks, ka kunstsõnnikuks.

Chimborázo (l. tshimborasso), mäetipp L.-Amerikas, Ecuador’i wabariigis, 6,310 m. kõrge.

Chinin (l. hiniin), Hiina-puu koore alkaloid. Tarwitatakse arstirohuks palawiku wastu

Chioggia (l. kjodsha), Italia sadamalinn, Venedigi maakonnas, Adria mere ääres; 31,500 el.

Chippewa (l. tshippe-uee), Missisippi jõe pahem haru (P.-Amerikas, Wisconsini riigis); 400 km. pikk.

Chiromantia (Gr. k.) kunst käejoontest inimese tulewikku ette kuulutada.

Chirurgia (Gr. k., l. hirúrgia), haawa-arsti teadus.

Hariduse sõnaraamat Chiton.png

Chiton.

Chiton (Gr. k.), muinasgreeklaste särk.

Chiwa (l. hiiwa), khaniriik Turkestanis, Amu-Darja jõe pahemal kaldal, Arali järwe ääres; 57,800 rkm. suur; 800,000 el. Päälinn: Chiwa, kus u. 6000 el. — Ch. seisab Wene ülemwalitsuse all.

Chladni (l. hladni), Ernst Florens Friedrich (1756—1827), Saksa füsikateadlane; teaduselise kõlaõpetuse (akustika) põhjendaja.

Hariduse sõnaraamat Chlamys.png

Chlamys.

Chlamys (Gr. k.), greeklaste pääliskuub (mantel).

Chlodwig (l. klodwig), frankide kuningas, Merowingide soost, snd. 465; hakkas pärast oma isa, Childerich’i, surma (481) walitsema, wõitis P.-Gallia ära, laskis (496) end ristida, sundis (500) Burgundi omale maksu maksma, wõttis (507) lääne-gootlastelt Aquitania ja tegi (508) Parisi oma riigi päälinnaks. Suri 511 Parisis.

Chlopicki (l. hlopitski), Josep (1771—1854), Poola kindral, oli 1830 a. Poolamaa diktator.

Chlor (l. kloor), algaine ehk element; gaas, mis 2,45 korda raskem kui õhk. Teda ei leita kunagi wabalt looduses, waid enamasti ikka teiste metallide, iseäranis natriumi ühenduses. Temal on rohekaskollane wärw ja lämmastaw lõhn; mürgine.

Chloral (l. kloraal), wärwita wedelik, mis seeläbi sünnib, et chloril alkoholi pääle mõjuda lastakse. Weega segatult saadakse temast chloral-hydrati, mida erkude-rahustawaks rohuks tarwitatakse.

Chlorlubi (l. kloorlubi), niiske, walge pulber, millel chlori lõhn; tarwitatakse chlori walmistamiseks, riide-pleekimiseks ja puhastamiseks pisielukatest (dessinfektioniks).

Chlornatrium, keedusool.

Chloroform (l. kloroform), wärwita, magusa maitsega wedelik, mida saadakse, kui alkohol läbi chlorlubja aetakse (destilleritakse). Tema omakaal on 1,52. Teda tarwitatakse uimastawaks rohuks haawade lõikamise korral.

Chlorophyll (l. klorofill), leheroheline; wärwiaine, mis taimedele rohelise karwa annab. C. on wäga tähtis taimedele,sest et nendel üksi tema läbi wõimalik on õhust süsinikku omale toiduks kätte saada. C-d leidub taimerakukestes wäikeste terakestena, mis iseseiswalt rakuruumis liiguwad. Piirituse abil wõib C-i rohelistest taimeosadest wälja leotada.

Choiseul (l. shoasöl), hertsog Etienne François (1719—85), Prantsuse riigimees, ajas jesuiitid Prantsusemaalt 1764 a. wälja ja sai selle läbi rahwa armastuse osaliseks.

Chokand, wt. Khokand.

Chopin (l. shopäng), Frédéric François, helilooja ja kuulus klawerimängija, snd. 1809 Zeleazowa-Wolas (Warssawi linna ligidal), sr. 1849 Parisis, kus ta 1831 a. saadik elas.

Chorassan, (l. horassan), Persia maakond, 322,118 rkm. suur, 850,000 in. Päälinn: Mesched. — Ch. on oma seisukoha poolt wäga tähtjas, sest et see, kelle käes Ch. on, walitseb terwe Irani üle. Ch.-i kutsutaksegi seepärast „Persia mõõgaks“.

Choreographia (Gr. k., l. koreografia), tantsu-liikumiste kirja teel ülestähendamine.

Choreutik (Gr. k.), tantsukunst.

Chorologia (Gr. k., l. korologia), loomade ja taimede maadeteadus (geografia).

