Hariduse sõnaraamat/BE–BH

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
A–AJ
AK–AM
AN–AQ
AR–AS
AT–AZ
BA
BE–BH
BE
BH
BI–BO
BR–BÜ
CA–CH
CI–CZ
DA–DE
BA
Hariduse sõnaraamat

Beaconsfield (l. biiknsfiild), Benjamin Disraeli, Earl of (1804—81), Inglise riigimees ja kirjanik. Oli 1868 ja 1874—80 Inglise pääminister. Tema tegewusel sai (1876) kuninganna Viktoria India keiserinna auunime. Kirjutas romanisid, mis oma olude ja eluwiiside kirjelduse poolest eeskujulised ou. B. oli kirjanduse-ajaloo kirjutaja Isaak d’Israeli B. (snd. 1848) poeg.

Beattie (l. biitii), James (1735 kuni 1803), Schoti mõttetark ja luuletaja, prof. Aberdeeni ülikoolis, mõttetarga Humes’e wastane. Kirj. „Essay on the nature and immutability of truth“.

Beaumarchais (l. bomarshää), Pierre Augustin Caron de (1732—99), Prantsuse näitekirjanik ja mässu (rewolutsioni) ettewalmistaja. Kirj. naljamängud: „Sevilla habemeajaja“, „Figaro pulmad“. Mässu ajal kaotas ta oma terwe waranduse.

Beau monde (Pr. k., l. boo mongd), peenike seltskond; kõrgem rahwakiht.

Beauté (Pr. k. l. botee), iludus.

Bebel (l. beebel), Ferdinand August, Saksa sotsialdemokratia juhataja, snd. 1840. käsitöölise pojana Kölnis, õppis treialiks ja asutas Leipzigis oma töökoja, mida ta kuni 80-date aastate alguseni pidas, kus ta maalt wälja aeti. B. hakkas tööliste liikumisest juba 60-date aastate algusel osa wõtma, hoidis esiti wabameelsete poole, kuni ta 60-date aastate lõpu poole Liebknechti mõjul sotsialdemokradiks sai. Waliti 1865 Leipzigi hariduseseltsi presidendiks ja sai warsti selle järel tööliste seltside ühenduse eestseisusesse. 1869 wõttis ta Eisenachi kongressist osa, kus Saksa sotsialdemokratiale alus pandi. Tema mõjul astus uude erakonda hulk töölisi, kes senini wabameelseid oliwad toetanud. Saksimaa töölised oliwad ta juba 1867 Põhja-Saksa riigipäewa liikmeks walinud, 1871 saatsiwad nad ta ka Saksa riigipäewale. Selle liige on ta peaaegu wahetpidamata kuni siiamaani olnud, 1881—90 ka weel Saksi maapäewa liige. 1872 mõisteti ta „riigi äraandmise eest“ kaheks aastaks kindlusesse wangi, ja pärast weel majesteedi auu haawamise ja muude süüde eest. Kokku on ta 57 kuud wangis istunud. B. on tubli töötegija ja hiilgawate annetega kõnemees, kes tundi wiis järge mööda kõneleda wõib, ilma et ta kuulajatele igawaks läheks. Marxi õpetusest hoiab tema kõwasti kinni ja usub kindlasti, et töölised wõimu riigis warsti oma kätte saawad. Oma erakonda on ta liigjulgete ettewõtete eest alati hoiatanud, mitu korda on ta üleüldise streigi ja mitu korda sõjawäe wastase kihutusetöö wastu kõnelnud.

Beck, wabaherra von, Austria politikamees, nimetati 1906 suwel pääministrits. Tema wiis üleüldise walimiseõiguse ettepaneku läbi.

Becket, Thomas (1119—70), Canterbury pääpiiskopp (1162 saadik) Inglisemaal, wõitles Inglise kuninga Heinrich II. wastu kiriku ilmaliku wõimu pärast. Ta äritas kuningat nii, et selle poolehoidjat ta kirikus ära tapsiwad. Heinrich II. pidi seepärast paawsti sunnil B. haual oma pattu kahjatsema ja munkadel ennast peksta laskma. Kuningas Heinrich VIII. lastis B. luud hauast wälja kaewata ja ära põletada.

Becquerel (l. bekkerell), Anton Henry, Prantsuse fiisikateadlane, snd. 1852, on 1895 a. saadik politehnikumi prof., leidis 1896. n. n. B.-kiired üles.

Beda, Venerabilis, anglosakside ajaloo-kirjutaja, snd. 672, oli 702 a. saadik presbyter Girvy kloostris, suri 735. Kirj. „Historia ecclesiactica gentis Anglorum“ (Anglosakside kiriku-ajalugu).

Bedford (l. bedförd), Inglise linn Ouse jõe ääres; 35,3000 in.

Bedlam (l. bedlämm), waimuhaigete maja Londonis.

Beduínlased (Ar. k. „kõrbe elanikud“), Arabia, Syria ja Libya kõrbe rändajad rahwad. Nad on Muhamedi usku ja elawad oma walitud würstide (scheikide) juhatuse all.

Beecher-Stowe (l. biitsher-stou), Harriet (1812—96), Amerika naiskirjanik. Kirj. romani „Uncle Toms cabin“ (Tomi onu onn), millel wäga suur mõju oli Amerika orjakaupluse häwitamise kohta. Seda raamatut on pea igasse Europa keelde ümber pandud (tõlgitud 1901 a. Eesti keelde lühendatud kujul).

Beelzebub (Ebr. k. Baal ja sebub, kärblane), Wilisti rahwa jumal. Juutide nimetus „pää-kuradile“.

Beernaert (l. beernaart), François, Belgia riigimees, snd. 1829, mõõdukas kiriklane, hää kõneleja. Oli 1873—78 minister ja 1884—94 pääminister; walmistas uue walimiseõiguse seaduse. Pärast wõttis ta Haagi rahukonwerentsi tööst osa.

Beethoven, Ludwig van, Saksa kõige kuuulsam helilooja ehk komponist, snd. 1770 Bonni linnas. Läks 1792 Wieni linna, kus Haydeni, Schenk’i, Albrechtsberger’i ja Salieri juhatusel muusikakunsti õppis. Ehk küll temal Wienis mitte kindlad kohta ei olnud, sai ta oma kõrgete kaitsjate käest ning oma helitööde eest nii palju tasu, et sellest ära elada wõis. Tema helitööde arw on 126. Kõige paremateks neist peetakse operid „Egmont“, „Fidelio“, oratorium „Kristus Õlimäel“, sümphoniad, wiiulikwartetid, sekstetid, kwintetid, sonatid, laulud jne. B. suri kurdina 1827 Wienis. Tema auuks on Bonni ja Wieni linna auusambad üles seatud.

Brewern, wana-aegsete lätlaste kindlus Asti järwe ääres.

Begonia (begonia), tuttaw ehtetaim begoniaceae sugukonnast. B. kodumaa on Asia, Amerika ja Afrika soojemad osad. B-id kaswatatakse ka meil oma iseäraliste õiete ja ilusate, sagedasti õige kirjude lehtede poolest tubades. B-d siginewad seemnete oksade ja lehtede abil.

