Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/159

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
36
Päätük XIX. 1215 aasta.


Kontsilium Roomas. Sakalas ja Ugaunias ristitakse.

§ 7. Isanda inimesekssaamise 1215 aastal sai Rooma kiriku kontsilium paawsti Innozenziuse III. juhatuse al ära peetut, ja sääl oliwad patriarchisi, kardinalisi ja piiskoppisi neli sada kous, aga abtisi kaheksa sada. Nende seas olli ka Liiwi maa piiskop Albert, Eesti maa piiskopiga1). Need andsiwad püha isale kui ka kõigile piiskoppidelle Liiwi maa ristikoguduse kiusatustest ja sõdadest, kui ka tema palumistest täädust. Ja kõik rõõmustasiwad endid paganate ümberpöörmise üle, nõnda ka nende mitmesuguste Kristlaste sõdade ja wõitude üle. Ja piiskop ütles: „Ni kui sina, püha isa,“ ütles ta, „Jerusalemma püha maad, see on: poja maad2) oma püha hoolega ei jäta hoidmatta ja tallitamatta, nõnda ei tohi sina Liiwi maad, see on: ema maad3), mis sinu eestmuretsemise troosti läbi tänini paganate sekka laiale on laotatut, ka sellel korral mitte ilma trööstiwa kinnituseta maha jätta. Sest poeg armastab oma emat, kes, nii kui ta mitte ei taha, et tema maa peaks kaduma minema, ka wissist seda mitte ei taha, et ema maa häda sisse peaks jääma.“ Temale wastas püha isa ja ütles: „Nii kui meie poja maad, nii tahame meie ka ema maad oma isaliku eestmuretsemise hoolega igal ajal püüda awitada.“ Ja kui kontsilium lõpetatut sai, on tema neid rõõmuga kodu saatnud, uue meelewallaga jutlust ütlema ja ristisõitjaid pattude andeksandmiseks ristiga tähendama, et nemad nendega Liiwi maale lähäksiwad ja noort ristikogudust uskmatade pääletungimise eest kaitseksiwad4).

Room annab õigusi, Riia aga ristib5) paganaid. Sest Peeter Kaikewalde ja preester Otto6), kes Riiast läkitatut oliwad, kastsiwad Sakalat ja Ugaunia selle wahel püha pesemise weega ja kutsusiwad neid igawese elu juure.


Lääne kantsi Sontagana ära wõitmine.

§ 8. Rotalialased1) oliwad aga weelgi wastased ja ei tahtnud Kristlaste säädusi wastu wõtta. Nende wastu sai üks sõa-


§ 7. 1) Albert oli sellel korral teistkorda Roomas, 15, 2, Dietrich aga juba neljat korda, 1, 12. 4, 6. 7, 5 j. e.2) Palästiina maa oli paawsti poolest Pojale (Jeesusele) ja3) Liiwi maa emale (neitsi Maarjale) antut ja pühitsetut.4) Kontsilist üh. weel 29, 8. Alberti tülid mõega wendadega saiwad sääl wist ka ära lepitatut (üh. 16, 18. 17, 6. 18, 1), ja paawsti eksitused kaotatut; waata 20, 24.5) Õieti „kastab,“ Ladina keele rigat; sõnamäng Riia nimega, waata 4, 5.6) 18, 7. 19, 4.

§ 8. 1) Siin ülepää kõik Läänlased. —