Chorometria (Gr. k., l. korometria), maamõõtmise kunst.

Choron (l. shorong), Alexander (1772—1834), Prantsuse helilooja.

Chorsabad, küla Mosulis. Siin on wanaaegse Niniwe linna waremed.

Chrestomatia (Gr. k., l. krestomatia), lugemiseraamat, kus mitmesuguste kirjanikkude töödest wäljawalitud tükid sees leida.

Chretien de Troyes (l. kretiäng dötroa), Prantsuse luuletaja keskajal, snd. u. 1150 Freyes’es, sr. u. 1190. Kirj. rüütliluuletusi.

Chrie, wt. hreia.

Christchurch (l. kreist-tshöörtsh), linn Uuel-Meremaal; 51,300 el.

Christensen (l. tristensen), Daani politikamees. Pidas rahwakooliõpetaja ametit, sai hiljem hariduseministriks ja 1905 a. algusel pääministriks. Ajab parajusmeelset politikat.

Christian, Daani kuningad, wt. Kristjan.

Christiania, Norramaa päälinn, wt. Kristiania.

Christiansand, wt. Kristiansand.

Christianstad, wt. Kristianstad.

Christine, 1) Rootsi kuninganna, wt. Kristine.— 2) Marie Christine (1806—78) Hispania kuninganna, Neapeli kuninga Franz I. tütar, astus (1829) Hispania kuninga Ferdinand VII-ga abielusse, walitses (1833—40) Hispanias oma tütre Isabella II. asemel; aeti (1854) maalt wälja, läks aga pärastpoole Hispaniasse jälle tagasi. Suri 1878 Havres.

Chrom (Gr. k. hroma, wärw) metall, mida puhtalt looduses ei leita. Ch.-ühendused on kõik ilusawärwilised; neid tarwitatakse seepärast tööstuses wärwiaineks.

Chromatiline (Gr. k.), poolhelides ülewalt alla ehk alt ülesse minew heliredel.

Chromkollane, kollane maaleriwärw, mida chromhapu kali ja tinasuhkru-sulatise segust saadakse.

Chromolithografia, (Gr. k.) mitmewärwiline kiwitrükk.

Chromotypografia, wärwitrükk.

Chromoksid ehk chromroheline, roheline pulber, tarwitatakse wärwiaineks; on tulekindel ja ei ole mitte mürgine.

Chronologia, (Gr. k.), ajateadus.

Chronometer (Gr. k. „ajamõõtja“), wäga õigesti käiwad kellad. Neid tarwitatakse teaduselisteks otstarbeteks.

Chronos (Gr. k.), aeg.

Chrysanthemum inodorum, wt. kanalill; C. leucanthemum, wt. walge kanalill; C. segetum, kuldne õis; C. vulgare, wt. reinwars.

Hariduse sõnaraamat Chrysanthemum inodorum.png

Chrysanthemum inodorum.

Chrysoberyll, roheline, klaasi-sarnase läikega kalliskiwi; saadakse Brasiliast ja Ceyloni saarelt.

Chrysolith ehk olivín, läbipaistew, roheline (nagu oliwi mari), basalti kiwi sees leiduw kalliskiwi; saadakse Egiptusest ja Brasiliast.

Chrysopras ehk heliotrop, roheline, weripunaste täppidega kalkedon (mineral).

Chrysorin, wase ja tsingi segu. C.-l on kulla sarnane nägu ja hiilgus, mispärast teda siis ehteasjade walamiseks tarwitatakse.

Chrysostomos („kuldsuu“), Johannes (347—407), kiriku-isa; laskis end 370 ristida; waliti (397) Konstantinopoli patriarhiks.

Churchill (l. tshörtshill), Winston, Inglise politikamees (snd. 1874. a.), lord Randolph Ch. poeg, kes wanameelses ministeriumis rahaminister oli olnud,aga mõtete lahkumineku pärast ameti maha pannud, siis wanameelsete salgukest juhatanud ja iseäranis agarasti sotsialseid parandusi oli nõudnud. Winston Ch. õppis wäekoolides, oli leitnant, teenis Hispania sõjawäes Kuba mässu ajal, siis Inglise sõjawäes Londonis ja L.-Afrikas. Ühtlasi saatis ta sõjast ajalehtedele kirjeldusi. Buurid wõtsiwad ta wangi ja wiisiwad Pretoriasse, aga tema põgenes. 1900 a. waliti ta Inglise alamkoja liikmeks. Ta hoidis esiti wanameelsete poole, lõi neist aga lahku, kui nad kaitsetollisid nõudma hakkasiwad, ja läks ära wabameelsete poole. Asquithi ministeriumis sai ta 1908. a. kaubanduseministri koha. Tema on ettewõtlik mees ja ühtlasi hää kõneleja.