Behrens, Bertha (warju-nimega W. Heimburg), Saksa naiskirjanik, snd. 1850. Kirj. uudisjuttusid ja romanisid.

Behring, wt. Bering.

Behring, Emil v., Saksa arst, snd. 1854 Preisimaal; prof. Marburg’is. Leidis kurgutõbe (diphteritise) terwise-lima (serumi) üles.

Bei (Türgi k.), herra, würst, kõrgemate Türgi ametnikkude, ohwitseride ja suurtsugu meeste auunimi, wähem kui pasha. Ka Samos’e ja Bulgaria würstid ning Prantsuse kaitsewalitsuse all olew Tunis’e riigipää kannawad seda nime.

Beirâm (bairam), kaks Muhamedi usuliste suurt püha: suur b. ja wäike b. Suur B. (Ar. k. el’-id al-fitr) pühitsetakse kaheteistkümne kuu kümnendal päewal ja wäike b. (Ar. k. el’-id adhha) Shawwâl’i kuu kolmel esimestel päewadel. Neil pühadel antakse kingitusi lastele ja teenijatele ning käidakse üksteise juures wõõrsil.

Beirut (wanal ajal Berytos), tähtjas Türgi kauba- ja sadamalinn Syrias, Wahemere ääres; u. 120,000 el. Linnas walmistatakse palju siidi- ja puuwilla-riiet, hõbe- ning kuldlõnga.

Beketow, Andrei Nikolajewitsch, Wene taimeteadlane, snd. 1825. Kirjutas: „Tükikene Tiflisi taimekaswust“, „Kliima mõju männa ja kuuse kaswu kohta“ jne.

Bela, kreisilinn Sjedletzi kubermangus 14,000.

Belfast, linn Iirimaal, Ulsteri maakonnas (prowintsis) 349,000 el.

Belfort (l. belfoor), Prantsuse kindlus ja linn Vogesi mägestikus, 32,564 el.

Belgia, kuningariik, 29,457 rkm. suur, 7,238,622 in. Piirid. Põhjas: Holland; lõunas: Prantsuse-maa; idas: Holland, Rheini maakonnad, Luxemburg; läänes: Põhjameri. B. maapind on suuremalt jaolt tasane, ainult keskhommiku-poolne osa on mägine (Ardenni kiltmaa). — Jõed: Schelde, Leye, Dender, Rupel, Maas, Sambre, Durthe. — Kanalide pikkus on B-s u. 800 km. — Saadused: kiwisüsi (4,972 milj. kgr.), raud (526 milj. kgr.), rauamuld, klaas, willad, puuwilla-tööstuse saadused, pitsid, sõjariistad, wili, linad, tubak, punawärwi juur (krapp). — Päälinn: Brüssel. B-s on 9 maakonda (prowintsi): Antwerpen, Brabant, Lääne-Flandern’i, Ida-Flanderni, Hennegau, Lüttich, Limburg, Luxemburg, Namur. Ametlik keel on Prantsuse keel. B-s on 4 ülikooli. (Gent’is, Lüttich’is, Brüsselis ja Löwenis), u. 200 keskkooli ja 6500 algkooli. Raudteede pikkus: 4581 km. — Riigi korraldus. Belgia põhjusseadus (tehtud 1831 a. Inglise seaduste eeskujul, parandatud 1893) annab kodanikkudele ja parlamendile suured õigused. Pääle muu wõiwad kodanikud iga ametniku pääle kohtus kaebtust tõsta, ilma et seks iseäralist luba tarwis oleks. Edasi on neil laialine õpetusewabadus ja wõiwad nad takistamata kõiksuguseid koolisid asutada. Edasi on emakeele tarwitamise õigus laialine, Prantsuse keele kõrwal on Fläämi keelel suured õigused. Ka wõib igaüks weel oma usku wabalt tunnistada, ja ei ole kiriklise abielu sundust olemas. Põhjusseadus ütleb, et iga wõimu hallikas rahwas on. Riigipää, kuningas, pärib oma ameti, aga kui tal meestesoost pärijaid enam ei ole, siis wõib ta enesele järeltuleja ainult rahwa-asemikkude kogu, parlamendi, nõuus-olemisel nimetada. Seadusi anda ja walitseda wõib kuningas ainult parlamendi kaastegewusel ja hääkskiitmisel. Kuninga poolt nimetatud ministrid peawad parlamendi usaldusemehed olema. Kuningas wõib parlamendi laiali saata, aga uued walimised peab ta määratud aja jooksul ette wõtta laskma. Iga nowembrikuu teisel teisipäewal algab parlament koosolekuid ja jääb selle järel wähemalt 40 päewa kokku, siis ei ole riigipääl laialisaatmise õigust. Kuninga palk määratakse parlamendi poolt ära. (Ta on praegu 3110 miljoni franki.) Parlament on kahekojaline. Alamkojas on iga 40 tuhande elaniku kohta üks saadik. Walimiseõigus on üleüldine, otsekohene ja salajane, aga mitmesugune. Walida wõib iga meeste soost kodanik, kes wähemalt 25 aastat wana on ja ühel kohal wähemalt aasta aega on elanud. Kaks häält on esitiks igal mehel, kes wähemalt 35 aastat wana, naesemees wõi lesk on ja aastas 5 franki otsekoheseid maksusid maksab, ja teiseks igal mehel, kel wähemalt 2000 franki liikumata warandust on wõi riigi hoiukassas kapitali, mis aastas wähemalt 100 franki kasusid kannab. Kolm häält on: 1) neil, kes ülema keskkooli on lõpetanud, 2) neil, kes awalikku ametit on pidanud wõi peawad ja 3) warandusega naesemeestel, kes üle 35 aasta wanad on. (1902. andsiwad ligi 112 miljoni walimiseõiguslist omad hääled ära. Neist oli ainult üks hääl 924 tuhandel, kaks häält ligi 325 tuhandel ja kolm häält 243 tuhandel. Nii oli 568 tuhandel mitme-hääle mehel kokku 1,379 tuhat häält, 924 tuhandel ühe-hääle mehel aga ainult 924 tuhat.) Walimised wõetakse nimekirjade järel 41 walimise-konnas, millesse terwe maa, s. o. 9 maakonda (prowintsi) jagatakse, ette. Kohad jagatakse erakondade wahel häälte arwu järel ära. Saadikutekogu walimisi peetakse iga kahe aasta tagant, ja nimelt walitakse siis iga kord pooled saadikud. Kui kogu enneaegu laiali saadetakse, siis tuleb ta terwelt uuesti walida. Walida wõidakse iga hääleõiguslist. — Ülemkoda ehk senat walitakse 8 aastaks, ja nimelt iga nelja aasta järel pooled senatorid. Kui parlament enneaegu laiali saadetakse, siis tuleb terwe senat uuesti walida. 80 tuhande elaniku kohta tuleb 1 senator. Walimiseõigus on seesama, mis saadikutekogu liikmete walimisel, muud kui walijatelt nõutakse 25 aastase wanaduse asemel 30 aastast. 26 senatori walitakse maapäewade poolt, 2—4 igaühe poolt, maa elanikkude arwu järel. Et maapäewade walimiseõigus sedasama moodi on, nagu saadikutekogu oma, siis ei ole nende poolt walitud senatorid teist moodi. Walida wõidakse ainult seda, kes wähemalt 40 aastat wana on. Pääle selle peawad rahwa poolt otsekohese hääleandmisega walitawad jõukad inimesed olema: neil peab kas 12 tuhande frangi eest liikumata warandust olema, wõi nad peawad aastas 200 franki otsekoheseid maksusid maksma. Ka ei saa nemad palka, kuna aga igale saadikutekogu liikmele aastas 4 tuhat franki makstakse. Ka igakordne täisealine auujärjepärija on senati liige, 18—25 eluaastani on tal nõuuandew hääl, 25 eluaastast pääle aga ka otsustaw. — Paljud riigid on Belgia põhjusseadust oma põhjusseaduse tegemisel eeskujuks wõtnud, nii Hispania, Portugal, Rumenia, Bulgaria ja wiimati weel Persia.

