Otsingu tulemused

eestegija Mikk tagant rohtaia otsast pihlaka alt hüüdis: «Näe, kus teine sirukil!» «Kas surnud?» küsis perenaine. «Juba külm ja kange,» vasta Mikk, kes koera...

igale poole minna, kõike näha, kõike kuulda. Eestegija ja töödejuhataja Mikk nimetas teda nelipühis hulluks koeraks, kui ta nägi, missuguse püsimatusega...

nii mõnigi mees. Tema naaber Mikk Vares aga on vahtinud seda põldu isegi mitu korda. Ants oli pannud seda tähele, et Mikk ei sattunud tema põllu äärde...

kurnasid piima, ilma et perenaine oma nägu oleks näidanud, nagu ennegi juhatas Mikk tööd, kuigi tal pea oli alles kinni seotud, mispärast ta ise töös pisut nagu...

Villu ja Mikk kivist eemale on jooksnud, enne kui nad teiste kivide taha on maha lömitanud. Käib ilmkärakas ning Villu langeb maha ja Kõrboja Mikk tõttab...

walged ilmasüüta põrsakesed, Annikese südame-sõbrad ja mängu-seltsilised. Mikk, wäikene kõhna ja kurwa näoga poisikene, istub ahju ees nurgas, hoiab musta...

raha maha visata, vastas Hans. — Ah soo, ma oleksin unustanud, et Joonas ja Mikk meil abiks lõikamas on ja siia lõunale tulevad. Ütles ja läks. Kui igav ja...

keskhommikuks tulid Mikk, Jaan ja Leena,» seletas ema. «Kas isa võttis nad vastu?» päris Villu. «Ega ta heaga tahtnud võtta, aga Mikk ei läind ega läindki...

Kui Anija mehed Tallinnas käisiwad 11. Mis nad kurja tegiwad. Kui Jaak ja Mikk noortemeeste toetusel Wittelbachi maja eeskotta astusiwad, tuli neile meistri...

nooremaks saanud. Jaanist ja suvilisest pole rääkidagi, isegi eestegija Mikk kõnnib täna kiiremalt, kergemeelsemalt, isegi tema tõmbab haokoo selga ja...

Põldmaa Ants Reha (39 a.), Raudoja Mikk Jalakas (39 a.), Ruunuja Ants Kentmann (21 a.). — Sada hoopi saiwad: Tiiroja Mikk Kuuskmann (? a.), Sae Jaak Muugamäe...

jumala välk,» lausus Mikk. «Jaanilaupäev, sellepärast,» arvas suviline. «Uus perenaine, uus perenaine, see on põhjus,» arvas Mikk vastu. «Saaks jaanitulele...

üle kaebas ja öösetel oma ägamisega kõigi kodakondsete silmast une wõttis. Mikk ähkis mõne päewa ja öö, siis näis ta korraga nagu puutombuks muutuwat. Kinniste...

Jaan noid sisaskeid ei armastagi, sest ta mäletab küll, kuis sisaskipüüdja Mikk lõi metsas oksaga silmamunad lõhki ja kuis Andri õuna­puud kuivasid ära,...

siis Mürakaru tõigi ilmale kaks poega, kellele meie panime nimeks Madis ja Mikk. Ükskord suur raudpuur nihutati otse rehetoa ukse vastu ja tõsteti siis uks...

Kiisa Jaan kahe inimese silmas meheks, täieks meheks. Üks oli Mikk, teine Taawet Lõhmus. Mikk waatas talle oma pisikeste, kurbade silmadega kaua tummalt...

puskarine hingeaur käis talle põske mööda ninasse. „Ah Mikk!“ ärkas Taawet tusasest unest. „Mikk neh!“ „Wõi juba hommiku aegsasti —“ „Nagu sinagi… Pühapäe...

märga. „Mikk, sa ära joo nii palju!“ Aga sedamaid pööras poiss talle selja. Ta lükkas oma jändriku kogu lähema põesa taha ja kadus. „Hea küll, Mikk, ma muretsen...

raputas teda hommiku walgeni. Ta kargas kähku sängist wälja. Jaan ootas, kuni Mikk ja Mann kooli oliwad läinud. Kui ema pisikest Liisikest, kelle ta mõne aja...

tööaeg parajasti… mõisapäewad jäetakse wõlga… ei nad kaugele jõua!“ kohmas Mikk ja laskis lausele urisewa ohkamise järgneda, nagu ei tunneks ta omakste...