Belgrad, Serbia päälinn, Donau ja Sau jõgede wahel; 80,000 in.; kindlus. Linnas on kuninga loss, akademia ja gümnasium. — 1440 ja 1856 a. piirasiwad B-i türklased. Ta on 1817 a. saadik Serbia päälinn.

Belial (Ebr k.), saatan, kurat.

Belisar, Ida-Roma riigi keisri Justinian’i kuulus sõjaülem, snd. 505, Illyrias, wõitles 529 wõidurikkalt perslaste wastu, häwitas 534 wandalide riigi Afrikas, wõitis 536—39 ida-gootlastelt Alam-Italia ja Roma linna ära; sõdis uuesti 544 ida-gootlaste wastu Italias, wõitis 559 bulgarlased Konstantinopoli ees. B. üle kaewati, et ta sala-mässu osaline olla, mispärast ta wangi pandi (562), kust aga pea jälle wabaks lasti. Ta suri 565. Need jutud, milles räägitakse, et ta waesena ja pimedana Konstantinopoli uulitsatel enesele ülespidamist olla kerjanud, on wälja mõeldud.

Bell, 1) Andrew (1753—1833), kirikuõpetaja, töötas esiteks Kanadas, pärastpoole Madras’is (Ida-Indias). Tema täiendas Lancasteri õpetusewiisi, mispärast seda õpetusewiisi siis Bell-Lancasteri õpetusewiisiks kutsuma hakati. — 2) Charles (1774—1842), Inglise haawa-arst ja anatom. Tema pani tähele, et selgroo-üdi eespoolsed ergud ligutajad, tagapoolsed tundjad, s. o. keha tundmiste awaldajad on. — 3) Alexander Graham, ülesleidja, snd. 1847 Edinburg’is, oli prof. Bostonis, leidis 1872 telefoni ja 1880 a. fotofoni üles.

Belladonna ehk „hullkirss“ (atropa belladonna) mitmeaastane taim surmarohtude (solanaceae) sugukonnast, kaswab metsikult Europa kilt-maa metsades, saab kuni 4 jalga kõrgeks. Tema õied on punakas-pruunid ehk tumepruunikas lillad, wili — must mari wäheldase kirsimarja suurune. Kõik b. taime osad on wäga mürgised. B. tähtsam alkaloid on atropin. B. lehti tarwitatakse rohuteaduses mitmesuguste arstirohtude walmistamiseks.

Bellamy, Edward, Amerika kirjanik (1850—98). Kirjutas pääle muu sotsialistlise tulewikuromani „Looking backward (Tagasiwaade) 2000 kuni 1887“, mis peaaegu kõigisse haritud keeltesse ümber on pandud.

Belletristika (Pr. k. belles lettres), ilukirjandus. — Belletrist, ilukirjanik.

Bellini, Vincento, Italia helilooja, snd. 1892 Sitsilias, suri 1835 Puteaux’is Parisi ligidal. Tema tuttawamad helitööd on operid: „Norma“, „Puritanlased“ ja „Uneskäija“.

Bell-Lancasteri õpetusewiis, õpetusewiis, mis selle pääle põhjeneb, et targemad õpilased kooliõpetaja juhatusel rumalamaid õpetawad. Selle õpetusewiisi ülesleidjad oliwad Bell ja Lancaster; tarwitati 18. aastasaja lõpul üleüldiselt.

Bellóna, romlaste nais-sõjajumal. Tema auuks oli uhke tempel Roma linnas.

Bellum omnium contra omnes (Lad. k.) kõikide sõda kõigi wastu.

Belot (l. beloo), Adolphe (1829—70), Prantsuse näite- ja romani-kirjanik; elas adwokatina Nancy’s.

Belsatsar (kiilkirja järel Belschar-usur), Piiblis (Danieli raamatus) öeldakse, et B. Babylonia wiimane kuningas on olnud. Ta oli oma riigi suurnikud pidusööma-ajale kutsunud. Kui pidustus kõige paremas hoos oli, ilmus käsi ja kirjutas seinale: meneh, meneh tekel upharsin, mis riigi häwinemist tähendas. Samal ööl suri B.

Belt, Suur- ja Wäike-, kaks merekitsust. Suur-B. on Seelandi ja Füneni wahel, Wäike-B. Fünen’i ja Jüüdimaa wahel. Mõlemad ühendawad Läänemerd Põhjamerega.

Beludshistan, maa Asias, Afghanistani ja Arabia mere wahel; 276,515 rkm. suur, 350,000 in. Maapind on mägine, jaolt kõrbe. Elanikud: Muhamedi usku beludshid ja breguid. Päälinn: Kelat. B. seisab nime järel küll Kelati khani walitsuse all, aga tõepoolest on läänepoolne jagu Persia ja idapoolne jagu Inglise kaitse-walitsuse all.

Benares, linn Briti Ida-Indias, Ganges’e jõe ääres; indialaste püha linn; 209,500 el. Linnas on 272 moscheed ja hindude kõrgem usuteaduse kool.

Bender, kreisilinn Bessarabia kubermangus, Dnjestri jõe ääres, 33,000 el.

Bendin, kreisilinn Petrokowi kub. (Poolamaal); 21,000 el.

Bene (Lad. k.), hästi.

Benedetti, Vincent, krahw von, Prantsuse diplomat, snd. 1817, nimetati 1861 saadikuks Turinisse. oli 1864—70 saadikuks Berlinis, pani Emsi supeluskohas Prantsuse walitsuse nõudmise Preisi kuninga Wilhelm I-sele ette, mille tagajärjeks Saksa-Prantsuse sõda oli.

Benedikt Püha, snd. 480 Nursias (Umbrias), suri 543; asutas Neapeli linna ligidal Monte Cassino nimelisele mäele munga-kloostri. Selle kloostri seadused, mis B. kokku seadis, on kõigile teistele Lääne-Europa munga-kloostritele eeskujuks olnud.

Benedix, Julius Roderich (1811—73), Saksa näitekirjanik. Kirj. nalja-näitemängusid.

Benediktow, Wladimir Gregorjewitsch (1807—73), Wene luuletaja.

Beneficium (Lad. k., l. benefiitsium) häätegu; keskaja laenuwalitsuse ehk feodalismuse ajal mõisa, mis sõjameestele wõi ustawatele teenritele kingiti, wõi ka tarwitada anti; ka kirikumõisa.

Benefíz (Lad. k., l. benefiits), teatri etendus, mille sissetuleku keegi näitleja saab.

Beneke, Friedrich Eduard (1798—1854), Saksa mõttetark. Kirj. iseäranis hinge- ja kaswatuse-teaduse üle.

Bengalia, Briti maakond ehk prowints Ida-Indias, 392,480 rkm. suur, u. 72 milj. in. Päälinn: Kalkutta.

Bengali merekitsus, India okeani jagu, Ees- ja Taga-India wahel.

Bengali tuli, wärwi- ehk ilu-tuli, mis Bengaliast pärit on ja ka meile uuemal ajal kaunis tuttawaks on saanud. B. tulede jaoks pruugitakse teatawate metallide soolasid, millel põlemise juures wärwiline leek on. B. tule retseptisid on wäga palju. Siin anname mõned tähtsamad neist:


Kloorikashapu kali (Kali chloric.)
Weewlit
Puusütt (peenikeseks tambitud)
Lämmastikhapu bariumi (Barit. nit.)
            „            strontsiumi (Stronc. nitric.)
            „            natriumi (Natr. nitric.), Tschili salpetrit
Weewliammon. waske (Cupri sulfammon.)
Salpetrit (Kali nitricum)
Weewel-stibiumi (sulf. stibium, antimonii)
Püssirohu pulbrit
Roheline.
32,7 osa,
9,8 „
5,2 „
52,3 „





Punane.
29,7 osa,
17,2 „
1,7 „

45,7 „



5,7 „
Kollane.

23,6 osa,
3,8 „


9,8 „

62,8 „

Sinine.
54,5 osa,

18,1 „



27,4 „


Walge.

20 osa.





60 „
6 „
15 „*)

*) Selle segu kokkupanemise juures tuleb iga aine iseäraldi peenikeseks tõugata ja alles siis sõrmede abil läbi segada. Wastasel korral wõib plahwatus tulla.

Benguela, maa Afrika lääne-rannal, u. 400,000 rkm. suur; seisab Portugalia kaitsewalitsuse all. Päälinn: San Felipe di Benguela.

Benin, endine neegrite-riik Nigeri jõe suus. 1897 a. saadik inglaste walitsuse alla. B-st weetakse palmi-õli wälja. Päälinn: Benin.

Benjowsky (Benyowszky), krahw Moritz August, snd. 1741 Werbowas (Ungarias), wõitles Poola ratsawäe-ülemana Wenemaa wastu, sattus (1769) wenelaste kätte wangi ja wiidi Kamtschatka poolsaarele, kust tal korda läks Prantsusemaale põgeneda. Siit läks ta Prantsuse walitsuse käsul Madagaskari saarele, et sääl asundust põhjendada. B. meeldis Madagaskari päriselanikkudele nii, et need teda (1776) oma kuningaks walisiwad. Kui ta jälle Europasse tagasi tuli, wõttis Prantsuse walitsus ta wäga külmalt wastu, mispärast ta siis Austria sõjateenistusesse astus. 1783 katsus ta inglaste poolt Madagaskari kaitsmiseks abi saada; sai (1786) prantslaste wastu wõideldes surma.

Bennet, 1) James Gordon (1795—1872) P.-A. ajakirjanik, ajalehe „New-York Herald’i“ põhjendaja; saatis (1871) Stanley oma tulul Afrikasse Livingstion’et üles otsima. — 2) William Sterndale (1816—75), Inglise muusikamees, oli Saksa helilooja Mendelssohn-Bartholdy õpilane ja sõber, waliti (1688) Inglise „Kuningliku muusika-akademia“ direktoriks. Kirjutas oratoriumi „Woman of Samaria (Samaria naine)“, kantate „The may queen (Mai kuninganna)“ ja pääle muu muusikatükkisid klaweri jaoks.

Ben-Nevis, mägi Schotimaal, 1643 m. kõrge; kõige kõrgem mägi Suures Britannias.

Bennigsen, Rudolf von (1824 kuni 1902), Saksa politikamees. Oli rahwuswabameelsete juhataja selle erakonna õitseajal, tegi Saksamaa ühendamise hääks tööd ja toetas Bismarcki politikat.

Bentham (l. bent-hem), 1) Jeremy (1748—1832), Inglise õiguseteadlane, kasu-õpetuse (utilitarismus’e) põhjendaja. Tema mõtteawaldused on seaduseandmise ja seaduseteaduse kohta suurt mõju awaldanud. B. mõtete järele walmistatud seaduseraamatu wõttis (1821 a.) New-York’i riik wastu, ja pea tegiwad Lõuna-Carolina ja Lousianna sedasama. Kõige kindlamaid ja mõjusamaid poolehoidjaid leidis B. Prantsuse-maalt. Ta saatis säälsele seaduse-andwale kogule oma „seaduse-andmise põhjusmõtted“, mida see ka tegelikult tarwitas. — 2) George (1800—84), Inglise taimeteadlane.

Bentsín, wedelad süsi-wesinikud, mis 70—90° C juures auruks muutuwad. B. on kergesti äraauraw aine, mispärast siis ta tulega kokkupuutumise juures suuri plahwatusi wõib sünnitada. Ta sulatab waiku, raswa ja õlisid, mille põhjusel teda ka waigu-, raswa- ja õliplekkide wäljawõtmise juures riietest tarwitakse. Ettewaatliku tarwitamise juures ei muuda ta ka kõige õrnema riide wärwi mitte. Tehnilistes tööstuseharudes, nagu linaseemne õli wabrikutes, willa- ja luupuhastamise töökodades jne. pruugitakse b-i õlide ja raswa kättesaamiseks.

Bentsol ehk kiwisöe bentsin, kerge ja wärwita wedelik, mida kiwisöe tõrwast wälja aetakse. Ta aurab wäga kergesti õhku ja wõib seepärast, kui ta tulega kokku puudub, koledaid plahwatusi sünnitada. B-s sulawad asfalt, damarawaik, kautschuk, jod, weewel, woswor, waha, waigud ja enamasti kõik õlid ära, sellepärast on ta wäga hää plekkide puhastamise-aine. B-i tarwitatakse lakkide ja gummi-liimi tegemise juures. Teda pruugitakse ka kunstlise mandli-õli ja anilini walmistamiseks.

Benzoë (resina benzoë), kõwaks angunud walge ehk pruun waik, mis Siamis, Sumatra, Borneo ja Jawa saartel kaswawa puu (Styrax benzoin) koore sisse lõigatud haawadest wälja woolab; tarwitatakse arstirohuks ja lõhna-ainete walmistamiseks.

Beowulf, wanade anglo-sakside lugulaul, milles kangelase Beowulfi wägitöödest, nimelt wõitlusest lendawa mao ja imelooma Grindeli wastu, jutustatakse.

Beranger (l. berangshee), 1) Pierre Jean de (1780—1857), Prantsuse luuletaja; wõttis agarasti juulikuu mässust osa; waliti 1848 rahwa-asemikkude-kogu liikmeks, aga ta ei wõtnud walimist wastu. Ta maeti (1857) riigi kulul maha. Kirj. laulusid, mis suuremalt jaolt Prantsuse-maal rahwalauludeks on saanud. — 2) René, Prantsuse senator ja teadusemees, snd. 1830, kaitses 70-datel aastatel wabariiki tagurlaste wastu wäga agarasti, waidles pärast, kui wanameelsuse poole kalduw mees radikalsete wastu elawalt ja wõitles tuliselt kommete langemise wastu. Tema on tingimisi karistamise seaduse isa, mille järel need inimesed karistusest wabastatakse, kes esimest korda süüdlasteks on mõistetud ja wiie aasta jooksul uut süüdi ei ole teinud. See seadus, mida Béranger’e seaduseks kutsutakse, hakkas Prantsusemaal lõpulikult 1891 a. maksma.

Berdan’i püss ehk Berdanka, püss, mille P.-Amerika oberst Berdan üles leidis 1868 a. B. püssisid tarwitati endisel ajal üleüldiselt Wene sõjawäes.

Hariduse sõnaraamat Berdani püss.png

Berdan’i püss.

Berditschew, kreisilinn Kiiewi kubermangus; u. 54,000 el., kellest 80% juudid.

Berdjánsk, kreisilinn Tauria kubermangus, Asowi mere ääres; 28,000 el. Liunas on poiss- ja tütarlaste gümnasium; sadam.

Beresína, Dnjepri jõe parem haru, u. 450 w. pikk, tuleb Minski kubermangust. 1812 a. läksiwad prantslased Wenemaalt taganedes) Studjanka küla ligidal üle B., kus juures nad palju kahju saiwad.

Beresna, linn Tschernigowi kubermangus; 10,000 el.

Berésow, piirkonnalinn Tobolski kub.; 1,200 el. — 18 aastasaja kesk-paigal saadeti siia tähtsaid isikuid (nagu Menschikowi, Dolgorukow’it, Ostermann’i) wangi.

Berg, Karl Ernst, Dr. (1773 kuni 1833), Liiwimaa kindralsuperdent 1828—33, oli enne seda kirikuõpetaja Tarwastus, Hallistes ja Sangastes. Kirj. Eesti keeli „jutluseraamatu“ (1816), „ABD ja lugemiseraamatu“, „Lutheruse elu“ jne. Oli ka Pärnu õpetaja Rosenplänteri poolt wäljaantud ajakirja „Beiträge zur genaneren Kentniß der ehstnischen Sprache“ kaastööline. — B. on meie kabeli ehk matuse-aia pühade isa. Kõige esiti hakati neid pühi Hallistes, nimelt sel ajal, kui B. sinna kirikuõpetajaks sai, pidama.

Berg, krahw Fedor Fedorowitsch, Wene kindral, snd. 1790 Sangaste mõisas Liiwimaal, õppis Tartu ülikoolis, astus 1812 wabatahtlisena Wene sõjateenistusesse, wõttis (1831) kindralmajorina Poola sõjast osa, oli 1854—61 Soomemaa kindralkuberner, tõsteti 1856 krahwiks, nimetati 1863 Poola asewalitsejaks. Suri 1874 a.

Bergamott (citrus bergamia), puu rudaceae sugukonnast, kaswab Italias ja igal pool sääl, kus apelsini, tsitroni ja pomerantsi puud kaswawad. B. wärske wilja koorest pressitakse häälõhnalist bergamoti-õli, mida rohuks, lõhnaainete walmistamiseks ja pagari tööstuses tarwitatakse.

Bergen, Norra kaubalinn Norra lääne-rannas (Hardangeri- ja Sognefjordi wahel); 80,000 el. B. on Norra kalakaupluse keskkoht; iga aasta weetakse siit umbes 10 milj. rubla eest kalu (heeringaid, kuiwatatud tursakalu jne.) wälja. — B. on asutatud 1070 a.

Bergmann, 1) Thorben Olof (1735—84), Rootsi lahutusteadlane ja looduse-uurija. — 2) Ernst v., kuulus haawa-arst (hirurg), snd. 1836 Ruhjas, õppis arstiteadust Tartus, Wienis ja Berlinis, nimetati 1871 haawa-arstiteaduse professoriks Tartusse, wõttis 1877 ülem-arstina Wene-Türgi sõjast osa, läks 1878 professoriks Würzburg’isse, kust 1882 Berlini ülikooli professoriks ja ülikooli haawa-kliiniku juhatajaks kutsuti. Suri 1907 Berlinis. Kirj. „Zur Lehre von der Fettembolia“, „Die Lepra in Livland (pidalitõbi Liiwimaal)“, „Anleitende Vorlesungen für den Operationskursus an der Leiche“, „Die chirurgische Behandlung von Hirnkrankheiten“ jne. — 3) Jaan, Eesti kirjanik ja kirikuõpetaja, snd. 1856 Kolga-Jaani kihelk., õppis 1878—82 Tartu ülikoolis usuteadust, oli (1882—84) Peterburi Eesti Jaani kiriku abiõpetaja, kust 1884 Paistu kirikuõpetajaks waliti. Kirj. luuletusi, «Üleüldine ajalugu“, 2 jagu, „Kodu lasteraamat“ jne.

Bergsöe, Wilhelm, Daani kirjanik, snd. 1835. Kirj. uudisjuttusid, luuletusi jne.

Beriberi (Jaapani t. kak-ke), haigus, mida Jaapanis, Indias, Ceyloni saarel, Malabari raunal, Australias ja Brasilias leitakse. Haiguse tundemärgid on: keha roidunud olek ja halwatused (esiteks saawad jalad, siis muu keha järk-järgult halwatud). Arstid ei tunne b.-tõbe wastu rohtu. Haigus lõpeb enamasti ikka surmaga. Tõbi kestab 6 kuni 30 tundi, sagedasti 3—4 kuud, mõnikord kogunisti mitu aastat.

Bering, Vitus, Põhja-Jäämere uurija, snd. 1680 Horsens’is (Jüüdimaal), suri 1741 B. saarel. Astus Peter Suure ajal Wene merewäkke teenistusesse, leidis 1728 Kamtschatka merel purjetades Amerika ja Asia wahel wäina üles, kust P.-Jäämerde sõita wõidi. Seda wäina hakati B. nime järel Beringi wäinaks kutsuma. — Beringi meri, Asia ja Amerika wahel olewa Waikse okeani kirde-poolne jagu, mida B. wäin P.-Jäämerega ühendab.

Berislaw, linn Hersoni kubermangus; 12,000 el.

Berkán (It. k. carracano), willadest ja kitse karwadest koetud kõwa riie.

Berkeley (l. börkli), George (1684—1773), Inglise mõttetark; oli piiskopp Iirimaal. Kirj. „Theory of vision (nägemise õpetus)“, „Treatise on the principles of human knowledge (Inimliku teadmise pää-põhjusmõtted)“. B. õpetab: Ainet ei ole sugugi olemas; wälimine maailm (s. o. kõik see, mis meie meelte abil märkame ja tähele paneme) on ainult meie waimu tegewuse saadus ehk produkt. Tema õpetust kutsutakse täieliseks ehk absolutiseks idealismuseks.

Berlepsch, wabaherra Hans Hermann, Saksa politikamees, snd. 1843. Dresdenis. Oli 1890—96 Preisi kaubanduseminister. On wanameelsete Saksa politikameeste keskel üks agaramatest sotsialparanduste nõudjatest.

Berlín, Saksa keisririigi ja Preisi kuningriigi päälinn, Spree jõe ääres; 2,040,000 el. (ühes eeslinnadega 2,993,000 el.). B-s on Saksa keisririigi kui ka Preisi kuningriigi kõige kõrgemad walitsuse-kohad. Tähtsamatest B-i asutustest olgu nimetatud: Ülikool, hulk kõrgemaid eriõpetuse-asutusi, teaduse ja kunstide akademiad, hulk teaduselisi seltsisid, kuninglik raamatukogu (900,000 raamatuga), tähetom, looma- ja taime-aiad, museumid. Tähtsamad uulitsad: Unter den Linden, Leipzigi-, Friedrichi-, Wilhelmi- ja Victoria-uulits. Ehitused: Keiserlik loss, uus museum, rahwa-gallerii, laulu-akademia, operamaja, raekoda, börse, tööstuse-akademia, Saksa riigipäewa-maja, Preisi saadikutekogu- ja herrade-maja, Petri kirik jne. Weel saagu nimetatud määratu suur puiestik. Tiergarten, mis 250 hektari suur. — B. on Saksa kaubanduse, tööstuse ja hariduse keskkoht. Temas on 18 linnajagu. Iga-aastane linna sissetulek ja wäljaminek on u. 50 milj. rubla; — B. sai linnaõigused a. 1240.

Berlini leping, mille suurriigid Wene-Türgi sõja järel Berlini kongressil 1878 a. 1. (13.) juulil Balkani poolsaare asjus tegiwad, muutis Wene- ja Türgimaa wahel tehtud San-Stefano rahulepingut Wenemaa ja wäikeste Balkani riikide kahjuks ja Türgimaa ja Austria-Ungari kasuks. Iseäranis wähendas ta uut Bulgaria riiki, mis San-Stefano lepingu järel Ägei mereni pidi ulatama ja andis Bosnia ja Hertsegowina Austria-Ungari walitsuse alla. Ta kinnitas aga Rumenia, Serbia ja Montenegro iseseiswuse.

Berlini tööliste-kaitsekonwerents, mis 1890 a. Keiser Wilhelm II. soowil ära peeti ja millest 15 riigi asemikud osa wõtsiwad, püüdis tööliste-kaitset rahwuswaheliselt korraldada ja wõttis hulga ettepanekuid palgatööd-tegijate laste ja naeste kaitseks wastu, mis aga ühtegi riiki ei köitnud.

Berlini sinine, tumesinine wärw, mida XVIII. aastasaja algul Berlinis üles leiti. Teda saadakse raua-soolade ühendusest. Tarwitatakse maalritööstuses, piltide maalimise, tapetide ja tintide walmistamise juures. B. sinine ei ole mitte mürgine.

Berlioz (l. berlioos), Hector (1803—69), Prantsuse helilooja; oli 1839 a. saadik Parisi konserwatoriumi raamatukoguhoidja. Kirj. „Traité d’instrumentation et d’orchestration moderne“ ja hulga-muusikatükkisid. B. on n. n. «programm-muusika“ põhjendaja.

Berloque, (Pr. k., l, berlok), ripats.

Bermúdas, Briti P.-Amerika saarestik Atlandi okeanis. Saarestikus on u. 400 üksikut, suuremalt jaolt asumata saart. Päälinn: Hamilton,

Bern, 1) Schweizi kanton; 6888 rkm. suur, 600,000 in. Maapind on mägine; jaolt õige wiljarikas. B.-i kanton on kuulus oma kellatööstuse ja karjakaswatuse poolest.— B.-e põhjusseadus, mille rahwas 1893. a. 80 tuhande häälega 15 tuhande hääle wastu wastuwõtnud, on Maa-Baaseli põhjusseaduse moodi (wt. „Baasel“); 2) eelnimetatud kantoni ja 1848 a. saadik terwe Schweizimaa päälinn, Aare jõe ääres; 66,000 el. Linnas on Schweizi nõuukogu loss, ülikool, kunstide museum jne.

Bernadotte (l. bernadot), Jean Baptiste Jules (1764—1844), praeguse Rootsi kuninga-suguwõsa esiisa, snd. Pau-linnas (Lõuna-Prantsusemaal), astus 1780 lihtsoldatina Prantsuse sõjawäkke, kus ta järk-järgult kuni marshalini tõusis. Rootsi kuningas Karl XIII wõttis (1810) ta oma kasupojaks, ja ta astus 1818 kui Karl XIV Rootsi troonile.

Bernard (l. bernaar), Clande (1813—78), kuulus Prantsuse füsiolog, n. n. „katselise füsiologia“ põhjendaja; iseäranis tähtsad on ta uurimised „seedimise“ kohta.

Berner, Hagbard Emil, Norra politikamees ja kirjanik (snd. 1839). Radikalsete paranduste poolehoidja, nõuab rahwahääletamist, laialisi õigusi naisterahwastele ja tugewat töökaitset. Üts mõjukamatest meestest Norramaal. Oli sel ajal, kui maa Rootsist lahku lõi (1905 a.), saadikutekogu president.

Bernhard Clairvaux’st (l. kläärwoost), Püha, snd. 1091 Fontaines, astus 1113 kloostrisse, sai 1115 uuesti-asutatud Clairvaux kloostri esimeseks abtiks (esimeheks). Oma waimustawa kõne läbi kihutas (1146) ta (pärast Edessa linna langemist) Lääne-Europa teisele ristisõidule. Suri 1153 Clairvaux’s. Paawst Alexander III. tunnistas (1173) ta pühaks.

Bernhardi, Theodor v. (1802 kuni 1887), Saksa kirjanik, elas noores eas Eestimaal ja Peterburis. Kirj. „Kindral v. Tolli eluloo“ ja „Uuema Wene ajaloo 1814—31“.

Bernhardt (Bernard), Sarah, Prantsuse kuulus naisnäitleja, snd. 1843 Havres (ehk 1844 Parisis), õppis esiteks kloostri-koolis, pärast Parisi konserwatoriumis, oli 1872 kuni 1880 Parisi Comedie française’s tegew; käis (1880) Amerikas ja pea terwes Europas (pääle Saksamaa) oma kunsti näitamas; astus 1882 näitleja Dariaga (sr. 1889) abielusse.

Berni Alpid, osa Schweizi Alpidest Bern’i ja Wallis’e kantonites. Tähtsamad B.-Alpide tipud on: Finsteraarhorn (4275 m. kõrge), Jungfrau, Mönch, Schreckhorn.

Berníni, Giovanni Lorenzo (1598—1680), Italia ehituskunstnik ja kiwiraiuja. Tema on n. n. barock-kunsti-wiisi ehk stiili tähtsam asemik. Tema töödest olgu nimetatud: Roma Petrikiriku sammaskäik ja Scala regia Watíkani lossis.

Bernoulli (l. bernuji), Schweizi arwuteadlased: 1) Jakob (1654 kuni 1705), arwuteaduse professor Baseli ülikoolis, leidis n. n. B. arwud üles, täiendas differential-arwamisi (rehnungisid), pani wõimaliku-arwamisele (Wahrscheinlichkeits-Rechnung) põhja. — Tema wend: 2) Johann (1667—1748) on integral-arwamise (rehnungi) ülesleidja. Selle poeg: 3) Daniel (1700—1782) oli Peterburi teaduste akademia liige (1725—33), sai Parisi akademia poolt kümme auuhinda.

Bernstein, wt. merewaik.

Bernstein, 1) Aaron (1812 kuni 1884), Saksa kirjanik, juudi soost. Kirj. „Das junge Deutschland (Noor Saksamaa), misläbi ta Berlini kirjanduselistes ringkondades tuttawaks sai, asutas wabameelse ajalehe „Urwählerzeitung“, mis 1853 käremeelsuse pärast walitsuse poolt kinni pandi. Selle järel kutsus ta „Volkszeitung“ (rahwa-ajaleht) elusse ja kirjutas kuni surmani sinna juhtkirjasid. Tema hulgast kirjatöödest olgu nimetatud: „Naturwissenschaftliche Volksbücher“ („looduseteaduselised rahwaraamatud“, mis ka Eesti keelde on tõlgitud) ja „uudisjutud“ juutide elust. — 2) Eduard, Saksa politikamees ja ajakirjanik, snd. Berlinis juudi perekonnas 1850 a., oli noores põlwes pankades ametis, lõi wara sotsialdemokratia poole, hakkas sotsialdemokratlistes ajalehtedes kirjutama ja sai 1881 „Socialdemokradi“ toimetajaks, mida Zürichis kuni 1890 aastani wälja anti. Kui ta 1888 a. Zürichist wälja oli aetud, asus ta Londonisse ja elas sääl kaua waikist teadusemehe elu. Saksamaale pööris ta alles 1901 a. tagasi ja hakkas Berlinis ajakirja „Sozialistische Monatshefte“ toimetama. 1902 a. waliti ta riigipäewa liikmeks. Juba nooremehena loeti ta hääks sotsialismuse õpetuste tundjaks. Sel ajal oli ta Kautsky’ga ühel nõuul ja hoidis Marxi õpetusest kõwasti kinni. Aga 90-date aastate teisel poolel hakkas ta Marxi arwustama ja sotsialdemokratia programmi parandamist nõudma. B. loeb selle üteluse põhjendamataks, et Marxi sotsialismus teaduslik on. Ta ütleb: Wanade sotsialistide õpetused on oma aja kohta ka teaduselised olnud, aga nüüd, kus teadus edasi on jõudnud, ei ole nad seda mitte enam. Niisamati wõib ka Marxi õpetus ainult oma aja nõudmisi täita. Iseäranis ekslikuks loeb B. selle usu, et sotsialismus kord äkki walitsema wõiks saada. Tema arwab, et kõik pikkamisi edeneb ja et ka uus kord wana asemele ainult pikkamisi nagu iseenesest wõib astuda. Ka on tal klassiwõitluse kohta teist moodi arwamine kui Marxil. Wiimane ütleb terwe ajaloo ainult klassiwõitluse olewat. Bernstein ei salga, et klassiwõitlus ajaloos tähtsat osa mängib, ütleb aga, et klassid sagedasti ka üheskoos tööd teewad. Ka selle, et lõhe kapitalistide ja tööliste wahel järjest suuremaks läheb, tunnistab ta eksiõpetuseks. Bernsteini õpetus (rewisjonismus) on Saksa sotsialdemokratias ülielawaid waielusi sünnitanud. Enam wähem sõbrustawad ta’ga need, kes sõnakõlksude asemel tegelist tööd tahawad, iseäranis ametiühisuste juhatajad ja need, kes demokratliste kodanikkudega koos tagurlaste wastu tahawad wõidelda.

Bernstorff, 1) krahw Johann Hartwig Ernst (1712—72), Daani minister 1767—70, edendas rahwamajandust, teadust ja kunsti. Tema wennapoeg: 2) krahw Andreas Peter (1735—97), Daani riigimees ja minister 1773—80, 1784 a. saadik pääminister, kaotas Daanimaalt talurahwa pärisorjuse ära.

Berósos, ajalookirjutaja ja täheteadlane. Oli Paali-juumala preester Babylonias, elas 3-dal aastasajal e. Kr. Kirj. Greeka keeles „Babylonia ajaloo“.

Bersaglieri (l. bersalljeeri), Italia kütipolgud. Rahu ajal on neid 12, sõja ajal aga 18 polku. Igas polgus on 61 ohwitseri, 1230 meest ja pääle nende weel sõjamoona muretsejad.

Bert (l. bäär), Paul, Prantsuse politikamees ja õpetlane, snd. 1833 Auxerre’s, suri 1886 kindralkubernerina Hanoi’s (Annamis); oli 1866—69 füsiologia professor Bordeaux’s, ja 1869 a. saadik Parisis, waliti (1874) rahwuslise-koosoleku ja 1876 saadikute-kogu liikmeks; oli (1880—81) hariduseminister Gambetta ministeriumis.

Berteaux (l. bärtoo) Henri, Prantsuse politikamees (snd. 1852). Ameti poolest börsemaakler, 1893 saadik rahwasaadik, radikalsotsialist. Oli Combes’i, Rouvier’e ja Sarrien’i ministeriumides (1904—1906) sõjaministriks.

Berthelot (l. bärtloo), Pierre Marcellin Eugéne (1827 kuni 1907), Prantsuse lahutusteadlane; organilise lahutusteaduse professor Parisis; 1886—87 hariduseminister Goblet’i ministeriumis; 1895—96 wälimiste asjade minister.

Berthollet (l. bärtollee), krahw Claude Louis (1748—1822), Prantsuse lahutusteadlane; plahwatus-hõbeda ja kloori abil taime-olluse pleekimise-kunsti ülesleidja.

Bertholletia excélsa, lõunamaade pähklapuu; kaswab Lõuna-Amerikas kuni 30 m. kõrgeks. Temal on walged õied ja inimese pää suurune kapsel-wili, milles palju õlirikkaid, ja hää maitsega seemneid leida. Neid seemneid kutsutakse Para ehk Amerika pähklateks ja tarwitatakse Lõuna-Amerikas toiduks, ka õli walmistamiseks.

Bertram, wt. Schulz.

Berufsgenossenschaften (Sk. k.) elukutse-ühisused, on ettewõtjate ühisused Saksamaal, kes seaduse sundusel seks on asutatud, et tööliste õnnetuste wastu kinnitamise eest hoolitseda. Neid on kokku üle 100 ja osakondi on neil ligi 1000.

Berýllium ehk gizínium, haruldane metall, tume-walkjat karwa. Ta on kergem kui aluminium ja wäga kallis, sest et teda smaragdi seest, mille kokkuseade hulka ta käib, (1212%—1512%) saadakse.

Berzélius, parun Johann Jakob (1779—1848), kuulus Rootsi lahutuse-teadlane; oli 1815—32 prof. Stockholmis; leidis terwe rea uusi algollusid (elementisid) üles, täiendas suurel wiisil lahutusteadust, pani organilisele lahutusteadusele kindla põhja. Kirj. „Lahutusteaduse õperaamatu“, mis 1808 kuni 1818 a. kolmes köites ilmus.

Besançon (l. besang-song), Prantsuse linn ja kindlus, Doubs’i jõe ääres; 56,000 el.; kellatööstus.

Besant (l. besänt), Sir Walter, Inglise kirjanik, snd. 1836 Portsmouthis. Kirj. romanisid.

Besekirski, Wasil Wasiljewitsch, Wene wiiulikunstnik, snd. 1836 Moskwas.

Beskídid, Karpathi mägestiku läänepoolne osa.

Beskow, Bernhard v. (1796 kuni 1868), Rootsi kirjanik. Kirj. luuletusi ja näitemängusid Rootsi ajaloost.

Besobrasow, Wladimir Pawlowitsch (1828—89), Wene majanduseteadlane. Kirj. „Riigi teaduste kogu“, „Wenemaa rahwa majandus“, „Riigi sissetulekud“ jne.

Bessarábia, Wene kõige lõuna-läänepoolsem kubermang, Pruthi, Dnjestri ja Mustamere wahel; 40,696 rw. suur; 2 milj. in. (suuremalt jaolt moldawlased ja juudid). Põhjapoolne ja keskmine jagu on künkline, lõunapoolne jagu aga stepiga (rohtlaanega) kaetud. Jõed: Kiili-haru, Donau, Pruth, Dnjester, jne. Rahwa pää-elutoimetused on: põlluharimine (kaswatatakse pääasjalikult nisu ja kukurusat), aia-asjandus, marjawiina tegemine, tubaka-kaswatamine ja lambakaswatamine. B-s on järgmised kreisid: Kischinewi, Akkermanni, Benderi, Bjeletsi, Ismaili, Orgejewi, Soroki ja Hotini. Päälinn: Kischinew.

Bessemer, Henry (1813—98), Inglise inshener, n. n. Bessemer’i terase-walmistamise wiisi ülesleidja. B. terast tehtakse sel wiisil, et sula terase sisse suure waotuse all õhku lastakse.

Bestúshew, Aleksander Aleksandrowitsch (1797—1837), Wene kirjanik, oli kaardiwäe rittmeister, wiidi 1825 a., sest et dekabristide-mässust osa wõttis, Siberisse (Jakutskisse) elama ja saadeti (1829) säält lihtsoldatina Kaukasiasse. Ta kirjutas „Marlinski“ warjunime all juttusid. Mitmed tema juttudest, nagu „Amalat-Bek“, „Mullah Nur“ jne., leidsiwad Wene rahwa poolt rohket wastuwõtmist, ehk küll neil elu-tõsidus puudub. B. sai tormijooksul tsherkesside kindluse Ardleri pääle surma.

Bestúshew-Rjúmin, 1) Aleksei Petrowitsch (1693—1766), oli Wene riigikantsler 1744—58, juhatas 16 aastat Wene wälimist politikat. — 2) Konstantin Nikolajewitsch (1829—97), Wene ajalooteadlane; asutas Peterburisse kõrgemad naesterahwaste kursused, mida 1878—82 juhatas.

Bestúshewi erkude tinktur, erkusid kõwendaw, rauda sisaldaw arstirohi.

Beta vulgaris, wt. peet.

Bethania (Petania), küla Jerusalema ligidal, Õlimäe juures; nüüd Beit el Azarjeh. Siin elasiwad Latsarus, Maria ja Martha.

Bethlehem (Ebr k. leiwa maja), linnake Palestinas, u. 6 w. Jerusalemast lõuna poole, Taweti ja Kristuse sündimise koht; nüüd Bet-Laeh’m, kus 7000 el.

Bethlen Gabor (1580—1629), Siebenbürgi würst 1613—29, ühendas 1619 a. end böömlastega Ferdinand II. wastu, wõttis 1626 a. saadik kolmekümne aastasest sõjast osa.

Bethmann-Hollweg, Theobald von, Saksa politikamees (snd. 1856) Preisi ametnikkude soost. Nimetati 1907 Saksamaa sisemiste asjade riigisekretäriks, krahw Posadowsky asemele.

Betón, weekindla tsemendi ja kruusa segu, mida ehituste, nagu hoonete, sillajalgade jne. aluste ehk wundamentide tegemise juures tarwitatakse. B-ga täidetakse sügawad ja kitsad hauad täis; paari päewa pärast angub b. nii kõwaks, et tema pääl kui kindla aluse pääl ehitust wõib ette wõtta, ilma et vajumist karta oleks.

Betonica hirta ja officinalis, wt. tõnnike.

Betula, wt. kask.

Betschuánlased, Lõuna-Afrika rahvas.

Beziers (l. besjee), Prantsuse linn Orb’i jõe ääres, 45,000 el.

Bezirk (Sk. k. l. betsírk), ringkond, tähendab suurel jaol Saksamaal ja Austrias umbes seda, mis meil kreis. Preisimaa „valitsuse-ringkond“ on aga umbes seda, mis meie kubermang, suurem kui kreis, mis sääl ka olemas on ja wähem kui prowints. Viimaseid on Preisimaal 12, walitsuseringkondasid aga 35, seega iga miljoni elaniku kohta arwata üks. Austrias on ringkonna päälikuid üle 300, seega arwata 90 tuhande elaniku kohta üks.

Beöthy (l. bööti), Sigismund (1819—96), Ungari kirjanik, oli ameti poolest adwokat. Kirj. luuletusi, romanisid ja naljanäitemängusid. Tema poeg Zsolt (snd. 1848), on ka kirjanik.

Bhagavad-Gitâ (jumaluse laul), wana-India lugulaulu, Mahabharata üks osa. B.-G-st peetakse niisamati lugu, nagu püha „Veda“ raamatutest.

Bhartrihari, India salmide-luuletaja; elas 50 e. Kr.

Bhavabhûti, India näitekirjanik, elas u. 800 p. Kr. Kirj. Malatimâdhava jne.

Bhópal, Inglise kaitseriik Kesk-Indias; 17,730 rkm. suur 952,090 in. Päälinn: Bhopal, Betwa jõe ääres. Linnas on 70,000 el.

Bhutan, iseseisew Ida-India riik Himalaja mägestikus; 34,000 rkm. suur, 200,000 in. Päälinn: Tassisudon.